Küsk rahastas Kappermäe seltsi hoonete autonoomse toitega elektrivarustuse väljaehitamist

Kohaliku kogukonna ja Kappermäe Seltsi eestvedamisel ning Otepää Vallavalitsuse toel on tehtud algust Otepää valla esimese „kerksuskeskus“ loomisega Kappermäe Seltsi hoonete baasil.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastas 7 800 euroga Kappermäe seltsi hoonete autonoomse toitega elektrivarustuse väljaehitamist, mille käigus soetati ja paigaldati generator ja ehitati ümber elektriühendus, mis võimaldab elektrikatkestuse korral automaatset autonoomsele generaatortoitele üleminekut.
Mõiste “kerksuskeskus” on tuletatud ingliskeelesest sõnast „resilience“ mille eesmärk on toetada ühiskonna kerksust, tagada kogukonnale kriisi korral psühholoogiline kindlus ja turvaline peatuskoht.
Kerksuskeskuse on välistest teenusepakkujatest (elekter, küte, vesi jne) sõltumatu hoone, mille toimimine on tagatud lokaalsete süsteemide kaudu ning loodud on võimalused inimestele abi, nõu ja info andmiseks, varjumiseks ning ajutiseks ümberasumiseks hädaolukorras.
Kriisiolukorraks valmistumine on süsteemne tegevus, mis aitab üksikisikul, kohalikul kogukonnal ja omavalitsusel tõsta oma võimekust ja valmisolekut hakkama saada inimese või looduse põhjustatud ohtudega. Kohalik tasand peab olema senisest enam turva- ja kindlustunde tekitaja rollis, kuna poliitiline ja majanduslik ebakindlus globaalsel tasandil suureneb ning enamike riigiasutuste võimekus elanikkonnakaitseks vajalike ülesannete täitmiseks ei ole piisav.
Riigi tasandil on alustatud vastavate koolituste, kriisiplaanide koostamiste ja kriisiõppuste läbiviimise elanikkonnakaitse teemaga tegelemist, aga kahjuks peame tõdema, et hetkel saame suuremas ja pikajalisemas kriisis tugineda ainult endile ja oma kogukondadele. Riiklik tugi leibkondade tasandini ei ulatu ega peagi ulatuma
Kogukondade iseseisv kriisivõimekus on eelduseks üleriiklikule kriisivalmiduse saavutamisele kuna tugev, kriisiks valmistunud ja toimiv kogukond, saab ise hakkama ja riik ei pea oma vähest ressurssi kriisiolukorras hajutama.
Autonoomse toitega elektrivarustuse väljaehitamine, oli esimene samm kerksuskeskuse rajamisel, jätkame kerksuskeskuse arendamist ja ootame kõigi kogukonnaliikmete aktiivset osalemist 26.10. 2024 algusega kell 10.00 toimuvale teabepäevale “Kriis”
Projekti juht Esmar Naruski
Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastas 7 800 euroga Kappermäe seltsi hoonete autonoomse toitega elektrivarustuse väljaehitamist, mille käigus soetati ja paigaldati generator ja ehitati ümber elektriühendus, mis võimaldab elektrikatkestuse korral automaatset autonoomsele generaatortoitele üleminekut.
Mõiste “kerksuskeskus” on tuletatud ingliskeelesest sõnast „resilience“ mille eesmärk on toetada ühiskonna kerksust, tagada kogukonnale kriisi korral psühholoogiline kindlus ja turvaline peatuskoht.
Kerksuskeskuse on välistest teenusepakkujatest (elekter, küte, vesi jne) sõltumatu hoone, mille toimimine on tagatud lokaalsete süsteemide kaudu ning loodud on võimalused inimestele abi, nõu ja info andmiseks, varjumiseks ning ajutiseks ümberasumiseks hädaolukorras.
Kriisiolukorraks valmistumine on süsteemne tegevus, mis aitab üksikisikul, kohalikul kogukonnal ja omavalitsusel tõsta oma võimekust ja valmisolekut hakkama saada inimese või looduse põhjustatud ohtudega. Kohalik tasand peab olema senisest enam turva- ja kindlustunde tekitaja rollis, kuna poliitiline ja majanduslik ebakindlus globaalsel tasandil suureneb ning enamike riigiasutuste võimekus elanikkonnakaitseks vajalike ülesannete täitmiseks ei ole piisav.
Riigi tasandil on alustatud vastavate koolituste, kriisiplaanide koostamiste ja kriisiõppuste läbiviimise elanikkonnakaitse teemaga tegelemist, aga kahjuks peame tõdema, et hetkel saame suuremas ja pikajalisemas kriisis tugineda ainult endile ja oma kogukondadele. Riiklik tugi leibkondade tasandini ei ulatu ega peagi ulatuma
Kogukondade iseseisv kriisivõimekus on eelduseks üleriiklikule kriisivalmiduse saavutamisele kuna tugev, kriisiks valmistunud ja toimiv kogukond, saab ise hakkama ja riik ei pea oma vähest ressurssi kriisiolukorras hajutama.
Autonoomse toitega elektrivarustuse väljaehitamine, oli esimene samm kerksuskeskuse rajamisel, jätkame kerksuskeskuse arendamist ja ootame kõigi kogukonnaliikmete aktiivset osalemist 26.10. 2024 algusega kell 10.00 toimuvale teabepäevale “Kriis”
Projekti juht Esmar Naruski
Otepää piirkonna laste looduslaager pidas tähtsat sünnipäeva
4.-6. juuli 2023. a. toimus Kappermäe seltsimajas 15. Otepää piirkonna laste looduslaager. Tänavune laager oli eriline, sest sünnipäeva tähistasime laagri vilistlaste abiga. Esmaabi õpetas Jõgeva kiirabi meedik Keity Rohtla, situatsiooniülesannete lahendamist parameedik Tanil Peeter Kangur. Lõkkeõhtul korraldasid mänge Maris Turb ja Liis Kangur ning viimasel päeval korraldas meile maastikumängu Joel Süldre.
Laagris on aastast aastasse toimunud linnulauluhommikud ja jalgrattamatk. Linnulauluhommikul Tarmo Evestuse juhendamisel pidid rühmad kõigepealt oletama, milliseid linde nad näevad-kuulevad. Retkel selgus, palju täppi läks. Jalgrattamatkal oli esimene peatuskoht Ilmjärve kirik. Meid võttis vastu kiriku võtmehoidja Priit Sibul. Noored said võimaluse ka kellatorni tõusta. Märdi veskil ronisime veekardina taha ja uurisime veeloomi Väikeses Emajões. Õppisime taimi ja tutvusime Hundikuru talli hobustega. Toidupajas võttis meid vastu perenaine Krista Tiido, kelle näpunäidete järgi tegime lõunaks lõkkesuppi ja küpsetasime pannkooke. Kõik tuli ise lõikuda ja kokku segada ning seejärel keeta-küpsetada. Maitses imehästi. Heleena Jõgi Pedajamäe külast õpetas meile taimedega kaunistatud küünlaaluste tegemist. Õhtu sisustasime aga Margiti ja praktikant Kristi Nigulase juhendamisel herbaariumi põhialustega tutvumisega.
Laagri lõpetas viktoriin laagris õpitu kohta koos vanematega ning ühine jäätise söömine. Iga laagriline sai mälestuseks enda valmistatud ja raamitud herbaarlehe.
Täname Otepää valda ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskust laagri rahastamise, Saaremäe Kööki laagri toitlustamise ning laagri vilistlasi harivate tegevuste eest.
Pille Kangur, Peeter Kangur, Margit Turb, Tarmo Evestus
looduslaagri juhendajad 15 aastat
Laagris on aastast aastasse toimunud linnulauluhommikud ja jalgrattamatk. Linnulauluhommikul Tarmo Evestuse juhendamisel pidid rühmad kõigepealt oletama, milliseid linde nad näevad-kuulevad. Retkel selgus, palju täppi läks. Jalgrattamatkal oli esimene peatuskoht Ilmjärve kirik. Meid võttis vastu kiriku võtmehoidja Priit Sibul. Noored said võimaluse ka kellatorni tõusta. Märdi veskil ronisime veekardina taha ja uurisime veeloomi Väikeses Emajões. Õppisime taimi ja tutvusime Hundikuru talli hobustega. Toidupajas võttis meid vastu perenaine Krista Tiido, kelle näpunäidete järgi tegime lõunaks lõkkesuppi ja küpsetasime pannkooke. Kõik tuli ise lõikuda ja kokku segada ning seejärel keeta-küpsetada. Maitses imehästi. Heleena Jõgi Pedajamäe külast õpetas meile taimedega kaunistatud küünlaaluste tegemist. Õhtu sisustasime aga Margiti ja praktikant Kristi Nigulase juhendamisel herbaariumi põhialustega tutvumisega.
Laagri lõpetas viktoriin laagris õpitu kohta koos vanematega ning ühine jäätise söömine. Iga laagriline sai mälestuseks enda valmistatud ja raamitud herbaarlehe.
Täname Otepää valda ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskust laagri rahastamise, Saaremäe Kööki laagri toitlustamise ning laagri vilistlasi harivate tegevuste eest.
Pille Kangur, Peeter Kangur, Margit Turb, Tarmo Evestus
looduslaagri juhendajad 15 aastat
kappermäe seltsimajas toimus
14. OTEPÄÄ PIIRKONNA LASTE LOODUSLAAGER
14.-ndat korda kogunesid Otepää piirkonna loodushuvilised looduslaagrisse 20-22 juuni 2022. a. Tänavu oli Kappermäe seltsimajja kogunenud 25 loodushuvilist.
Tradistsiooniliselt ööbitakse telkides ja liigutakse ratastega. Parimaks telgipüstitajaks tunnistasime Madli ja Neeli ema Kadri, kes aitas üles sättida 5 erinevat telki. Kohe kui telgid püsti said organiseerisid lapsed kohe eimesed palli ja ukaka mängud.
Moodustasime 5 rühma. Andero, Liis, Elsa, Teele ja Marion, kui kõige pikemad said seekord juhirolli. Nemad heiskasid ka laagri lipu.
Pärast lõunat toimus esimene õppetund. Instruktor Ivar Mäerand õpetas looduses hakkamasaamist. Selgeks sai lõkke tegemine süütepulgaga, varjualuse tegemine, vee filtreerimine ja tee keetmine. Munast, veest ja jahust õpiti taigna tegemist ning pulga otsas käki küpsetamist. Kuusevõrse või metsmaasika tee ja omatehtud käkk maitsesid imehästi.
Hõbe Mari sättis lõkkele kuusevõrsed küpsema väites, et ta küpsetab vahukomme. Ühele rühmale ei jätkunud jahu käki taigna jaoks. Nemad praadisid lõkkel mune.
Enne õhtusööki käisid kõige vapramad ujumas. Vaba aega sisustasid lapsed mängides.
Viktoriini küsimused aitasid meenutada päeval õpitut.
Õhtul süütasid poisid lõkke ja mängiti erinevaid pallimänge.
Teine laagripäev algas traditsioonilise Tarmo Evestuse linnulaulu hommikuga kell 7.30. Valge-toonekurg, piiritaja, linavästrik, salu-lehelind, mustpea-põõsalind, musträstas, väike-lehelind, aed-põõsalind, punarind, rasvatihane, mets-lehelind olid linnud keda kuulsime või nägime. Selgeks sai uus liik nõmmelõoke.
Pärast kosutavat hommikusööki näitas fotograaf Aarne Ader huvitavaid pilte kuidas Otepää ümbruse maastik viimase paarisaja aasta jooksul muutunud on. Kõlama jäi Arne mõte, et samamoodi nagu me hoolime oma kodust, võiksime kogukonnana väärtustada ka koduuksest veidi kaugemat ümbrust – oma kodukanti.
Looduslaagris on traditsioon, et laagrilised läbivad lühemaid vahemaid jalgsi, pikemaid aga jalgratastega. Nii mindi ka tänavu 10 km kaugusel asuvasse Urvaste külla ratastega. Urvaste seltsimaja õuel võtsid rattureid vastu kohalikud käsitöömeistrid Airi Hallik-Konnula, Mariina Kõller ja Maarja-Liise Raidla. Nende näpunäidete abil õpiti valmistama kama ja pohlakeelekesi. Tuleb välja, et kama tegemine nõuab aega ja vaeva. Kõigepealt on vaja nisu, rukis, oder, põlduba ja hernes puhastada, kupatada, kuivatada ja röstida ning alles siis jahvatada. Lapsed said võtta oma kama jaoks vilju just sellises vahekorras, nagu soovisid. Selgus, et jahvatamine polegi kerge töö, eriti, kui seda käsitsi teha. Aga samas, milline hea lõhn on värskelt jahvatatud kamal! Pohlakeelekeste jaoks lõikas iga laps endale kuivatatud püreelehest ribakese ja kastis selle sooja šokolaadi sisse. Piimašokolaadist kaunistus peale, veidi ootamist ja siis – mmm, kui hea! Eesti tuntuimat põlispuud külastades mõõdeti üle, et enam kui 800-aastase Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on kaheksa lapse sülla pikkune.
Õhtuks tellisime Mondolt 2 filmi „Anna rohelist“ rääkis muru niitmisest ja „Madaliku lapsed“ kliimapõgenikest.
Kolmanda laagripäeva hommikul tuli Järvamaalt ulukiekspert Peep Männil, kes rääkis ja näitas videoklippe karude tegemistest. Karudel läheb praegu Eestis hästi, eelmise aasta seisuga on Eestis teada 91 sama-aastaste poegadega pesakonda. Otepääni ulatub praegune emakarude eluala Põlvamaalt Vidrike-Nüpli suunal. Saime lohutust, et üldiselt karu pelgab inimest, siiski tasub hoida kaugele poegadega emakarust. Peebu sõnul võib inimese ja karu kokkkupõrkejuhtumite valguses väita, et metsas on ohutum pigem naisterahvastel ja lastel. Mine tea, võib-olla tuleneb see sellest, et emakaru ei näe neis niivõrd ohtu oma poegadele kui isasloomades? Või ehk oskavad naised ja lapsed alalhoidlikumalt käituda? Üks on aga selge, meil on vaja tunda karude ja teiste suurulukite aastaringi ning käitumist, et osata nendega kõrvuti elada.
Tänavune maastikumäng oli taaskasutus 2010 looduslaagri aaretejaht-maastikumängust. Lõpuks leidsid kõik rühmad küüni peidetud aarded üles.
Vanematega kohtumine algas tänavu laste maastikumängul koostatud luuletustega. Vanematega koos toimus traditsiooniline viktoriin laagris õpitud teemadel. Lõpupilt ja ühine jäätisesöömine ja oligi 14. looduslaager saanud ajalooks.
Järgmine aasta toimub 15. Otepää piirkonna laste looduslaager. Plaanime kaasata uue laagri korraldamisse looduslaagri vilistlasi. Kui sul, armas kunagine laagrist osavõtja, on oskusi ja tahtmist kaasa lüüa, anna endast kindlasti meile märku!
Suur-suur kummardus ja tänu Otepää vallale laagri toetamise eest ning Saaremäe köögi meeskonnale imeheade söökide eest! Laagrit korraldas Kappermäe selts koostöös Pühajärve põhikooli, keskkonnaameti ja Otepää loodusseltsiga. Toetas Otepää vald.
Aitäh Otepää vallale laagri toetamise eest!
Pille Kangur, Peeter Kangur, Margit Turb, Tarmo Evestus
laagri juhendajad
Tradistsiooniliselt ööbitakse telkides ja liigutakse ratastega. Parimaks telgipüstitajaks tunnistasime Madli ja Neeli ema Kadri, kes aitas üles sättida 5 erinevat telki. Kohe kui telgid püsti said organiseerisid lapsed kohe eimesed palli ja ukaka mängud.
Moodustasime 5 rühma. Andero, Liis, Elsa, Teele ja Marion, kui kõige pikemad said seekord juhirolli. Nemad heiskasid ka laagri lipu.
Pärast lõunat toimus esimene õppetund. Instruktor Ivar Mäerand õpetas looduses hakkamasaamist. Selgeks sai lõkke tegemine süütepulgaga, varjualuse tegemine, vee filtreerimine ja tee keetmine. Munast, veest ja jahust õpiti taigna tegemist ning pulga otsas käki küpsetamist. Kuusevõrse või metsmaasika tee ja omatehtud käkk maitsesid imehästi.
Hõbe Mari sättis lõkkele kuusevõrsed küpsema väites, et ta küpsetab vahukomme. Ühele rühmale ei jätkunud jahu käki taigna jaoks. Nemad praadisid lõkkel mune.
Enne õhtusööki käisid kõige vapramad ujumas. Vaba aega sisustasid lapsed mängides.
Viktoriini küsimused aitasid meenutada päeval õpitut.
Õhtul süütasid poisid lõkke ja mängiti erinevaid pallimänge.
Teine laagripäev algas traditsioonilise Tarmo Evestuse linnulaulu hommikuga kell 7.30. Valge-toonekurg, piiritaja, linavästrik, salu-lehelind, mustpea-põõsalind, musträstas, väike-lehelind, aed-põõsalind, punarind, rasvatihane, mets-lehelind olid linnud keda kuulsime või nägime. Selgeks sai uus liik nõmmelõoke.
Pärast kosutavat hommikusööki näitas fotograaf Aarne Ader huvitavaid pilte kuidas Otepää ümbruse maastik viimase paarisaja aasta jooksul muutunud on. Kõlama jäi Arne mõte, et samamoodi nagu me hoolime oma kodust, võiksime kogukonnana väärtustada ka koduuksest veidi kaugemat ümbrust – oma kodukanti.
Looduslaagris on traditsioon, et laagrilised läbivad lühemaid vahemaid jalgsi, pikemaid aga jalgratastega. Nii mindi ka tänavu 10 km kaugusel asuvasse Urvaste külla ratastega. Urvaste seltsimaja õuel võtsid rattureid vastu kohalikud käsitöömeistrid Airi Hallik-Konnula, Mariina Kõller ja Maarja-Liise Raidla. Nende näpunäidete abil õpiti valmistama kama ja pohlakeelekesi. Tuleb välja, et kama tegemine nõuab aega ja vaeva. Kõigepealt on vaja nisu, rukis, oder, põlduba ja hernes puhastada, kupatada, kuivatada ja röstida ning alles siis jahvatada. Lapsed said võtta oma kama jaoks vilju just sellises vahekorras, nagu soovisid. Selgus, et jahvatamine polegi kerge töö, eriti, kui seda käsitsi teha. Aga samas, milline hea lõhn on värskelt jahvatatud kamal! Pohlakeelekeste jaoks lõikas iga laps endale kuivatatud püreelehest ribakese ja kastis selle sooja šokolaadi sisse. Piimašokolaadist kaunistus peale, veidi ootamist ja siis – mmm, kui hea! Eesti tuntuimat põlispuud külastades mõõdeti üle, et enam kui 800-aastase Tamme-Lauri tamme ümbermõõt on kaheksa lapse sülla pikkune.
Õhtuks tellisime Mondolt 2 filmi „Anna rohelist“ rääkis muru niitmisest ja „Madaliku lapsed“ kliimapõgenikest.
Kolmanda laagripäeva hommikul tuli Järvamaalt ulukiekspert Peep Männil, kes rääkis ja näitas videoklippe karude tegemistest. Karudel läheb praegu Eestis hästi, eelmise aasta seisuga on Eestis teada 91 sama-aastaste poegadega pesakonda. Otepääni ulatub praegune emakarude eluala Põlvamaalt Vidrike-Nüpli suunal. Saime lohutust, et üldiselt karu pelgab inimest, siiski tasub hoida kaugele poegadega emakarust. Peebu sõnul võib inimese ja karu kokkkupõrkejuhtumite valguses väita, et metsas on ohutum pigem naisterahvastel ja lastel. Mine tea, võib-olla tuleneb see sellest, et emakaru ei näe neis niivõrd ohtu oma poegadele kui isasloomades? Või ehk oskavad naised ja lapsed alalhoidlikumalt käituda? Üks on aga selge, meil on vaja tunda karude ja teiste suurulukite aastaringi ning käitumist, et osata nendega kõrvuti elada.
Tänavune maastikumäng oli taaskasutus 2010 looduslaagri aaretejaht-maastikumängust. Lõpuks leidsid kõik rühmad küüni peidetud aarded üles.
Vanematega kohtumine algas tänavu laste maastikumängul koostatud luuletustega. Vanematega koos toimus traditsiooniline viktoriin laagris õpitud teemadel. Lõpupilt ja ühine jäätisesöömine ja oligi 14. looduslaager saanud ajalooks.
Järgmine aasta toimub 15. Otepää piirkonna laste looduslaager. Plaanime kaasata uue laagri korraldamisse looduslaagri vilistlasi. Kui sul, armas kunagine laagrist osavõtja, on oskusi ja tahtmist kaasa lüüa, anna endast kindlasti meile märku!
Suur-suur kummardus ja tänu Otepää vallale laagri toetamise eest ning Saaremäe köögi meeskonnale imeheade söökide eest! Laagrit korraldas Kappermäe selts koostöös Pühajärve põhikooli, keskkonnaameti ja Otepää loodusseltsiga. Toetas Otepää vald.
Aitäh Otepää vallale laagri toetamise eest!
Pille Kangur, Peeter Kangur, Margit Turb, Tarmo Evestus
laagri juhendajad
KAPPERMÄE TALGUPÄEV
Laupäeval, 7. mail 2022 a. kell 10.00-13.00 toimusid Kappermäe seltsimaja "Teeme ära 2022" talgud.
Lapsed asusid kohe koristama seltsimaja mänguasjade kappi. Talvel olid hiired seal kapis pidu pidanud ja ema Heidi abiga sai kapp jälle korda. Seejärel siirdusid lapsed väliklassi põrandat pühkima. Kohe tormasid nad tuppa teatega, et põrandal on surnud linnud. Veidi aja pärast tormasid lapsed uuesti tuppa kisaga: tädi, Pille tule ruttu, me leidsime veel 3 lindu. Lastel toimus väike loodusõpetuse tund. Selgeks said punarind ja rästad ja rästaste peal elas üks mardikas, kelle peal elasid lestad.
Marid pesid puhtaks kõik seltsimaja aknad. Emad Reilika ja Pille jõudsid ainult veidi abistada. Liis riisus hoolega ja lõi korra majja väliklassi teisel korrusel. Maja ümbruse riisusid lehtedest ja okstest puhtaks Sigrid, Heidi, Lilit, Jaana ja Liina. Tanil lõhkus ära hunniku puid. Indrek oli saemees ja tegi tuletõrje tiigi ümbruse võsast puhtaks. Toomas, Timo, Sulev ja Andrus tegelesid puudeteoga, teine Toomas, Andres, Peeter, Mihkel ja Armin puude veoga. Siinjuures peab kiitma Esmarit ja Andrest, kes olid eelmisel nädalavahetusel kuuri koristamistalgud teinud.
Puud lõhutud, tehtud ja kuuri veetud, aknad puhtad, seltsimaja ümbrus riisutud, tiigi ümbrus puhas ja kõige pisematel uinak tehtud algasid supisöömise talgud. Maitsva supi ja koogiga kostitas meid Krista Tiido Toidupada. Talgupäeva lõpus kinkis talgujuht Peeter MTÜ Kappermäe seltsi poolt kõikidele emadele emadepäevaks lilled. Seetõttu sai meie grupipilt mõnusalt lilleline.
Aitäh kõikidele tublidele Kappermäe 32 talgulisele!
Pille ja Peeter Kangur
Lapsed asusid kohe koristama seltsimaja mänguasjade kappi. Talvel olid hiired seal kapis pidu pidanud ja ema Heidi abiga sai kapp jälle korda. Seejärel siirdusid lapsed väliklassi põrandat pühkima. Kohe tormasid nad tuppa teatega, et põrandal on surnud linnud. Veidi aja pärast tormasid lapsed uuesti tuppa kisaga: tädi, Pille tule ruttu, me leidsime veel 3 lindu. Lastel toimus väike loodusõpetuse tund. Selgeks said punarind ja rästad ja rästaste peal elas üks mardikas, kelle peal elasid lestad.
Marid pesid puhtaks kõik seltsimaja aknad. Emad Reilika ja Pille jõudsid ainult veidi abistada. Liis riisus hoolega ja lõi korra majja väliklassi teisel korrusel. Maja ümbruse riisusid lehtedest ja okstest puhtaks Sigrid, Heidi, Lilit, Jaana ja Liina. Tanil lõhkus ära hunniku puid. Indrek oli saemees ja tegi tuletõrje tiigi ümbruse võsast puhtaks. Toomas, Timo, Sulev ja Andrus tegelesid puudeteoga, teine Toomas, Andres, Peeter, Mihkel ja Armin puude veoga. Siinjuures peab kiitma Esmarit ja Andrest, kes olid eelmisel nädalavahetusel kuuri koristamistalgud teinud.
Puud lõhutud, tehtud ja kuuri veetud, aknad puhtad, seltsimaja ümbrus riisutud, tiigi ümbrus puhas ja kõige pisematel uinak tehtud algasid supisöömise talgud. Maitsva supi ja koogiga kostitas meid Krista Tiido Toidupada. Talgupäeva lõpus kinkis talgujuht Peeter MTÜ Kappermäe seltsi poolt kõikidele emadele emadepäevaks lilled. Seetõttu sai meie grupipilt mõnusalt lilleline.
Aitäh kõikidele tublidele Kappermäe 32 talgulisele!
Pille ja Peeter Kangur
seltsimajal on uus katus
Kappermäe seltsimajal on katkise laastukatuse asemel uus katus!
Väga head tööd tegid Plekimees OÜ tublid ehitajad.
Katuse ehitust rahastasid Otepää vald, PRIA ja MTÜ Kappermäe Selts.
Väga head tööd tegid Plekimees OÜ tublid ehitajad.
Katuse ehitust rahastasid Otepää vald, PRIA ja MTÜ Kappermäe Selts.
PALJU ÕNNE!
HELEEN KUKK
VIIU RÜNKLA
JASPER DORCH
MARIIN HERMASTE
TEELE NARUSKI
Õnne, tervist eluteele!
05. september. 2021. a.
Imearmas Teid kõiki üle vaadata rõõmsate vanemate seltsis Meie Kappermäel!
Heleen hüüdis: “Hei,hei! Siin me oleme, seltsi titepere!“
Ülejäänutega silmast-silma ei saanudki kohtuda. Tudu-Tuvi, Jõu-Jass, Une-Mati ja
Kasvu-Kati andsid neile veel tekititade olemisrahu. Isiklikult tutvume siis hiljem!
Vanaema- ning vanavanaemana olen õnnelik, et ELU LÄHEB IKKA EDASI
Vaatamata covid’i kabuhirmutamistele julgetakse elada ning isegi sünnitada!
Elagu MEIE AJA kangelannad mesilasemadena oma pere kaisus!
Aili Naruski
VIIU RÜNKLA
JASPER DORCH
MARIIN HERMASTE
TEELE NARUSKI
Õnne, tervist eluteele!
05. september. 2021. a.
Imearmas Teid kõiki üle vaadata rõõmsate vanemate seltsis Meie Kappermäel!
Heleen hüüdis: “Hei,hei! Siin me oleme, seltsi titepere!“
Ülejäänutega silmast-silma ei saanudki kohtuda. Tudu-Tuvi, Jõu-Jass, Une-Mati ja
Kasvu-Kati andsid neile veel tekititade olemisrahu. Isiklikult tutvume siis hiljem!
Vanaema- ning vanavanaemana olen õnnelik, et ELU LÄHEB IKKA EDASI
Vaatamata covid’i kabuhirmutamistele julgetakse elada ning isegi sünnitada!
Elagu MEIE AJA kangelannad mesilasemadena oma pere kaisus!
Aili Naruski
ARMASTUSEGA
Aili Naruski
Oh, väikesed-väikesed,
me päikeste päikesed,
emaihu inkubaatoreis!
Ootame TEID armastusega
Alistamatu usuga
Uute lootuste maale,
Tarkade tegude teele,
Sinise taeva alla,
Musta mulla peale,
Valge palaka varju.
Jätma järk-järgult
kasvavaid jälgi.
07.02.2021
Trotsides tuulist ilma
päikegi paitab silma
Kappermäe kampa tulite
varsti ringi siin vudite.
5.09.2021
Aili Naruski
Oh, väikesed-väikesed,
me päikeste päikesed,
emaihu inkubaatoreis!
Ootame TEID armastusega
Alistamatu usuga
Uute lootuste maale,
Tarkade tegude teele,
Sinise taeva alla,
Musta mulla peale,
Valge palaka varju.
Jätma järk-järgult
kasvavaid jälgi.
07.02.2021
Trotsides tuulist ilma
päikegi paitab silma
Kappermäe kampa tulite
varsti ringi siin vudite.
5.09.2021
Vett ja vilet Kappermäe moodi, värvidest rääkimata

Iga-aastasest maalilaagrist Lokumärdi talus 27. juulil – 1. augustil 2021
Juulimaalijad (sest koosmaalimise aega on meil vaid juulis) ning Kappermäe seltsi
maalilaagrid Ilmjärve mail ei vajagi ehk enam pikemat tutvustust – oleme ju tegutsenud
juba 2009. aastast alates.
Meil on oma raamatki – „Imeline Ilmjärve”, ilmunud 2016. aastal, sisaldab muuhulgas meie maalide reprosid.
Läbi aegade on maalilaagreis osalenud nii kohalikke kui ka rohkem või vähem siitkandi küladega seotuid, päris elukutselisi kui ka pigem hobikunstnikke. On tekkinud hästi toimiv ning koosmaaliv sõpruskond, ühendavaks huviks soov maalida maastikku just nii, nagu seda on omal ajal õpetanud suuresti Prantsuse maalikunstist lähtuv pallaslik koolkond. Seega siis just natuurist maalimise katsetused, värvi kooskõlade, valguse ning varju probleemid, kõik see, mis just teebki hetke tabamise, maalilisuse, värvide mängud nii võluvaks. Kuidas tabada looduses just seda, vaid praegusel momendil möllavat vihma või hoopiski pikki varje või hommikust udu või seda erilist loojangule eelnevat virvendust...
Õnneks juhtusid meile ka igati sobivad ilmad, pika põuase juuni-juuli järel tuli juuli viimasel nädalal kauaoodatud külaline vihm, lisaks pimedaid pilvi ning võrratut valgusemängu. Ole vaid ise vinge kuju ja jäädvusta. Kõik see tahab omajagu harjutamist, aga ka vaatlemisoskust, just keskendumist ning võimet vaadata ja näha, lisaks maastikule või lilleseadele või natüürmordile ka kaasmaalijate töid ning eelkäijate loomingut. Alati ongi seepärast sirvimiseks kaasas olnud valik kunstiraamatuid, nimetagem vaid Konrad Mäge või Ado Vabbet või Villem Ormissoni või Pühajärve meistermaalijat Johannes Uigat.
Õppida tasub ju ikka parimailt, kas pole!
Tänavune maalilaager oli mitmeski mõttes täiesti seniolematu – 2021. aastal
lahkusid kaks suurkuju, tubli tükk järjepidevust – meie seniste maalilaagrite hea perenaine ja kaasmaalija, võimekas-toimekas kohalik haridusjuht, unustamatu Ene-Mall Vernik-Tuubel ning Tartus Mäe Ateljee ja sealse maalikooli rajajaid kunstnik Heldur Viires. Viimatinimetatu on omakorda olnud meie õpetajate, Evi Gailiti ning Margus Meinarti õpetaja. Kohe imelik oli mõelda, et selle ja tolle tuttava mäe taga ei olegi enam abivalmis ja toetavat Ene-Malle, kellelt alati tuge või nõu sai, kusjuures nõu sõna otseses mõttes.
Tihtigi juhtus nii, et vihmase ilma tõttu maalisime seltsimaja varikatuse all kobaras koos mõnd vahvat vaikelu, otse muidugi Alliku talust pärit nõusid, vaasikesi-topsikuid, lilleseadeid.
Seda enam oli tänavune maalilaager Ene-Malle ning Heldurit tänuga meeles hoides
kuidagi eriti tööka ja hea atmosfääriga. Võrreldes mullusega, mil Kappermäelt käis läbi ca 25 maalijat, oli tänavu kohal ainult 9 – pole võimatu, et oma roll on ka koroona-segastel aegadel, seda enam aga pingutati ühiselt ning seltsimajja üles sai täiesti tasemel näitus 41 tööst – mindagu vaid ja veendutagu ise.
Et meid mitte kahtlase helgusega liialdamises süüdistada, pean vürtsiks mainima ka
üht iseäralikku episoodi. Maalilaagri kolmapäevasel päeval, 28. juulil tuli üks
maalikaaslane lõuna paiku õnnetult koju, pooleli pilt näpus – juhtunud nii, et teel
Kappermäelt Tsirgumäele peatunud maalija kohal auto, juhiaknast vaadanud välja vanem meesterahvas ja sõimanud, päris kurjasti ja igal juhul daami kõrvale väga sobimatute sõnadega. Tahangi siinkohal edasi anda meie, juulimaalijate siirad vabadused, tegelikult ei olnud tegu põldu järgnevaks viieks põlveks hävitava teerulliga, kõigest kena proua seisis ehk tõesti natuke liiga sügaval põlluserval. Ühtlasi anname ka edasi tänusõnad, sest ootamatult tõhusaks osutunud räige solvang andis maalijale samal õhtul vapustava impulsi ning lõppkokkuvõttes valmis vaimustav maal. Jajah, ka nii võib juhtuda, siiski ei soovita seda edaspidi katsetama jääda, sellised juhtumid õnnestuvad enamasti vaid korra elus ning meid omakorda võib tabada koormav kaastunne kaaskodaniku olematu koduse kasvatuse pärast.
Sellepärast on kohane lõpetada igati reipalt, oodates järgmise aasta juuli viimasel
nädalal, traditsiooniliselt teisipäevast pühapäevani, 26.–31. juulil 2022, maalihuvilisi ikka ja jälle Kappermäele maalilaagrisse. Koosmaalima. Lõuna-Eesti suvevärve nautima. Eriti rõõmustaksime, kui oleks rohkem kohalikke huvilisi (ka eelpool mainitud meesterahvas, kui te end ära tundsite, haarake pintsel ja tulge julgesti – maalimine on igakülgselt hea mõjuga tegevus). Ning ei tarvitse olla ainult kohapeal, võib maalida Pühajärve, Otepää kirikut, ikka ja uuesti Ilmjärve kiriku vaateid... Ei ole see Kappermäe end ühtigi ammendanud, vastupidi, igal aastal jagub avastamisrõõmu, kõik on kordumatu ning alati uus.
Kuis ning kui kaua saab külastada praegu Kappermäe seltsimajas asuvat
maalilaagri näitust, tasub uurida seltsi juhatuselt, vt kontakte
https://kappermae.weebly.com/
Juulimaalijate nimel
Tuuli Otsus,
2021. a ja loodetavasti ka 2022. a maalilaagri korraldaja
Juulimaalijad (sest koosmaalimise aega on meil vaid juulis) ning Kappermäe seltsi
maalilaagrid Ilmjärve mail ei vajagi ehk enam pikemat tutvustust – oleme ju tegutsenud
juba 2009. aastast alates.
Meil on oma raamatki – „Imeline Ilmjärve”, ilmunud 2016. aastal, sisaldab muuhulgas meie maalide reprosid.
Läbi aegade on maalilaagreis osalenud nii kohalikke kui ka rohkem või vähem siitkandi küladega seotuid, päris elukutselisi kui ka pigem hobikunstnikke. On tekkinud hästi toimiv ning koosmaaliv sõpruskond, ühendavaks huviks soov maalida maastikku just nii, nagu seda on omal ajal õpetanud suuresti Prantsuse maalikunstist lähtuv pallaslik koolkond. Seega siis just natuurist maalimise katsetused, värvi kooskõlade, valguse ning varju probleemid, kõik see, mis just teebki hetke tabamise, maalilisuse, värvide mängud nii võluvaks. Kuidas tabada looduses just seda, vaid praegusel momendil möllavat vihma või hoopiski pikki varje või hommikust udu või seda erilist loojangule eelnevat virvendust...
Õnneks juhtusid meile ka igati sobivad ilmad, pika põuase juuni-juuli järel tuli juuli viimasel nädalal kauaoodatud külaline vihm, lisaks pimedaid pilvi ning võrratut valgusemängu. Ole vaid ise vinge kuju ja jäädvusta. Kõik see tahab omajagu harjutamist, aga ka vaatlemisoskust, just keskendumist ning võimet vaadata ja näha, lisaks maastikule või lilleseadele või natüürmordile ka kaasmaalijate töid ning eelkäijate loomingut. Alati ongi seepärast sirvimiseks kaasas olnud valik kunstiraamatuid, nimetagem vaid Konrad Mäge või Ado Vabbet või Villem Ormissoni või Pühajärve meistermaalijat Johannes Uigat.
Õppida tasub ju ikka parimailt, kas pole!
Tänavune maalilaager oli mitmeski mõttes täiesti seniolematu – 2021. aastal
lahkusid kaks suurkuju, tubli tükk järjepidevust – meie seniste maalilaagrite hea perenaine ja kaasmaalija, võimekas-toimekas kohalik haridusjuht, unustamatu Ene-Mall Vernik-Tuubel ning Tartus Mäe Ateljee ja sealse maalikooli rajajaid kunstnik Heldur Viires. Viimatinimetatu on omakorda olnud meie õpetajate, Evi Gailiti ning Margus Meinarti õpetaja. Kohe imelik oli mõelda, et selle ja tolle tuttava mäe taga ei olegi enam abivalmis ja toetavat Ene-Malle, kellelt alati tuge või nõu sai, kusjuures nõu sõna otseses mõttes.
Tihtigi juhtus nii, et vihmase ilma tõttu maalisime seltsimaja varikatuse all kobaras koos mõnd vahvat vaikelu, otse muidugi Alliku talust pärit nõusid, vaasikesi-topsikuid, lilleseadeid.
Seda enam oli tänavune maalilaager Ene-Malle ning Heldurit tänuga meeles hoides
kuidagi eriti tööka ja hea atmosfääriga. Võrreldes mullusega, mil Kappermäelt käis läbi ca 25 maalijat, oli tänavu kohal ainult 9 – pole võimatu, et oma roll on ka koroona-segastel aegadel, seda enam aga pingutati ühiselt ning seltsimajja üles sai täiesti tasemel näitus 41 tööst – mindagu vaid ja veendutagu ise.
Et meid mitte kahtlase helgusega liialdamises süüdistada, pean vürtsiks mainima ka
üht iseäralikku episoodi. Maalilaagri kolmapäevasel päeval, 28. juulil tuli üks
maalikaaslane lõuna paiku õnnetult koju, pooleli pilt näpus – juhtunud nii, et teel
Kappermäelt Tsirgumäele peatunud maalija kohal auto, juhiaknast vaadanud välja vanem meesterahvas ja sõimanud, päris kurjasti ja igal juhul daami kõrvale väga sobimatute sõnadega. Tahangi siinkohal edasi anda meie, juulimaalijate siirad vabadused, tegelikult ei olnud tegu põldu järgnevaks viieks põlveks hävitava teerulliga, kõigest kena proua seisis ehk tõesti natuke liiga sügaval põlluserval. Ühtlasi anname ka edasi tänusõnad, sest ootamatult tõhusaks osutunud räige solvang andis maalijale samal õhtul vapustava impulsi ning lõppkokkuvõttes valmis vaimustav maal. Jajah, ka nii võib juhtuda, siiski ei soovita seda edaspidi katsetama jääda, sellised juhtumid õnnestuvad enamasti vaid korra elus ning meid omakorda võib tabada koormav kaastunne kaaskodaniku olematu koduse kasvatuse pärast.
Sellepärast on kohane lõpetada igati reipalt, oodates järgmise aasta juuli viimasel
nädalal, traditsiooniliselt teisipäevast pühapäevani, 26.–31. juulil 2022, maalihuvilisi ikka ja jälle Kappermäele maalilaagrisse. Koosmaalima. Lõuna-Eesti suvevärve nautima. Eriti rõõmustaksime, kui oleks rohkem kohalikke huvilisi (ka eelpool mainitud meesterahvas, kui te end ära tundsite, haarake pintsel ja tulge julgesti – maalimine on igakülgselt hea mõjuga tegevus). Ning ei tarvitse olla ainult kohapeal, võib maalida Pühajärve, Otepää kirikut, ikka ja uuesti Ilmjärve kiriku vaateid... Ei ole see Kappermäe end ühtigi ammendanud, vastupidi, igal aastal jagub avastamisrõõmu, kõik on kordumatu ning alati uus.
Kuis ning kui kaua saab külastada praegu Kappermäe seltsimajas asuvat
maalilaagri näitust, tasub uurida seltsi juhatuselt, vt kontakte
https://kappermae.weebly.com/
Juulimaalijate nimel
Tuuli Otsus,
2021. a ja loodetavasti ka 2022. a maalilaagri korraldaja
Autentne malevakogemus Ilmjärvel
Raske õppustel, kerge lahingus.
Statistika peaks näitama, et kõige populaarsemaks malevatööks loetakse maasikate korjamist. Järgmiseks on kindlasti vaarikate noppimine. Ja meie seaksime viimasenapedestaalile ka viljakad murelipuud.
Kohalik Tedre talu ootas meid tavapäraselt juba varahommikul kell 6. Igaüks tõmbas vöö pingule, sättis vaarikatopsid lahinguvalmis vöö vahele ning astus ergutusharjutuse saatel võitlusesse. Vaarikapõõsad olid andestamatud - vastu tuli astuda suurtele vilju varjutavatele lehtedele, teravatele kaitsvatele okastele ja lõpmatutele peenrapikkustele. Õnneks ei võtnud me lahingut vastu vaid oma 10 pealise rühmaga. Kõrval sammusid naabertalu elanikud ja Tartust kohale toodud väed. Lisajõuna kasutasime ka DJ Bert-i üles seatud eepilist taustamuusikat. Rühmajuhid varustasid meid mõistust erksana hoidvate mõistatustega. Tööandja Tarmo kupatas meid ka paariks päevaks “varjendisse” - nimelt saime murelipuude tühjendamisega vaheldust. Varajane hommik säästis meid võitlusest kuuma keskpäeva päikese eest. 3 nädalat võitlusvalmidust viib ehk nüüd linnamelusse naastest võiduni!
Sõpra tunned hädas!
Esimesed, kes meie malevarühma tervitama tulid, olid meie ööbimiskoha, Kappermäe seltsimaja, majutajad Pille ja Peeter. Nad püüdsid koheselt tähelepanu oma rõõmsameelse ja särasilmse olekuga. Ajasime veidi Pille ja Peetriga juttu ning seejärel aitasid nad meil end sellesse imearmsasse majakesse sisse seada.
Väga suureks osaks meie positiivsest malevakogemusest oli kahtlemata meie kõikvõimas kokatädi Eve, Madsa Spordibaasist. Imetlusväärsel kombel suutis ta arvestada kõigi malevlaste allergiate ja muude erisoovidega. Kolme nädala jooksul ei tulnud ette kordagi ette, et kellelegi tema toit ei maitse. Pigem just vastupidi, söögiajad olid ühed oodatuimad hetked. Iga kord valitses ruumis ootusärevus, et “noh, mida head siis täna pakutakse.” Lisaks imemaitsvale toidule soovime tänada Eve ka paindlikkuse eest. Pidevalt suutis ta enda graafiku meie liikuvate toiduaegade ja asukohtadega klapitada. Vahet polnud, kas asusime siis Ilmjärvel või Otepääl. Eve jõudis igale poole.
Üks meeldejäävamaid retki oli kindlasti kanuumatk, mille viis meiega läbi Toomas. Ootasime rahulikku ja tavalist matka, kuid Toomasel olid meiega hoopis teised plaanid. Nii pea kui olime järvel sõudmise käppa saanud, suunati meid kitsastele ja seiklusrohketele ojadele. Ei võinud kuidagi ette teada, mis järgmiseks tuleb. Olgu nendeks siis liikuvad saared, tunnelid või hoopiski kopratammed, millest üle saamiseks tuleb ise jalgupidi vette ronida. Alguses jalad värisesid all, hiljem sai aga uute sõpradega vee peal kõvasti võidusõite tehtu. Hoolimata tohutust väsimusest ja nördimusest rattaga koju väntamise ees, püsisid näod naerul ja emotsioonid laes. Toomase kanuumatk mängis arvestatavat rolli meie kokkuhoidva malevarühma kujunemises. Otepää seiklusparki minek oli samuti selle kolme nädala jooksul üks suuremaid ettevõtmisi. Hoolimata suurest külastajate arvust, leidis Otepää seikluspark meile siiski külastuseks sobiva aja ning pakkus meile kõigile ühe meeldejääva elamuse. Siinkohal tasub tänada kõiki autojuhte, kes noortesse jalgratturitesse kannatlikkusega suhtusid ja meile ruumi andsid.
Meie üheks suureks mureks oli võrkpalliplatsi puudumine. See on ikkagi omamoodi malevatraditsioon. Tänu naabrionu Toomasele sai meie Ilmjärve malevarühm endale päris oma võrkpalliplatsi. Probleemi kuuldes, oli Toomas lahkelt valmis meid postide jaoks vajaliku materjaliga varustama. Tänu temale saime kõik järgnevad õhtud veeta õues palli mängides! Ning kui meil lõpuks kiirabi kutsumisest isu täis sai ja linna EMOsse transporti vaja oli, ulatas naabripere esimese abipalve peale taaskord lahkelt oma abikäe. Lisaks olid nad ka valmis meiega 3 nädalat oma tiiki jagama.
Puhata ja mängida!
Kuigi malev paistab enamuse jaoks kui töölaager, siis tegelikuses on see malevlaste jaoks hoopistükis puhkus. Puhkus linnakärast, nutimaailmast ning oma igapäevasest rutiinist. Maleval on komme tuua iga päevaga midgai uut ja teistsugust. Tegusatel tööpäevadel saime juba kell 5 äratuse kinni lüüa. Eriti tegusad võisid ka juba 4.45 koos rühmajuhiga ujumas käia, et elu kohe vara hommikul sisse saada. Peale seda kärmelt riided selga, kõhud täis ja juba olimegi väntamas põllu poole, et 6est nobedalt marju korjama hakata. Peale palavat tööpäeva oli kombeks käia taaskord jahutaval ujumisringil ning seejärel tegime vaikse tunni, kus igaüks nokitses vaikselt omi asju või otsustas hoopis kiire uinaku kasuks. Meie õhtupoolikud olid samuti alati sisustatud. Toimus kõikvõimalikke ühistegevusi nagu näiteks retro disko, vaba lava, rooside sõda, akrojooga ning ka kõik maleva traditsioonid said täidetud. Üks säravaim traditsioon on maleva pulm. Paar päeva enne pulma korraldavad poisid tüdrukutele võistluseid, et välja valida pruut ning samamoodi ka tüdrukud, et selgitada peigmees. Kui pruut ja peigmees olid selgunud said ka teised endale huvitavad rollid ning me hakkasime pulma planeerima. Vabal päeval ehtisime altari ning katsime pulmalaua ja nii võis imearmas tseremoonia alata. Lisaks eelnevalt nimetatud sündmustele oli ka suur hulk teisi tegevusi ja mänge, mis meid sidusid. Selle paari nädalaga sai võhivõõrastest punt häid sõpru ning see 3 nädalat sai järsku liiga kiirelt läbi.
Ilmjärve malevarühm ja rühmajuhid Suzy ja Lizett
Statistika peaks näitama, et kõige populaarsemaks malevatööks loetakse maasikate korjamist. Järgmiseks on kindlasti vaarikate noppimine. Ja meie seaksime viimasenapedestaalile ka viljakad murelipuud.
Kohalik Tedre talu ootas meid tavapäraselt juba varahommikul kell 6. Igaüks tõmbas vöö pingule, sättis vaarikatopsid lahinguvalmis vöö vahele ning astus ergutusharjutuse saatel võitlusesse. Vaarikapõõsad olid andestamatud - vastu tuli astuda suurtele vilju varjutavatele lehtedele, teravatele kaitsvatele okastele ja lõpmatutele peenrapikkustele. Õnneks ei võtnud me lahingut vastu vaid oma 10 pealise rühmaga. Kõrval sammusid naabertalu elanikud ja Tartust kohale toodud väed. Lisajõuna kasutasime ka DJ Bert-i üles seatud eepilist taustamuusikat. Rühmajuhid varustasid meid mõistust erksana hoidvate mõistatustega. Tööandja Tarmo kupatas meid ka paariks päevaks “varjendisse” - nimelt saime murelipuude tühjendamisega vaheldust. Varajane hommik säästis meid võitlusest kuuma keskpäeva päikese eest. 3 nädalat võitlusvalmidust viib ehk nüüd linnamelusse naastest võiduni!
Sõpra tunned hädas!
Esimesed, kes meie malevarühma tervitama tulid, olid meie ööbimiskoha, Kappermäe seltsimaja, majutajad Pille ja Peeter. Nad püüdsid koheselt tähelepanu oma rõõmsameelse ja särasilmse olekuga. Ajasime veidi Pille ja Peetriga juttu ning seejärel aitasid nad meil end sellesse imearmsasse majakesse sisse seada.
Väga suureks osaks meie positiivsest malevakogemusest oli kahtlemata meie kõikvõimas kokatädi Eve, Madsa Spordibaasist. Imetlusväärsel kombel suutis ta arvestada kõigi malevlaste allergiate ja muude erisoovidega. Kolme nädala jooksul ei tulnud ette kordagi ette, et kellelegi tema toit ei maitse. Pigem just vastupidi, söögiajad olid ühed oodatuimad hetked. Iga kord valitses ruumis ootusärevus, et “noh, mida head siis täna pakutakse.” Lisaks imemaitsvale toidule soovime tänada Eve ka paindlikkuse eest. Pidevalt suutis ta enda graafiku meie liikuvate toiduaegade ja asukohtadega klapitada. Vahet polnud, kas asusime siis Ilmjärvel või Otepääl. Eve jõudis igale poole.
Üks meeldejäävamaid retki oli kindlasti kanuumatk, mille viis meiega läbi Toomas. Ootasime rahulikku ja tavalist matka, kuid Toomasel olid meiega hoopis teised plaanid. Nii pea kui olime järvel sõudmise käppa saanud, suunati meid kitsastele ja seiklusrohketele ojadele. Ei võinud kuidagi ette teada, mis järgmiseks tuleb. Olgu nendeks siis liikuvad saared, tunnelid või hoopiski kopratammed, millest üle saamiseks tuleb ise jalgupidi vette ronida. Alguses jalad värisesid all, hiljem sai aga uute sõpradega vee peal kõvasti võidusõite tehtu. Hoolimata tohutust väsimusest ja nördimusest rattaga koju väntamise ees, püsisid näod naerul ja emotsioonid laes. Toomase kanuumatk mängis arvestatavat rolli meie kokkuhoidva malevarühma kujunemises. Otepää seiklusparki minek oli samuti selle kolme nädala jooksul üks suuremaid ettevõtmisi. Hoolimata suurest külastajate arvust, leidis Otepää seikluspark meile siiski külastuseks sobiva aja ning pakkus meile kõigile ühe meeldejääva elamuse. Siinkohal tasub tänada kõiki autojuhte, kes noortesse jalgratturitesse kannatlikkusega suhtusid ja meile ruumi andsid.
Meie üheks suureks mureks oli võrkpalliplatsi puudumine. See on ikkagi omamoodi malevatraditsioon. Tänu naabrionu Toomasele sai meie Ilmjärve malevarühm endale päris oma võrkpalliplatsi. Probleemi kuuldes, oli Toomas lahkelt valmis meid postide jaoks vajaliku materjaliga varustama. Tänu temale saime kõik järgnevad õhtud veeta õues palli mängides! Ning kui meil lõpuks kiirabi kutsumisest isu täis sai ja linna EMOsse transporti vaja oli, ulatas naabripere esimese abipalve peale taaskord lahkelt oma abikäe. Lisaks olid nad ka valmis meiega 3 nädalat oma tiiki jagama.
Puhata ja mängida!
Kuigi malev paistab enamuse jaoks kui töölaager, siis tegelikuses on see malevlaste jaoks hoopistükis puhkus. Puhkus linnakärast, nutimaailmast ning oma igapäevasest rutiinist. Maleval on komme tuua iga päevaga midgai uut ja teistsugust. Tegusatel tööpäevadel saime juba kell 5 äratuse kinni lüüa. Eriti tegusad võisid ka juba 4.45 koos rühmajuhiga ujumas käia, et elu kohe vara hommikul sisse saada. Peale seda kärmelt riided selga, kõhud täis ja juba olimegi väntamas põllu poole, et 6est nobedalt marju korjama hakata. Peale palavat tööpäeva oli kombeks käia taaskord jahutaval ujumisringil ning seejärel tegime vaikse tunni, kus igaüks nokitses vaikselt omi asju või otsustas hoopis kiire uinaku kasuks. Meie õhtupoolikud olid samuti alati sisustatud. Toimus kõikvõimalikke ühistegevusi nagu näiteks retro disko, vaba lava, rooside sõda, akrojooga ning ka kõik maleva traditsioonid said täidetud. Üks säravaim traditsioon on maleva pulm. Paar päeva enne pulma korraldavad poisid tüdrukutele võistluseid, et välja valida pruut ning samamoodi ka tüdrukud, et selgitada peigmees. Kui pruut ja peigmees olid selgunud said ka teised endale huvitavad rollid ning me hakkasime pulma planeerima. Vabal päeval ehtisime altari ning katsime pulmalaua ja nii võis imearmas tseremoonia alata. Lisaks eelnevalt nimetatud sündmustele oli ka suur hulk teisi tegevusi ja mänge, mis meid sidusid. Selle paari nädalaga sai võhivõõrastest punt häid sõpru ning see 3 nädalat sai järsku liiga kiirelt läbi.
Ilmjärve malevarühm ja rühmajuhid Suzy ja Lizett
Kappermäel toimus traditsiooniline looduslaager
16.-18. juunil 2021 toimus Kappermäe seltsimajas ja selle lähiümbruses 13. Otepää piirkonna laste looduslaager. Vastavalt kehtivatele nõuetele oli seekord üheskoos laagerdamas ja loodust õppimast 20 last. Tänavusuvise laagri põhiteemad – kalastamine kui eluviis ning soo kui elukooslus – olid seotud veega.
Juba enne ametlikku algust oli laagrilastel võimalus lähemalt tuttavaks saada piiritajaga, kelle lapsed avastasid väliklassi teiselt korruselt. Õpetaja Peeter võttis linnu pihku, misjärel said kõik uurida suure suu ja omapäraste jalgadega lindu lähemalt. Kui eelmisel aastal linnulaulu hommikul räägiti meile piiritajast, siis nüüd nägime ka.
Laagrilipu said tänavu heisata kõige kauem laagris osalenud Liis, Minna Mari ja Lenna Mari. Seejärel moodustasime loosi teel neli võistkonda, pealikeks Johanna, Elsa, Liis ja Ott. Esimene meeskondlik harjutus oli loodusest toiduotsimise ülesanne. Kõik võistkonnad suutsid koostööd teha ning toidu ehk kommid üles leida. Teine ülesanne nõudis mälu. Meeskonnal tuli 18 erinevat looduslikku eset meelde jätta. Õnnestus. Peale lõunat algas laagri esimene õppetegevus – kalastamine. Saime teada, et lastel piisab harrastuslikuks kalapüügiks õpilaspileti olemasolust. Meie juhendajaks oli kalagiid Kevin Sepp. Laane järve äärde sõitsime ratastega. Esmalt tuli leida ussikesed kalapüügiks ja teha õng. Püüdsime ühe ahvena ja vanaema Aili andis meile ka oma kolm püütud särge. Järgmisena läksime Kassiratta talu tiigi juurde. Seal oli kalapidu. Iga laps, kes püüda tahtis, sai kalapüügiga hakkama. Gregor aitas kõikidel kalu konksu otsast vabastada ja väike Liis päästis nii palju kalu tagasi tiiki, kui jõudis. Kui kalu söödeti, matsutasid nad nagu sead.
Tagasi Kappermäele jõudnud, õppisime kalu lahkama ning uurisime lähemalt nende siseehitust. Kevin õpetas lisaks fileerimist. Oma püütud ja tehtud kala maitses imehästi.
Õhtul organiseerisid lapsed ise erinevaid mänge õues. Öö telgis möödus koos rukkiräägu krääksude saatel.
Teise laagripäeva teemaks oli raba. Peale hommikuputru sõitsime ratastega Ess-soo maastikukaitsealale. Rabaserval ootas meid seljankasupp. Õues maitseb toit alati paremini, kogu supp söödi ära. Meie juhendajaks oli Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. Nägime, milline näeb välja raba pärast turba kaevandamist. Saime teada, kuidas raba ja turvas tekivad ning millised on turba kasutusalad. Kõige põnevam oli turbaproovi võtmine. Saime umbes 4000 aasta vanust turvast oma käega katsuda. Õppisime ka raba taimi. Jõhvikas õitses. Rabaretk lõpes rabajärves ujumisega. Kellel soovi sai ennast enne raviturbaga kokku mäkerdada.
Pooled lastest jõudsid sõita ratastega nii Ess-sohu kui ka tagasi ning enda üle uhkust tunda – 42 km jalgrattasõitu, sain hakkama!
Peale õhtusööki võtsime seni õpitu kokku viktoriiniga. Võitis võistkond Loodus.
Õhtul näitasid Heleena ja Andrus Pedajamäe Külaseltsist meile filmi „Laanetaguse suvi“. Pärast filmi lõppu tekkis elav arutelu hundikutsikate saatuse üle.
Viimane laagripäev algas linnulaulu hommikuga ornitoloogi Tarmo Evestuse juhendamisel. Ohakalind, hallrästas, toonekurg (tema pesa madalamasse ossa olid põldvarblased pesa teinud), pääsuke, pruunselg-põõsalind, kadakatäks, käblik, väike-lehelind, metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, hall-kärbsenäpp olid linnud, keda nägime või kuulsime. Hommikupuder kõhtu ja algas turbaseebi töötuba Heleena Jõgi juhendamisel. Turbaseebi tegemiseks oli vaja sulatada searasva ja kookosrasva, lisada vett, seebikivi (seebikivi valatakse alati vette, mitte vastupidi), tilk tõrva, veidi kuusekasvusid ja turvast. Samal ajal kui seebitegu jahtus, oli tore tähelepanumängu mängida. Seep sai ilus ja tume, aga enne kasutamist peab see kolm nädalat seisma, et kogu seebikivi saaks ära reageerida. Lapsed kaunistasid oma seebid meelepäraste taimedega.
Pärast lõunasöögi pannkooke toimus maastikumäng. Ümbruskonda olid punktid ära peidetud. Võistkond võis ise otsustada, kas liikus jalgsi või ratastega ning millises järjekorras soovis ülesandeid lahendada.
Laagri lõpetas traditsiooniline lõpuviktoriin koos vanematega ning ühine jäätise söömine. Laagrilipu langetasid võistkonnad Spunk ja Lehmad, kes said kokkuvõtteks võrdselt punkte.
Iga-aastase mitmekülgse programmiga looduslaagri toimumise tagab partnerite sujuv koostöö ning heade sõprade tugi. Otepää laagris on läbi aastate olnud põhikorraldajateks Pühajärve põhikool ja keskkonnaameti Otepää looduskeskus.
Loodushuvi äratamisel ja hoidmisel on oluline järjepidevus. Nooremaealised võtavad tegevustest hea meelega osa, kuid vanemana on keerulisem alustada. Seda suurem on rõõm, et Otepää vallavalitsus on leidnud laagri olulise ning viimastel aastatel selle toimumist võimaluste piires toetanud. Samuti on olnud suureks abiks, kui juhendajad on tulnud vastu ning olnud nõus oma teadmisi ja oskusi ka vabatahtlikuna jagama. Anda noortele võimalus osaleda järjepidevalt loodusharidusliku suunaga laagris on tulevikku suunatud investeering. Suur tänu Otepää vallavalitsusele laagri rahastamise, Dussmann OÜ-le laagri toitlustamise ning Kappermäe seltsile peavarju eest!
Laagriliste nimel Pille Kangur ja Margit Turb
Juba enne ametlikku algust oli laagrilastel võimalus lähemalt tuttavaks saada piiritajaga, kelle lapsed avastasid väliklassi teiselt korruselt. Õpetaja Peeter võttis linnu pihku, misjärel said kõik uurida suure suu ja omapäraste jalgadega lindu lähemalt. Kui eelmisel aastal linnulaulu hommikul räägiti meile piiritajast, siis nüüd nägime ka.
Laagrilipu said tänavu heisata kõige kauem laagris osalenud Liis, Minna Mari ja Lenna Mari. Seejärel moodustasime loosi teel neli võistkonda, pealikeks Johanna, Elsa, Liis ja Ott. Esimene meeskondlik harjutus oli loodusest toiduotsimise ülesanne. Kõik võistkonnad suutsid koostööd teha ning toidu ehk kommid üles leida. Teine ülesanne nõudis mälu. Meeskonnal tuli 18 erinevat looduslikku eset meelde jätta. Õnnestus. Peale lõunat algas laagri esimene õppetegevus – kalastamine. Saime teada, et lastel piisab harrastuslikuks kalapüügiks õpilaspileti olemasolust. Meie juhendajaks oli kalagiid Kevin Sepp. Laane järve äärde sõitsime ratastega. Esmalt tuli leida ussikesed kalapüügiks ja teha õng. Püüdsime ühe ahvena ja vanaema Aili andis meile ka oma kolm püütud särge. Järgmisena läksime Kassiratta talu tiigi juurde. Seal oli kalapidu. Iga laps, kes püüda tahtis, sai kalapüügiga hakkama. Gregor aitas kõikidel kalu konksu otsast vabastada ja väike Liis päästis nii palju kalu tagasi tiiki, kui jõudis. Kui kalu söödeti, matsutasid nad nagu sead.
Tagasi Kappermäele jõudnud, õppisime kalu lahkama ning uurisime lähemalt nende siseehitust. Kevin õpetas lisaks fileerimist. Oma püütud ja tehtud kala maitses imehästi.
Õhtul organiseerisid lapsed ise erinevaid mänge õues. Öö telgis möödus koos rukkiräägu krääksude saatel.
Teise laagripäeva teemaks oli raba. Peale hommikuputru sõitsime ratastega Ess-soo maastikukaitsealale. Rabaserval ootas meid seljankasupp. Õues maitseb toit alati paremini, kogu supp söödi ära. Meie juhendajaks oli Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. Nägime, milline näeb välja raba pärast turba kaevandamist. Saime teada, kuidas raba ja turvas tekivad ning millised on turba kasutusalad. Kõige põnevam oli turbaproovi võtmine. Saime umbes 4000 aasta vanust turvast oma käega katsuda. Õppisime ka raba taimi. Jõhvikas õitses. Rabaretk lõpes rabajärves ujumisega. Kellel soovi sai ennast enne raviturbaga kokku mäkerdada.
Pooled lastest jõudsid sõita ratastega nii Ess-sohu kui ka tagasi ning enda üle uhkust tunda – 42 km jalgrattasõitu, sain hakkama!
Peale õhtusööki võtsime seni õpitu kokku viktoriiniga. Võitis võistkond Loodus.
Õhtul näitasid Heleena ja Andrus Pedajamäe Külaseltsist meile filmi „Laanetaguse suvi“. Pärast filmi lõppu tekkis elav arutelu hundikutsikate saatuse üle.
Viimane laagripäev algas linnulaulu hommikuga ornitoloogi Tarmo Evestuse juhendamisel. Ohakalind, hallrästas, toonekurg (tema pesa madalamasse ossa olid põldvarblased pesa teinud), pääsuke, pruunselg-põõsalind, kadakatäks, käblik, väike-lehelind, metsvint, punarind, musträstas, laulurästas, hall-kärbsenäpp olid linnud, keda nägime või kuulsime. Hommikupuder kõhtu ja algas turbaseebi töötuba Heleena Jõgi juhendamisel. Turbaseebi tegemiseks oli vaja sulatada searasva ja kookosrasva, lisada vett, seebikivi (seebikivi valatakse alati vette, mitte vastupidi), tilk tõrva, veidi kuusekasvusid ja turvast. Samal ajal kui seebitegu jahtus, oli tore tähelepanumängu mängida. Seep sai ilus ja tume, aga enne kasutamist peab see kolm nädalat seisma, et kogu seebikivi saaks ära reageerida. Lapsed kaunistasid oma seebid meelepäraste taimedega.
Pärast lõunasöögi pannkooke toimus maastikumäng. Ümbruskonda olid punktid ära peidetud. Võistkond võis ise otsustada, kas liikus jalgsi või ratastega ning millises järjekorras soovis ülesandeid lahendada.
Laagri lõpetas traditsiooniline lõpuviktoriin koos vanematega ning ühine jäätise söömine. Laagrilipu langetasid võistkonnad Spunk ja Lehmad, kes said kokkuvõtteks võrdselt punkte.
Iga-aastase mitmekülgse programmiga looduslaagri toimumise tagab partnerite sujuv koostöö ning heade sõprade tugi. Otepää laagris on läbi aastate olnud põhikorraldajateks Pühajärve põhikool ja keskkonnaameti Otepää looduskeskus.
Loodushuvi äratamisel ja hoidmisel on oluline järjepidevus. Nooremaealised võtavad tegevustest hea meelega osa, kuid vanemana on keerulisem alustada. Seda suurem on rõõm, et Otepää vallavalitsus on leidnud laagri olulise ning viimastel aastatel selle toimumist võimaluste piires toetanud. Samuti on olnud suureks abiks, kui juhendajad on tulnud vastu ning olnud nõus oma teadmisi ja oskusi ka vabatahtlikuna jagama. Anda noortele võimalus osaleda järjepidevalt loodusharidusliku suunaga laagris on tulevikku suunatud investeering. Suur tänu Otepää vallavalitsusele laagri rahastamise, Dussmann OÜ-le laagri toitlustamise ning Kappermäe seltsile peavarju eest!
Laagriliste nimel Pille Kangur ja Margit Turb
ENE-MALL VERNIK-TUUBEL
07.02.1945-21.01.2021

Fotol on Ene-Mall oma kursusekaaslase Kaljo Simsoni maalitud noore Ene-Malle maaliga.
07.02.1945- 21.01.2021
Maimu ja Juliuse tütar
ENE-MALL VERNIK-TUUBEL –
Füüsik-psühholoog-pedagoog
Tegid projekte, maali- ja käsitöönäitusi
Iidse õunaaia elule aitasid
Kõigeks jagus Sul silma, südant ning aega
Sinu moosiga pannkookide maitse
Jäi järeleaimamatuks
Laste maalilaagrite lõunasupidki
Meenutasid vanaema omi
Loovus, lihtsus, rahu ning kokkuhoid
Õhkusid igast Su tegevusest
Imelise Ilmjärve imeline ENE-MALL
Elupõlise Alliku talu väraval
Ao- ja ehavalguses maalid
Näitustega täidad taevased saalid
Oled endast KÕIK andnud
Mine Jumala rahus
Sinust kõik hea
Mälestustesse mahub
Kaasteeline Aili Naruski
Ene-Mall oli Kappermäe seltsimajas väsimatu projektijuht, teeõhtute ja näituste korraldaja, käsitööringi juhendaja, kunstiringi eestvedaja ja juulimaalija.
Ene-Mallest jääb meile jääb palju ilusaid mälestusi. Oleme selle kõige eest talle väga tänulikud.
Aitäh, Ene-Mall.
TEEÕHTU FOTOGRAAF ARNE ADERIGA

Reedel, 31. jaanuaril 2020. a. kogunes Kappermäe seltsimajja 25 suuremat ja väiksemat linnuhuvilist. Fotograaf Arne Ader tutvustas huvilistele öösorri. Kuulasime öösorri soristamist, tutvusime tema sugulastega, nägime öösorri pesitsemist läbi veebikaamera. Toimus põnev pildilt öösorri otsimise mäng koos auhindadega. Öösorri ei olnud üldse lihtne pildilt üles leida. Nägime kui suur suu on sellel linnul! Saime teada, kui palju erinevaid nimesid on öösorril. Näiteks: kitselüpsja, ööketraja, lüü-türr jne. Lõpetuseks kuulsime ansambli "Öösorr" samanimelist laulu ja Arne vastas paljudele küsimustele.
Lähemalt loe öösorrist: https://eoy.ee/oosorr/oosorr/
Pille Kangur
Lähemalt loe öösorrist: https://eoy.ee/oosorr/oosorr/
Pille Kangur
kappermäe seltsimajas tegutseb kunstiring
Tänu Ene-Mall Vernik-Tuubeli kirjutatud projektile on Kappermäe seltsimajas tegutsenud kunstiring. Õpetaja on Ave Kruusmaa, kes suudab panna joonistama ka need kes seda kunagi teinud pole.
Kunstiring peredele: kunstiharrastused vabas õhus
Otepää valla ühes väikses nurgakeses on maagiline koht – Kappermäe, kus vanaema Ene-Mall (a la vanaema Sabiine) sel suvel koos kunstiõpetaja Avega taaskord kunstihuvilisi peresid rõõmustasid. Talvel toimunud vaiksest tubasest kunstiringist kasvas välja suur suvine 27 osavõtjaga kunstiring peredele, kus vabas õhus sai kätt harjutada väga erinevates tehnikates. Õppisime loodust vaatama ja nägema. Nautisime head seltskonda, koosolemist ja koostegemist. Püüdsime paberile nii pilved, silmapiiri kui ka liivaterad. Kord olime t-särgi disainerid, kord aga pidasime jahti hoopis imeloomadele.
Mis on sellise ringi suurim väärtus? Suurim rõõm on võtta aeg ja veeta see koos oma lastega, tehes ühiselt midagi, mis arendab käelisi tegevusi ja aitab julgustada pisemaid proovima. Just selline kooskasvamise kunstiring innustab vanemaid suunama laste kunstilist eneseväljendust igapäevaselt.
Suur-suur tänu Avele ja Ene-Mallele!
Kunstiring toimus projekti “Suviseid pereüritusi Kappermäel 2019” raames. Projekti toetas kohaliku omaalgatuse program.
Airi Vaher
Mis on sellise ringi suurim väärtus? Suurim rõõm on võtta aeg ja veeta see koos oma lastega, tehes ühiselt midagi, mis arendab käelisi tegevusi ja aitab julgustada pisemaid proovima. Just selline kooskasvamise kunstiring innustab vanemaid suunama laste kunstilist eneseväljendust igapäevaselt.
Suur-suur tänu Avele ja Ene-Mallele!
Kunstiring toimus projekti “Suviseid pereüritusi Kappermäel 2019” raames. Projekti toetas kohaliku omaalgatuse program.
Airi Vaher
20. aprillil toimus pärimusmatk tõutsi külas
Ka 2018-2019 aasta talvel on Kappermäe seltsimajas toimumas rida tubaseid tegevusi.

Projekti “Tubased tegevused Kappermäel 2018” raames tugevdame pereväärtusi ja jätkame meile juba varasemas omaseks saanud tegevussuundadega – kunsti- ja käsitööga. Toimuvad perede kunstiring ja õmbluskoolitus. Projekti toetab kohaliku omavalitsuse programm.
Kunstiringi peredele juhendajaks Ave Kruusmaa. Kunstiring pakub emotsionaalseid eneseväljendus-võimalusi erinevas eas lastele ja täiskasvanutele. Kunstiringi noorimad osalejad on nelja-aastased, vanimate vanus algab numbriga 7. Oleme maalinud salvrätikutele ja õppinud neist tegema väikesi linikuid, maalinud poes käimiseks riidest koti, värvinud endile tassi. Õppisime joonistama portreed, valmistama kaarte mitmesugusteks tähtpäevadeks. Maalinud oleme erinevate värvidega: akrüül, tekstiili- ja keraamikavärvid. Graafika tegemisel oleme kasutanud pliiatsit, sütt, vildikaid. Koos lastega on loovtööga tegelnud ka lapsevanemad, kes on ühtlasi õppinud oma lapsi loovtööde tegemisel juhendama.
Käimas on koolitus “Õmblusmasina tundmaõppimine. Erinevad õmblustööd tööstuslikul õmblusmasi-nal”. Meid koolitab Merike Raudnagel osaühingust “Õmblustuba”. Kappermäe seltsile annetati kaks tööstuslikku õmblusmasinat, mis annab meile seltsimajas väikese õmblusklassi sisustamise võimaluse. Masinad on täiesti töökorras. Projekti raames on olnud võimalik muretseda vajalikke lisatarvikuid – õmblustööks sobilikud toolid, nõelavalgustid, erinevateks töödeks sobilikud tallad, magnetpiirajad jm. Õpime mitmesuguseid parandustöid, näit. tõmblukkude valik, paigaldus, parandamine; rõivaste lühendamine ja pikendamine, laiemaks ja kitsamaks tegemine. Õpime kasutama tugevduskangaid ning parandama auke ja rebendeid. Projektijärgselt on õmblusklass avatud kõigile õmblushuvilistele.
Ene-Mall Vernik-Tuubel
projektijuht
Kunstiringi peredele juhendajaks Ave Kruusmaa. Kunstiring pakub emotsionaalseid eneseväljendus-võimalusi erinevas eas lastele ja täiskasvanutele. Kunstiringi noorimad osalejad on nelja-aastased, vanimate vanus algab numbriga 7. Oleme maalinud salvrätikutele ja õppinud neist tegema väikesi linikuid, maalinud poes käimiseks riidest koti, värvinud endile tassi. Õppisime joonistama portreed, valmistama kaarte mitmesugusteks tähtpäevadeks. Maalinud oleme erinevate värvidega: akrüül, tekstiili- ja keraamikavärvid. Graafika tegemisel oleme kasutanud pliiatsit, sütt, vildikaid. Koos lastega on loovtööga tegelnud ka lapsevanemad, kes on ühtlasi õppinud oma lapsi loovtööde tegemisel juhendama.
Käimas on koolitus “Õmblusmasina tundmaõppimine. Erinevad õmblustööd tööstuslikul õmblusmasi-nal”. Meid koolitab Merike Raudnagel osaühingust “Õmblustuba”. Kappermäe seltsile annetati kaks tööstuslikku õmblusmasinat, mis annab meile seltsimajas väikese õmblusklassi sisustamise võimaluse. Masinad on täiesti töökorras. Projekti raames on olnud võimalik muretseda vajalikke lisatarvikuid – õmblustööks sobilikud toolid, nõelavalgustid, erinevateks töödeks sobilikud tallad, magnetpiirajad jm. Õpime mitmesuguseid parandustöid, näit. tõmblukkude valik, paigaldus, parandamine; rõivaste lühendamine ja pikendamine, laiemaks ja kitsamaks tegemine. Õpime kasutama tugevduskangaid ning parandama auke ja rebendeid. Projektijärgselt on õmblusklass avatud kõigile õmblushuvilistele.
Ene-Mall Vernik-Tuubel
projektijuht
KUNSTIRINGIST PILDID:
KUNSTIRING 1. TUND NIMEPUTUKAD: hotos.app.goo.gl/r9PYHbVDYv9yxP4v8
KUNSTIRING 2. TUND KOTID: photos.app.goo.gl/oecKUNv23LJLLMyt5
KUNSTIRING 3. TUND TASSID: ttps://photos.app.goo.gl/sNvQmogmEqpRMX6p6
ÕMBLUSRINGIST PILDID: https://photos.app.goo.gl/g3mmhPHXMf3E4Rpq5
KUNSTIRING 1. TUND NIMEPUTUKAD: hotos.app.goo.gl/r9PYHbVDYv9yxP4v8
KUNSTIRING 2. TUND KOTID: photos.app.goo.gl/oecKUNv23LJLLMyt5
KUNSTIRING 3. TUND TASSID: ttps://photos.app.goo.gl/sNvQmogmEqpRMX6p6
ÕMBLUSRINGIST PILDID: https://photos.app.goo.gl/g3mmhPHXMf3E4Rpq5
tere kool

Laupäeval, 25. augustil 2018 toimus traditsiooniline uue kooliaasta tähistamine Kappermäe seltsimajas.
Meie piirkonnast alustab oma kooliteed
RAIMO KÜNNAPUU
ja elukooli
ADEELE SIIMAN
Kappermäe Selts kinkis neile iluõunapuud.
Üritus algas kitarrilaagri lõppkontsertiga Vidrike Külamajas kell 15.00.
Pärast kontserti kogunesime Kappermäe seltsimajas, kus tähistame uue kooliaasta algust meeleoluka viktoriini ja maitsva tordiga.
PILDID: photos.app.goo.gl/GyNcLBoFd5zSpPQ98
Meie piirkonnast alustab oma kooliteed
RAIMO KÜNNAPUU
ja elukooli
ADEELE SIIMAN
Kappermäe Selts kinkis neile iluõunapuud.
Üritus algas kitarrilaagri lõppkontsertiga Vidrike Külamajas kell 15.00.
Pärast kontserti kogunesime Kappermäe seltsimajas, kus tähistame uue kooliaasta algust meeleoluka viktoriini ja maitsva tordiga.
PILDID: photos.app.goo.gl/GyNcLBoFd5zSpPQ98

ilmjärve kool 250 ja Kappermäe selts 10
7. juulil 2018. a. tervitas päike Ilmjärve koolimaja juurde kogunenud endiseid õpilasi ja õpetajaid. Jalutati kooli ümbruses ja meenutati kooliaega ja aiatööd kaunis kooliaias. Oldi rahul, sest tänu Tuija ja Pekka Mononenile on endine koolimaja väga hästi korras.
Koolimaja juures tegi fotograaf Valju Aloel traditsioonilise pildi kokkutulnutest.
Pidu jätkus Kappermäe seltsimaja juures. Pühajärve Puhkpilli orkestihelide saatel heisati lipp. Lipu heiskasid endine Ilmjärve kooli õpilane ja õpetaja Viivi Mahlapuu, endised õpilased Enn Kasemets ja Evald Kaur ning Kappermäe seltsi juhatuse liige Peeter Kangur. Ühiselt lauldi Ilmjärve kooli hümni "Mälestus Ilmjärve koolist", mille sõnade autor on endine õpilane Manivald Milk. Meie seast juba lahkunud õpetajate ja õpilaste mälestuseks süütas küünla Luule Barkala. Oma kooliaega meenutas endine õpilane ja õpetaja Viivi Mahlapuu (Kasemets). Kappermäe Seltsi 10 aasta tegemistest rääkis Ene-Mall Vernik-Tuubel. Seltsi nimel tervitas Kappermäe seltsi juhatuse liige Peeter Kangur. Seltsi tänukirja sai projektide kirjutamise, käsitööringi juhendamise, raamatu "Imeline Ilmjärve" ja "Otepää Teataja" vahelehe "Kappermäe selts 10" koostamise eest Ene-Mall Vernik Tuubel. Seltsimajas jooga tundide juhendamise eest oli tänukiri Marika Kapp´ile. Lätlasitele Kalvis Eliass´ele ja Diana Petersone´le oli selts tänulik seltsimaja õunaaia korrastamise eest.
Seltsimajas oli väike näitus kooliasjadest. Uskumatu millised korralikud vihikud olid vana-aja õpilastel! Ja need olid ju poiste Ants ja Evald Kauri vihikud ja päevikud. Nääripeo kavad olid ka Evaldil alles hoitud. Ene-Malle peenike sulg, mille ots oli ära näritud.
Seltskondlik osa toimus väliklassis. Muusikat tegi ja ühislaulmist vedas Toomas Jallai. Toimus ilusa käekirja võistlus. Vanimatel Ilmjärve kooli õpilastel olid kõige ilusamad käekirjad! Toimus viktoriin, mille küsimused koostas Tiiu Saar. Kas teie näiteks mäletate Vargamäe Andrese laste nimesid, eriti kui raamatu lugemisest on möödas juba üle 60 aasta?
Enn Kasemets mängis akordionit.
Õhtul oli simman lõõtsamängija Kadri Laube ja kitarrist Ragnar Toompuuga. Sai mõnuga tantsida ja tantsumängudel kepsutada. Meenutati kuidas lükatiga arvutada ja lapsed organiseerisid mänge seltsimaja õues. Kõikidele pakuti sünnipäeva puhul komme
Üritus toimus tänu Ene-Mall Vernik-Tuubelile, Luule Barkalale ja Evald Kaurile, kes olid täis tahtmist ja väga järjekindlad organiseerijad.
Tore päev oli!.
Kes kohale olid tulnud - suur tänu teile!
Pille Kangur
Koolimaja juures tegi fotograaf Valju Aloel traditsioonilise pildi kokkutulnutest.
Pidu jätkus Kappermäe seltsimaja juures. Pühajärve Puhkpilli orkestihelide saatel heisati lipp. Lipu heiskasid endine Ilmjärve kooli õpilane ja õpetaja Viivi Mahlapuu, endised õpilased Enn Kasemets ja Evald Kaur ning Kappermäe seltsi juhatuse liige Peeter Kangur. Ühiselt lauldi Ilmjärve kooli hümni "Mälestus Ilmjärve koolist", mille sõnade autor on endine õpilane Manivald Milk. Meie seast juba lahkunud õpetajate ja õpilaste mälestuseks süütas küünla Luule Barkala. Oma kooliaega meenutas endine õpilane ja õpetaja Viivi Mahlapuu (Kasemets). Kappermäe Seltsi 10 aasta tegemistest rääkis Ene-Mall Vernik-Tuubel. Seltsi nimel tervitas Kappermäe seltsi juhatuse liige Peeter Kangur. Seltsi tänukirja sai projektide kirjutamise, käsitööringi juhendamise, raamatu "Imeline Ilmjärve" ja "Otepää Teataja" vahelehe "Kappermäe selts 10" koostamise eest Ene-Mall Vernik Tuubel. Seltsimajas jooga tundide juhendamise eest oli tänukiri Marika Kapp´ile. Lätlasitele Kalvis Eliass´ele ja Diana Petersone´le oli selts tänulik seltsimaja õunaaia korrastamise eest.
Seltsimajas oli väike näitus kooliasjadest. Uskumatu millised korralikud vihikud olid vana-aja õpilastel! Ja need olid ju poiste Ants ja Evald Kauri vihikud ja päevikud. Nääripeo kavad olid ka Evaldil alles hoitud. Ene-Malle peenike sulg, mille ots oli ära näritud.
Seltskondlik osa toimus väliklassis. Muusikat tegi ja ühislaulmist vedas Toomas Jallai. Toimus ilusa käekirja võistlus. Vanimatel Ilmjärve kooli õpilastel olid kõige ilusamad käekirjad! Toimus viktoriin, mille küsimused koostas Tiiu Saar. Kas teie näiteks mäletate Vargamäe Andrese laste nimesid, eriti kui raamatu lugemisest on möödas juba üle 60 aasta?
Enn Kasemets mängis akordionit.
Õhtul oli simman lõõtsamängija Kadri Laube ja kitarrist Ragnar Toompuuga. Sai mõnuga tantsida ja tantsumängudel kepsutada. Meenutati kuidas lükatiga arvutada ja lapsed organiseerisid mänge seltsimaja õues. Kõikidele pakuti sünnipäeva puhul komme
Üritus toimus tänu Ene-Mall Vernik-Tuubelile, Luule Barkalale ja Evald Kaurile, kes olid täis tahtmist ja väga järjekindlad organiseerijad.
Tore päev oli!.
Kes kohale olid tulnud - suur tänu teile!
Pille Kangur
TALGUD 2018
5. mai 2018 talgupäevale Kappermäe seltsimaja juures kogunes veerandsada talgulist. Kõigepealt üllatutigi juba tehtud suurest eeltööst. Kadunud oli kole laudavare, mis seltsimajaga tõtt vahtinud, küüni ümbrus ka võsast-rägust puhastatud. Naised asusid kohe aknapesule. Seekordne noorim talguline Konrad (10 kuud) oli ema Heidil usinasti abiks mänguasjakapi koristamisel, kuhu pikkadel talvekuudel hiireke allüürnikuks kolinud.
Ümber maja välkusid rehad. Sellel aastal oli loodus juba tõhusa töö ära teinud - lehed nii rohtu kasvanud, et piisas läveesise kasealuse puhtakstõmbamisest ja müüriümbruste lehtedest vabastamisest - ülejäänu ootab niidukit.
Talgutel osalisid ka õunahuvilised Kalvis ja Diana Lätimaaalt, kes lõikasid korda veel paar harvendamata puud. Mõni aiaomanik aga sai kaubale omagi puude korrastamiseks. Mahavõetud puud ja võsa sai tükkideks saetud - jätkus jaanilõkke tarvis, jäi küttepuudeks saagimist ootama ja peenemast kraamist sai talgulõke. Ei tea, kas poisid ikka tulid pärast suures tuhahunnikus kartuleid küpsetama nagu lõkke ääres plaani pidasid? Lõpuks suundusime ühiselt hiiglasuure ümberkukkunud paju juurde. Kui siis see mootorsaag pajule alla jäi - tüves sügavalt kinni! Õnneks traktor saadaval!
Madsalt oli saabunud maitsev hernesupp, ürdisai ja plaadikook - Eve Koserile ja Kalju Saaremäele tänu nii suurtelt kui väikestelt.
Pärastises juturingis arutati sedagi, mida saaks seltsimaja juures kihelkonna värvidega kujundada. "Küll leiame sellegi!" oldi kindlad. Nii et järgmiste talguteni!
Tiiu Saar
talguline
Ümber maja välkusid rehad. Sellel aastal oli loodus juba tõhusa töö ära teinud - lehed nii rohtu kasvanud, et piisas läveesise kasealuse puhtakstõmbamisest ja müüriümbruste lehtedest vabastamisest - ülejäänu ootab niidukit.
Talgutel osalisid ka õunahuvilised Kalvis ja Diana Lätimaaalt, kes lõikasid korda veel paar harvendamata puud. Mõni aiaomanik aga sai kaubale omagi puude korrastamiseks. Mahavõetud puud ja võsa sai tükkideks saetud - jätkus jaanilõkke tarvis, jäi küttepuudeks saagimist ootama ja peenemast kraamist sai talgulõke. Ei tea, kas poisid ikka tulid pärast suures tuhahunnikus kartuleid küpsetama nagu lõkke ääres plaani pidasid? Lõpuks suundusime ühiselt hiiglasuure ümberkukkunud paju juurde. Kui siis see mootorsaag pajule alla jäi - tüves sügavalt kinni! Õnneks traktor saadaval!
Madsalt oli saabunud maitsev hernesupp, ürdisai ja plaadikook - Eve Koserile ja Kalju Saaremäele tänu nii suurtelt kui väikestelt.
Pärastises juturingis arutati sedagi, mida saaks seltsimaja juures kihelkonna värvidega kujundada. "Küll leiame sellegi!" oldi kindlad. Nii et järgmiste talguteni!
Tiiu Saar
talguline
ILMUS KAPPERMÄE SELTSI VAHELEHT
29. märtsil 2018 ilmus ajalehe "Otepää Teataja" vaheleht "Kappermäe Selts -10", mis tutvustab seltsi kümne aasta tegevust.
Vahelehe pani kokku Ene-Mall Vernik-Tuubel.
Loe: teataja.otepaa.ee/465OTnr6_29032018.pdf
Vahelehe pani kokku Ene-Mall Vernik-Tuubel.
Loe: teataja.otepaa.ee/465OTnr6_29032018.pdf
AITA VALIDA VALGAMAA AASTA TEGU
Aita meie, Tõutsi küla tüdruku Tuule-Liis Jaaganti tegu - lõpetas ühe aastaga kaks klassi - valida Valgamaa aasta teoks!
Hääleta Tuule-Liisi poolt!
https://lounapostimees.postimees.ee/4335681/aita-valida-valgamaa-aasta-tegu
Hääleta Tuule-Liisi poolt!
https://lounapostimees.postimees.ee/4335681/aita-valida-valgamaa-aasta-tegu
TALGUD 6. MAI 2017
Tänavusest "Teeme ära" talgupäevast võttis Kappermäel osa 48 inimest. Noorim talguline oli 1 kuune, kes pidas magamise-kasvamise talguid. Noorim tõsine töötegija oli 2 aastane Simoona, kes aitas issil traktorit juhtida ja emmel kuuris puid riita laduda. Talgulised Kalvis ja Diana Lätist tegid talgutööd Pühajärve kooli juures, kus lõikasid ära vanad õunapuud. Esimene talgutöö seltsimajas oli naiste käsitöö näituse maha võtmine. Kõige suurem talgutöö oli õunapuu okste vedu. Õnneks on meie küla meestel selleks head traktorid! Keldri juures paigaldati drenaaz. Lastele see töö meeldis. Sai porriga mängida. Traditsiooniliselt pesi Triinu kõik seltsimaja aknad puhtaks. Tänu tüdrukutele sai maja ümbrus lehtedest puhtaks. Naistel oli talgutööks puude ladumine puukuuri. Andres paigaldas puukuur-väliklassi plekid.
Päeva lõpetasime hernesupisöömisega. Priit mängis tuju tõstmiseks lõõtsa.
Päeva lõpetasime hernesupisöömisega. Priit mängis tuju tõstmiseks lõõtsa.
Käsitöönäitus Kappermäe seltsimajas
11. märts-6. mai 2017
Oi neid näputöid,
Mis täitsid uneta öid!
See, mis nüüd kaunistab
Kappermäe seinu,
ei meenuta elatud leinu.
Siit õhkub armastus,
Ilu-ja elulusti
kestmise samastus
põlvest põlve!
Aili Naruski
märts 2017
Kappermäe seltsimajas oli üleval näitus: Lugu ja käsitöö: videvikutunni traditsioon Kappermäe käsitööringis.
Kappermäe seltsi käsitööring käib koos kolmandat aastat. Kevadeti on olnud valminud töödest väike kokkuvõttenäitus. Praegune näitus tutvustab meie ringi eripära, kolme nimetamist väärivat asjaolu.
Esiteks. Meie rõhuasetus on olnud põlvkondlikkusel – nagu see on omane teistelegi Kappermäe seltsi ettevõtmistele. Käsitööringis osalevad kolme põlvkonna esindajad.
Kolmandaks. Oleme käsitööringile liitnud eesti külakombestikule omase videvikutunni traditsiooni. Videvikupidamine – see on mõnetunnine puhkus pärast loomade talitamist kuni valguse süütamiseni. Pere kogunes 1-3 korda nädalas, eriti neljapäeva õhtuti. Aega veedeti jutustades ja mõistatades. Vana uskumuse järgi soodustas see loomade poegimist ja kasvu. Videvikupidamine oli tuntud kuni 20.saj. keskpaigani, millal maal seati sisse elektrivalgus.
Videvikutund on eestlaste külakombestikule midagi ainuomast, sõnal „videvik“ pole vasteid lähisuguluskeeltes. Traditsiooniliselt on videvikutundi peetud õhtusel ajal, kui veel oli natuke päevavalgust ja veel polnud vaja tuld üles võtta. Meie pole traditsioonilist videvikuaega järginud –oleme kohtunud laupäeva hommikuti. Aga seda tugevamalt oleme kinni pidanud kombest rääkida lugusid – folkloorseid, kogemuslikke, päevakajalisi. Läbi aastate oleme oma kooskäimistel lugenud luuletusi, Aili on ise luuletusi juurdegi teinud. Meil on kohalkäijate räägitud lugudest palju rõõmu olnud. Ja õpetlikku on neis lugudes ka. Näitusel esitatud tööd ongi seotud lugudega.
Ja on veel neljaski eripära, millele soovin tähelepanu juhtida. Käesoleva näituse tööd on valminud eesti kodudes sajandi jooksul: vanim töö pärineb aastast 1918, viimasel tööl on sees veel traagelniidid. Aga näitusel on ka kaks tööd, mis pärinevad meie joogaõpetaja Marika Kappi kummutisahtlist. Üks neist – suur valge pitslina - on leitud taaskasutusmüügipoest, ja teine, värvilise tikandiga väike linake, on pärit kaltsukotist. Marikal oli silma ja soovi anda hukule määratud peentele käsitööesemetele uus võimalus. Oh kuidas tahaks, et käsitöö kui VÄÄRTUS ei kaotaks aja jooksul oma väärtust. Armas näitusekülastaja – peatu hetkeks!
Ene-Mall Vernik-Tuubel, Kappermäe käsitööringi korraldaja
Kappermäe seltsi käsitööring käib koos kolmandat aastat. Kevadeti on olnud valminud töödest väike kokkuvõttenäitus. Praegune näitus tutvustab meie ringi eripära, kolme nimetamist väärivat asjaolu.
Esiteks. Meie rõhuasetus on olnud põlvkondlikkusel – nagu see on omane teistelegi Kappermäe seltsi ettevõtmistele. Käsitööringis osalevad kolme põlvkonna esindajad.
- Lapsed Minna Mari ja Lenna Mari Kangur, Iti-Riin ja Tuule-Liis Jaagant, Elisabeth-Marleen ja Aneth-Kaileen Peterson, Elsa Naruski, Kristofer Gavriloff. Kui alustasime, olid noorimad lapsed vaid 2-aastased. Alustasime pihunukkude valmistamisega, nüüd õmbleb Tuule-Liis riideid juba iseendale.
- Emade põlvkonda esindavad Pille Kangur, Merike Naruski-Peterson, Reilika Naruski.
- Vanaemade põlvkonda esindavad Aili Naruski ning Pille ema Anne Pärnapuu. Vanaemade põlvkonda esindab ka Liivi Pedastik, kelle käsitööd on ringis osalejate ja loodetavasti ka näituse külastaja jaoks väga inspireerivad. Liivi kannab eesti käsitöötraditsiooni läbi terve sajandi: näitusel on väljas ka Liivi vanaema töid, vanim aastast 1918.
Kolmandaks. Oleme käsitööringile liitnud eesti külakombestikule omase videvikutunni traditsiooni. Videvikupidamine – see on mõnetunnine puhkus pärast loomade talitamist kuni valguse süütamiseni. Pere kogunes 1-3 korda nädalas, eriti neljapäeva õhtuti. Aega veedeti jutustades ja mõistatades. Vana uskumuse järgi soodustas see loomade poegimist ja kasvu. Videvikupidamine oli tuntud kuni 20.saj. keskpaigani, millal maal seati sisse elektrivalgus.
Videvikutund on eestlaste külakombestikule midagi ainuomast, sõnal „videvik“ pole vasteid lähisuguluskeeltes. Traditsiooniliselt on videvikutundi peetud õhtusel ajal, kui veel oli natuke päevavalgust ja veel polnud vaja tuld üles võtta. Meie pole traditsioonilist videvikuaega järginud –oleme kohtunud laupäeva hommikuti. Aga seda tugevamalt oleme kinni pidanud kombest rääkida lugusid – folkloorseid, kogemuslikke, päevakajalisi. Läbi aastate oleme oma kooskäimistel lugenud luuletusi, Aili on ise luuletusi juurdegi teinud. Meil on kohalkäijate räägitud lugudest palju rõõmu olnud. Ja õpetlikku on neis lugudes ka. Näitusel esitatud tööd ongi seotud lugudega.
Ja on veel neljaski eripära, millele soovin tähelepanu juhtida. Käesoleva näituse tööd on valminud eesti kodudes sajandi jooksul: vanim töö pärineb aastast 1918, viimasel tööl on sees veel traagelniidid. Aga näitusel on ka kaks tööd, mis pärinevad meie joogaõpetaja Marika Kappi kummutisahtlist. Üks neist – suur valge pitslina - on leitud taaskasutusmüügipoest, ja teine, värvilise tikandiga väike linake, on pärit kaltsukotist. Marikal oli silma ja soovi anda hukule määratud peentele käsitööesemetele uus võimalus. Oh kuidas tahaks, et käsitöö kui VÄÄRTUS ei kaotaks aja jooksul oma väärtust. Armas näitusekülastaja – peatu hetkeks!
Ene-Mall Vernik-Tuubel, Kappermäe käsitööringi korraldaja
TERE KOOL
i meie küla laste laager
1.-2. august toimus I meie küla laste laager.
Pildid:
https://drive.google.com/folderview?id=0B9Uzi7MgHSurOFQ0cGZvcUI3eGM&usp=sharing
Pildid:
https://drive.google.com/folderview?id=0B9Uzi7MgHSurOFQ0cGZvcUI3eGM&usp=sharing
ilmus raamat "imeline ilmjärve"
Maikuus nägi ilmavalgust Kappermäe Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös valminud 97-leheküljeline raamatuke pealkirjaga „Imeline Ilmjärve“. Raamatu idee sai alguse maalilaagritest, mis on Ilmjärvel toimunud 2009.aastast alates. Raamatu esimene pool jutustab Ilmjärve lugu maalilaagrites valminud maalide kaudu. Toodud on 42 maali reproduktsioonid 21-lt autorilt. Raamatu teine pool jutustab Ilmjärve lugu muististe ja kohapärimuste keeles: kirjutise „Ilmjärvest Pühajärveni – vaateid pärimusmaastikule “ autor on Eesti Kirjandusmuuseumi teadlane Mari-Ann Remmel. Ilmjärve loo esitlus maalijate ja folkloristide pilgu läbi nähtuna sai võimalikuks tänu Kirjandusmuuseumi teadlaste esinduslikule järjekindlale osalemisele maalilaagrites.
Kogumiku on koostanud Ene-Mall Vernik-Tuubel, toimetanud Kanni Labi, kujundanud Lea Malin, maalid on fotografeerinud Margus Kiis.
Kogumiku väljaandmist on toetanud ka Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool, Viljandi Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool, Tartu Kunstikool ja eraisikutena Olav Aarna, Eda Anton, Karin Hellat, Liia Hänni, Marju Lauristin, Pille Liblik, Miia Pallase, Mare Pork, Andres Pung, Riho Raave, Viive-Riina Ruus, Raivo Vilu. Tänu kõigile, kes on panustanud meie kodukohast jutustava raamatu „Imeline Ilmjärve“ valmimisse.
Ene-Mall Vernik-Tuubel
Kogumiku on koostanud Ene-Mall Vernik-Tuubel, toimetanud Kanni Labi, kujundanud Lea Malin, maalid on fotografeerinud Margus Kiis.
Kogumiku väljaandmist on toetanud ka Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool, Viljandi Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool, Tartu Kunstikool ja eraisikutena Olav Aarna, Eda Anton, Karin Hellat, Liia Hänni, Marju Lauristin, Pille Liblik, Miia Pallase, Mare Pork, Andres Pung, Riho Raave, Viive-Riina Ruus, Raivo Vilu. Tänu kõigile, kes on panustanud meie kodukohast jutustava raamatu „Imeline Ilmjärve“ valmimisse.
Ene-Mall Vernik-Tuubel
KAPPERMÄE TALGUD
Kappermäe seltsi talgud toimusid tänavu 1. mail. Kohal oli 25 talgulist vanuses 1,3 aastat kuni 70+. Kolme tunni jooksul tehti ära tohutu töö – seltsimaja aknad said puhtaks, talvepuud lõhutud ja puukuuri ning tuletõrje veevõtukoha ümbrus korda. Kõige pisemad koristasid oma mänguasja kapi. Talgupäeva lõpetasime hernesupi ja rabarberikoogiga.
Suur aitäh kõikidele talgulistele!
Peeter Kangur
talgujuht
Suur aitäh kõikidele talgulistele!
Peeter Kangur
talgujuht
seltsimajas uus maaalinäitus

13. märtsist 2016 on seltsimajas avatud Andeia Kaseorg´i maalide näitus.
Andeia kirjutab enda kohta:
Olen sündinud Tartus, 1971 aasta suvel.
Maaliõpinguid alustasin Tartu Rahvaülikooli kursustel Aime Asi juhendamisel aastatel 2005-2006.
2007-2009 õppisin Konrad Mägi Ateljees Heldur Viirese juhendamisel. Hiljem olen osalenud lühematel kursustel ja ühisnäitustel.
Minu jaoks on parim aeg maalimiseks suvi ja ka siin Kappermäel on toimunud sel ajal mitmed toredad suvelaagrid.
Enamus minu maalidest on lilled . Vahel tekib selline tunne, et ei saa neid nähes niisama edasi kõndida. Võib olla ei märka seda ilu enam keegi...
Andeia kirjutab enda kohta:
Olen sündinud Tartus, 1971 aasta suvel.
Maaliõpinguid alustasin Tartu Rahvaülikooli kursustel Aime Asi juhendamisel aastatel 2005-2006.
2007-2009 õppisin Konrad Mägi Ateljees Heldur Viirese juhendamisel. Hiljem olen osalenud lühematel kursustel ja ühisnäitustel.
Minu jaoks on parim aeg maalimiseks suvi ja ka siin Kappermäel on toimunud sel ajal mitmed toredad suvelaagrid.
Enamus minu maalidest on lilled . Vahel tekib selline tunne, et ei saa neid nähes niisama edasi kõndida. Võib olla ei märka seda ilu enam keegi...
õhtupoolik viive ja eesi rosenbergiga
23.aprill 2016 kell 17.00 Õhtupoolik Viive ja Eesi Rosenbergiga.
Avame 2 näitust:
Viive Rosenberg on väga tuntud kartuliasjatundja. Tema kiindumus kartulisse on üldtuntud ja väljub kitsa kartulikasvatuse raamidest. Selle tõenduseks on tema kartuliteemaline fotokogu, millest ühte osa saame näha meie seltsimajas. Ka on ta väsimatu kodumaise toidu tutvustaja, millest ka vestlusteema „Kartul ja köögivili koduaias“.
Tema tütar Eesi on mitmete kartuliteemaliste siidimaalide autor. Täna ta küll oma siidimaale meile ei tutvusta, vaid pakkus meile käekoti-näitust. See näitus võib olla viit taaskasutusteema juurde.
Viive Rosenberg võtab väikeste kotikestega kaasa valiku huvitavaid kartulisorte, mida soovijatel on võimalik omale muretseda.
Avame 2 näitust:
- Viive Rosenbergi fotonäitus „Kui ilus on kartul!“
- Eesi Rosenbergi kotinäitus „Kotid-rõivad-ehted ja taaskasutus“
Viive Rosenberg on väga tuntud kartuliasjatundja. Tema kiindumus kartulisse on üldtuntud ja väljub kitsa kartulikasvatuse raamidest. Selle tõenduseks on tema kartuliteemaline fotokogu, millest ühte osa saame näha meie seltsimajas. Ka on ta väsimatu kodumaise toidu tutvustaja, millest ka vestlusteema „Kartul ja köögivili koduaias“.
Tema tütar Eesi on mitmete kartuliteemaliste siidimaalide autor. Täna ta küll oma siidimaale meile ei tutvusta, vaid pakkus meile käekoti-näitust. See näitus võib olla viit taaskasutusteema juurde.
Viive Rosenberg võtab väikeste kotikestega kaasa valiku huvitavaid kartulisorte, mida soovijatel on võimalik omale muretseda.
teeõhtu liia hänniga

20. veebruaril oli seltsimajas külas astrofüüsik, ühiskonnategelane, endine poliitik ja e-Riigi Akadeemia e-demokraatia ja e-osaluse programmi direktor Liia Hänni, kes rääkis meile e-riigist ja oma huvitavast reisist Nagalandi.
tartu kunstikooli õpilaste näitus
Detsembrist veebruarini sai seltsimajas imetleda Tartu Kunstikooli õpilaste maalinäitust. Näitusel oli 10 õlimaali, mis on maalitud suviste maalipraktikate ajal aastatel 1970-2002.
Turvamehel peab olema süda õiges kohas

Tõutsi küla mees, Kappermäe seltsi juhatuse liige Toomas Vernik oli laupäeval, 23.01.2016 ajalehe "Valgamaalane" kaanepoiss. Ilus pilt ja ilus lugu meie Toomasest. Lugege MEIE MEEDIAS leheküljelt.
tubli ene-mall

26.11.2015 toimus Aakre rahvamajas seminar "Märka tegusaid ühendusi". Ajaleht "Valgamaalane" andmetel said parimate tegijate tiitli MTÜd Lüllemäe Rahvaõpistu, Tõrva Noorte Liit ja Stuudio Tiina. Kokku esitati konkursile 15 nominenti. Kõik nad maakonna klaasitud kaardi. Parimad said lisaks muudki, näiteks ruupori. Tunnustused andsid üle Valga maavanem Margus Lepik, Aet Arula Valgamaa arenguagentuurist ja Aili Keldo Valgamaa partnerluskogust.
Lisaks eelnimetatutele olid konkursi «Valgamaa MTÜ ja väärt kodupaik 2015» nominendiks ka Ene-Mall Vernik-Tuubel Kappermäe seltsist.
Ene-Mall on väsimatu maalilaagrite korraldaja. Ta korraldas sellel suvel juba 7.-ndat korda suvist maalilaagrit. Aastast 2013 toimuvad laagrid Kappermäe seltsimajas, enne seda aga Ene-Malle juures kodus. Laagri põhituumik on koos käinud juba aastaid. Nad kutsuvad end „Juulimaalijad“. Ene-Mall on nende laagrite korraldaja ja samas ka ise osav maalija. Laagris valminud töödest korraldatakse alati seltsimajas suur näitus. Paremad tööd on ära raamitud ja näidatud ka väljaspool seltsimaja. Näitused on Ene-Malle eestvedamisel toimunud Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Räpina Aianduskoolis. Ene-Mallel on juba mitu aastat südames soov maalilaagris valminud parematest töödest anda välja kogumik „Imeline Ilmjärve“. Tänaseks päevaks on tänu Ene-Malle kirjutatud projektidele valmis saanud kogumiku tekst, mis räägib kohapärimusest ja Ilmjärvega seotud legendidest ning välja on valitud maalilaagrites valminud maalid ümbruskonna kaunimatest ja olulisematest kohtadest.
Ene-Mall on võtnud oma südameasjaks, et Kappermäe seltsimajas on alati üleval kunstinäitus. Tänu temale on toimunud Koidu Lauri vaipade näitus, Margus Meinarti maalinäitus, Ave Kruusmaa maalinäitus, Kappermäe seltsi suvistes maalilaagrites valminud maalide ülevaatenäitus, igasuvised maalilaagris valminud tööde näitused jt.
Ene-Mall on Kappermäe seltsimaja koolituste korraldaja. Seltsimajas toimusid tema korraldamisel viltimiskoolitus, klaashelmeste valmistamine, keraamika ja reedesed teeõhtud.
Ene-Mall on ka käsitööhuviline ja oma suurepäraseid oskusi jagas ta käsitööringis, millest võtsid osa erinevas vanuses inimesed.
Käsitöö ja kunstiharrastuse levitamiseks on Ene-Mall projektijuhina juhtinud järgmisi KOP projekte: „Ilmjärve ja tema naabrid 2012. a. suvel“ , „Maalilaager ja külapäev Kappermäel 2013“, „Tubased tegevused Kappermäe Seltsimajas 2013“, „Tubased tegevused Kappermäel 2014“.
Ene-Mall Vernik-Tuubel´i väsimatu tegevus on tunnustamist väärt.
Pille ja Peeter Kangur
isadepäeval lennutati tuulelohesid
Isadepäeval, 8. novembril 2015. a. kogunesid Kappermäe seltsimaja juurde isad koos laste ja naistega, et tähistada isadepäeva traditsioonilise tuulelohede lennutamisega. Ilm oli küll veidi vihmane aga see ei seganud. Ilusad värvilised lohed hõljusid rõõmsalt taevas.
Pärast väsitavat lohede lennutamist sõime üheskoos maitsvat võileivatorti. Aitäh tublid isad! |
tere kool 30.08.2015

1. septembril alustasid meie kandist kooliteed Elsa Naruski, Saskia Treufeld, Inger Kullerkann ja Johanna Kaarna. Traditsiooniliselt kinkis Kappermäe selts kooliminejatele puud. Elsa valis pihlaka, Inger ja Johanna punased tammed. Saskiale jäi ka pihlakas.
Pärast pidulikku lipuheiskamist ja puude kinkimist mängisimine seltsimajas ja sõime Krista Tiido valmistatud imemaitsvat torti.
Huvitavat kooliaega!
Pärast pidulikku lipuheiskamist ja puude kinkimist mängisimine seltsimajas ja sõime Krista Tiido valmistatud imemaitsvat torti.
Huvitavat kooliaega!
ilmjärve kooli 9. kokkutulek 11.07.2015

Aitäh Tuija ja Pekka Mononen, et lubasite oma kodus, endise Ilmjärve kooli õuel, endistel õpilastel ja õpetajatel kokku saada.
Aitäh Elsa Kõrran, Helmi Linnamägi, Luule Barkala ja Evald Kaur kokkutuleku korraldamise eest.
Vaata pilte kokkutulekust: Pildid, Ilmjärve kool, 2015
Aitäh Elsa Kõrran, Helmi Linnamägi, Luule Barkala ja Evald Kaur kokkutuleku korraldamise eest.
Vaata pilte kokkutulekust: Pildid, Ilmjärve kool, 2015
kaunis kodu
President Toomas Hendrik Ilves andis 23. augustil 2015. a. Narvas üle kodukaunistamise aastaauhinnad.Võitjate seas on ka Otepää valla kaunis kodu.
„Eesti kaunis kodu 2015" võitjad Valgamaal olid Marge ja Rain Kimmeli kodu Kaurutootsi külas Otepää vallas.
Palju õnne Marge ja Rain!
„Eesti kaunis kodu 2015" võitjad Valgamaal olid Marge ja Rain Kimmeli kodu Kaurutootsi külas Otepää vallas.
Palju õnne Marge ja Rain!
teeme ära talgud 2. mai kell 10.00

Kutsun teid laupäeval, 2. mail kell 10.00-13.00 Kappermäe seltsi "Teeme ära" talgutele.
Talgutööd: lehtede riisumine, kivide korjamine, küttepuude tegemine, seltsimaja akende pesu.
Kaasa: hea tuju, töökindad, rehad ja meestel saed.
Palun registreeri ennast talgutele
http://talgud.teemeara.ee/events/kappermae-seltsi-talgud-2
Registreerimine on vajalik, et teada kui paljudele talgusuppi tellida.
Registreerimisel saad endale soovi korral Talguhundi passi, mis kehtib talgukevade raames ja võimaldab osa saada erinevatest soodustustest, mida talgupäeva partnerid talgulistele pakuvad.
http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass/pakkumised-talguhundi-passi-omanikule
Olete lahkesti oodatud!
Peeter Kangur
talgujuht
Talgutööd: lehtede riisumine, kivide korjamine, küttepuude tegemine, seltsimaja akende pesu.
Kaasa: hea tuju, töökindad, rehad ja meestel saed.
Palun registreeri ennast talgutele
http://talgud.teemeara.ee/events/kappermae-seltsi-talgud-2
Registreerimine on vajalik, et teada kui paljudele talgusuppi tellida.
Registreerimisel saad endale soovi korral Talguhundi passi, mis kehtib talgukevade raames ja võimaldab osa saada erinevatest soodustustest, mida talgupäeva partnerid talgulistele pakuvad.
http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass/pakkumised-talguhundi-passi-omanikule
Olete lahkesti oodatud!
Peeter Kangur
talgujuht
teeõhtu 27.03 kell 19.00

Reedel, 27. märts kell 19.00 toimub Kappermäe seltsimajas teeõhtu. Külas on Mari-Ann Remmel.
M.-A. Remmel töötab alates 1991. aastast Eesti Kirjandusmuuseumis
Eesti Rahvaluule arhiivis teadurina, juhtides kohapärimuse töörühma
ning uurides põhilise teemana eesti kohapärimust selle paljudes eri
aspektides. Valminud on raamatuid mitmest piirkonnast ning mitmel
teemal - ilmunud on artikleid ja uurimusi mõisate, kirikute,
looduslike pühapaikade, veekogude jm maastikuobjektidega seotud
pärimusest, samuti ajalooliste sündmuste kajadest ning ka rahvaluule
kogumispäevikutest ning kohapärimuse andmebaasi loomisest.
Mari-Ann on ka ise palju pärimust kogunud, ning seda mitmel pool
Eestis, alustades oma kodukandist Harjumaalt. Välitööretked on
ulatunud Järvamaale, Võrumaale, Virumaale, Setumaale, Tartumaale,
Mulgimaale, Läänemaale, Saare-, ja Hiiumaale ning isegi Siberi
eestlaste juurde. Mõnes kohas, nagu ka nt Otepää kihelkonnas, on koos
kolleegidega käidud mitu korda eri aegadel. Igal piirkonnal on oma
nägu, mille iseloomulikud jooned avalduvad ilmekalt kohapärimuses, mis
peegeldab nii kohalike inimeste meelelaadi, maastikutunnetust kui ka
järjepideva paikse ajaloomälu ulatust, samuti looduse eripärasid. Igas
piirkonnas leidub midagi, mida mujal ei ole - on see siis mõni eriline
koht, sündmus, kohanimi, lugu või nende kombinatsioon.
Folkloristi ameti kõrvalt on ta tegelenud mitmesuguste kujundustöödega
(raamatute kaane- ja üldkujundused, illustratsioonid jm) ning
koostanud arhiivi- ja välitöömaterjalide põhjal näitused "Eesti külad
Siberis"(1997) ning "Piiri takah. Pilte Ida-Setomaalt" (2000). Samuti
on Mari-Ann näitustel esinenud oma õlimaalidega - nende seas on ka
rida Ilmjärve ja Pühajärve vaateid, millest mõnedki on valminud
Kappermäe seltsimaja vahetus läheduses.
M.-A. Remmel töötab alates 1991. aastast Eesti Kirjandusmuuseumis
Eesti Rahvaluule arhiivis teadurina, juhtides kohapärimuse töörühma
ning uurides põhilise teemana eesti kohapärimust selle paljudes eri
aspektides. Valminud on raamatuid mitmest piirkonnast ning mitmel
teemal - ilmunud on artikleid ja uurimusi mõisate, kirikute,
looduslike pühapaikade, veekogude jm maastikuobjektidega seotud
pärimusest, samuti ajalooliste sündmuste kajadest ning ka rahvaluule
kogumispäevikutest ning kohapärimuse andmebaasi loomisest.
Mari-Ann on ka ise palju pärimust kogunud, ning seda mitmel pool
Eestis, alustades oma kodukandist Harjumaalt. Välitööretked on
ulatunud Järvamaale, Võrumaale, Virumaale, Setumaale, Tartumaale,
Mulgimaale, Läänemaale, Saare-, ja Hiiumaale ning isegi Siberi
eestlaste juurde. Mõnes kohas, nagu ka nt Otepää kihelkonnas, on koos
kolleegidega käidud mitu korda eri aegadel. Igal piirkonnal on oma
nägu, mille iseloomulikud jooned avalduvad ilmekalt kohapärimuses, mis
peegeldab nii kohalike inimeste meelelaadi, maastikutunnetust kui ka
järjepideva paikse ajaloomälu ulatust, samuti looduse eripärasid. Igas
piirkonnas leidub midagi, mida mujal ei ole - on see siis mõni eriline
koht, sündmus, kohanimi, lugu või nende kombinatsioon.
Folkloristi ameti kõrvalt on ta tegelenud mitmesuguste kujundustöödega
(raamatute kaane- ja üldkujundused, illustratsioonid jm) ning
koostanud arhiivi- ja välitöömaterjalide põhjal näitused "Eesti külad
Siberis"(1997) ning "Piiri takah. Pilte Ida-Setomaalt" (2000). Samuti
on Mari-Ann näitustel esinenud oma õlimaalidega - nende seas on ka
rida Ilmjärve ja Pühajärve vaateid, millest mõnedki on valminud
Kappermäe seltsimaja vahetus läheduses.
Margus Meinarti näitusest
Detsembrikuust kuni 10. veebruarini 2015 oli seltsimajas üleval kunstnik Margus Meinarti näitus.
Margus Meinart on oma näituse ülesseadmisest teinud väikese video:
https://www.youtube.com/watch?v=ClEBq9X2XjQ
Margus Meinart on oma näituse ülesseadmisest teinud väikese video:
https://www.youtube.com/watch?v=ClEBq9X2XjQ
tõutsi küla mis? kus? millal? saates
30. jaanuaril 2015 a. esitati Kanal2 "Mis? Kus? Millal?" saates meie Tõutsi küla inimese Tanil Peeter Kanguri küsimus.
Enne küsimuse esitamist küsis saatejuht inimlikust uudishimust: "Kus asub Tõutsi küla". Tarkade võistkonna juht hr. Korobeinik vastas: "Eestis". Saatejuht lubas välja uurida ja järgmises saates kõigile ütelda. Tanil Peetri küsimus oli 7-s ja väga huvitav.
Vaata saadet:
http://kanal2.ee/pluss/video/?id=24455
Enne küsimuse esitamist küsis saatejuht inimlikust uudishimust: "Kus asub Tõutsi küla". Tarkade võistkonna juht hr. Korobeinik vastas: "Eestis". Saatejuht lubas välja uurida ja järgmises saates kõigile ütelda. Tanil Peetri küsimus oli 7-s ja väga huvitav.
Vaata saadet:
http://kanal2.ee/pluss/video/?id=24455
kappermäe küla?
Kui Merike emaga Sangaste Seltsimajja jõudis, oli seminar juba alanud. Hetk nõutult uksel vaatamist, leidsime kaks vaba kohta akna all lauas. Paberid ja pastakad igavlesid laual. Seadsime kõrvad kuulamisperi, silmadega jälgides projektorist seinale lastavat teksti. Kõneleja oli tõeline hingestatud oraator. Esiti jälgisin huviga, aga mida aeg edasi venis ja kõneldu minu jaoks korduv tundus, tõusis hingesoppi protestinoot. Sõrmed kahetsesid, et polnud tihanud heegelnõela või suka-vardaid kaasa haarata. Seda enam, et vähemalt kahel julgel oli töö kaasas. Suutsin siiski ennast vaos hoida kuni paluti laudkonniti paberile panna, mida me oleksime võimelised teistele õpetama ja mis erialad oleks tulevikus, umbes paarikümne aasta pärast, elu- ja tuluallikad. Arvamusi oli seinast seina, kust kumas läbi kaasaja sõnaohtruse kõrvale MTÜ-de ja teiste kogukondade elutervet tegutsemisindu.
Vahepeal tegime n. -ö. Tootmisvõimlemist, kirjutades erinevate kehaliikmetega õhku oma nimed. Hea, et keegi ei pidanud neid nimesid õhust lugema, paberkandjal oli see olemas. Keelekastet saime sidrunilõikude ja kuremarjadega täidetud veekannudest. Lõunaportsud olid nii prisked nagu võinuks omal ajal olla äsja vannasadraga põllusiilu kündmise lõpetanul. Kõik oli väga maitsev!Täname!
Magustoiduga maiustajad olid ka väga rahul.Mõned naisinimesed harutasid selle kooslust üksipulgi lahti .On siin kohupiimavaht kamaga, rõõska koort ehk vahukoort ka või koguni hapukoort lisatud,on ikka kama või ainult täistera riivleib jüvaks?! Milline uudis-õpitahe ,rõõm kuulda ja näha!Ära sööd kõik ja kiidad, aga kui SÄÄL (riigikogus) võetakse vastu paksuse maks, kurdad!
Ametlik info seminari kohta „Valgamaalane“ 27.nov. 2O14.
Nominent nominendiks, aga Valgamaa Arenguagentuur andis meile küll kummalise ülesande tänukirjaga „Kappermäe küla“. Seda ei ole, tuleb vist luua! Ainult meestest...naistest...lastest või ühesooliste paaridest...vanakestest või minutaolistest teravkeeltest... Arenemisruumi küllaga!
Kappermäe Seltsi vaatlejad Aili ja Merike Naruski
Vahepeal tegime n. -ö. Tootmisvõimlemist, kirjutades erinevate kehaliikmetega õhku oma nimed. Hea, et keegi ei pidanud neid nimesid õhust lugema, paberkandjal oli see olemas. Keelekastet saime sidrunilõikude ja kuremarjadega täidetud veekannudest. Lõunaportsud olid nii prisked nagu võinuks omal ajal olla äsja vannasadraga põllusiilu kündmise lõpetanul. Kõik oli väga maitsev!Täname!
Magustoiduga maiustajad olid ka väga rahul.Mõned naisinimesed harutasid selle kooslust üksipulgi lahti .On siin kohupiimavaht kamaga, rõõska koort ehk vahukoort ka või koguni hapukoort lisatud,on ikka kama või ainult täistera riivleib jüvaks?! Milline uudis-õpitahe ,rõõm kuulda ja näha!Ära sööd kõik ja kiidad, aga kui SÄÄL (riigikogus) võetakse vastu paksuse maks, kurdad!
Ametlik info seminari kohta „Valgamaalane“ 27.nov. 2O14.
Nominent nominendiks, aga Valgamaa Arenguagentuur andis meile küll kummalise ülesande tänukirjaga „Kappermäe küla“. Seda ei ole, tuleb vist luua! Ainult meestest...naistest...lastest või ühesooliste paaridest...vanakestest või minutaolistest teravkeeltest... Arenemisruumi küllaga!
Kappermäe Seltsi vaatlejad Aili ja Merike Naruski
käsitööhuvilistele
Head käsitööhuvilised!
Möödunud aastal tikkisime pihunukke. Kutsun teid ka tänavu osalema
käsitööringis.
Käsitööring alustab pühapäeval, 12.oktoobril kell 11.00, ikka seltsimajas.
Alustame kootud diivanipadjast või toolikattest või - kui suuremaks
teha, saame näiteks päevateki. Aga alustuseks oleks ehk
diivanipadi/toolikate. Teha võib neid ka näiteks nukutoale.
Vaja läheb villast lõnga, nööpe, pärleid. Töövahenditeks villase
kudumiseks-heegeldamiskes sobivad vardad ja heegelnõel.
Lõnga, nööpe, pärleid on mul alustamiseks piisavalt; hiljem saab igaüks
kodustest varudest endale sobivaid värve valida. Vardaid ja
heegelnõelu on piiratud koguses, mistõttu on palve: kelle võimalik,
võtke kodust kaasa.
Olete oodatud!
Võtke kaasa oma sõber, kellel ka käsitööhuvi on.
Kohtumiseni pühapäeval Kappermäe seltsimajas!
Ene-Mall
Möödunud aastal tikkisime pihunukke. Kutsun teid ka tänavu osalema
käsitööringis.
Käsitööring alustab pühapäeval, 12.oktoobril kell 11.00, ikka seltsimajas.
Alustame kootud diivanipadjast või toolikattest või - kui suuremaks
teha, saame näiteks päevateki. Aga alustuseks oleks ehk
diivanipadi/toolikate. Teha võib neid ka näiteks nukutoale.
Vaja läheb villast lõnga, nööpe, pärleid. Töövahenditeks villase
kudumiseks-heegeldamiskes sobivad vardad ja heegelnõel.
Lõnga, nööpe, pärleid on mul alustamiseks piisavalt; hiljem saab igaüks
kodustest varudest endale sobivaid värve valida. Vardaid ja
heegelnõelu on piiratud koguses, mistõttu on palve: kelle võimalik,
võtke kodust kaasa.
Olete oodatud!
Võtke kaasa oma sõber, kellel ka käsitööhuvi on.
Kohtumiseni pühapäeval Kappermäe seltsimajas!
Ene-Mall
Reedel, 19. septembril toimus hooaja esimene "reedene teeõhtu"

Algava sügis-talvise hooaja esimene teeõhtu-külaline oli kauaaegne pedagoog ja koolijuht Arnold Pastak. Õppeaasta algus pole ju veel meelest läinud –pühendasimegi reedese teeõhtu alanud õppeaastale. Arnold Pastak on kauaaegne Olustvere kutsekooli – praeguse nimega Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli – direktor ja kauaaegne volikogu esimees. Koos meeskonnaga on A.Pastak kujundanud kaasaegse põllumajanduskooli, kus on eesrindlikud töökojad, tuttuus meierei, isemajandav koolitalu, igati kaasaegne põllumajandustehnika, suurepärases korras mõis kui turismikeskus. Kooli eripära on olla ka maaelu edendaja. Olustvere mõisahoonetes on mitmesuguseid käsitöö kodasid: klaasikoda, keraamikakoda, linakoda, villakoda, leivakoda. Kõigis neis on võimalik vaadata huvitavaid näitusi ning osaleda õpitubades ja koolituskursustel. Kooli eestvõtmisel toimuvad igal aastal künnivõistlused, ratsavõistlused, hoidiste konkurss jm huvitavat.
Arnold Pastak on aga ka pilli- ja laulumees ja suurepärane lugude vestja. Reedel oli meil võimalus kuulata tema laule, kuulata tema lugusid ja rääkida talle meie lugusid.
Arnold Pastak on aga ka pilli- ja laulumees ja suurepärane lugude vestja. Reedel oli meil võimalus kuulata tema laule, kuulata tema lugusid ja rääkida talle meie lugusid.
esimesse klassi minejatele kingiti puud
31. augustil toimus Kappermäe seltsimajas traditsiooniline "Tere kool" üritus. Teist aastat järjest kingib Kappermäe Selts omakandi kooliminejatele puud. Sellel aastal läksid kooli Simmo Vernik, Ramon Randel Prede, Ruuben Jaagant ja Säde Sibul. Lapsed said ise valida endale puud, Valikus olid õunapuud `Martsipan´ ja `Kuldrenett´ ning viirpuu. Valimine toimus selle järgi, kes kui kaua kavatseb õppida. Säde arvas, et tema õpib 60 aastat, seetõttu sai tema esimesena valida. Ta valis viirpuu, poisid jagasid omavhel õunapuud. Suurematele, kes esmakordselt lähevad kodust kaugemale kooli kingiti kaasa Otepää valla leivakotid, et nad kodukanti ei unustaks ja ikka tagasi tuleks. Kodust kaugemal alustavad kooliteed Karl Kimmel, Rasmus Jaagant ja Tanil Peeter Kangur. Koti sai ka Tõutsi külas vahetusõpilasena elanud Rieke. Pärast pidulikku osa mängiti seltsimajas koos mänge, Aini eestvedamisel toimus viktoriin ja söödi lepatriinudega torti. Päeva lõpetas arutelu - mida teha seltsimajas sellel aastal.
Ilusat kooliaastat kõigile!
Ilusat kooliaastat kõigile!
ilmjärve kiriku kell

30. augustil 2014. a. andis Birkenbaumide suguvõsa kokkutulekul Lutsu talu perenaine Eike Tasa Ilmjärve kirikule tagasi kella. Eike isa, Ruut Kasemets oli kunagi prügimäelt selle kella leidnud ja andnud seitsmekümnendatel aastatel oma tütrele. Nad parandasid katkise koha ja kasutasid oma turismitalus seda kella inimeste sööma kutsumiseks. Nüüd kui kirik sai korda tehtud ja oli taas toimunud jumalateenistus, soovis Eike anda selle kella tagasi kirkule ja seda ta tegi. Ta andis kella kiriku võtmehoidjale Priit Sibulale. Pidulikku meeleolu aitasid luua Mirjam, Magnus, Rasmus ja Roland Leopard.
LEADER SEMINAR SELTSIMAJAS
21. august toimus meie seltsimajas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo poolt korraldatav maaeluvõrgustiku Leader-lähenemise tagasiside õppereis-seminar, millel esinesid ka meie inimesed. Krista Tiido Toidupada OÜ-st rääkis ettevõtjaks hakkamisest ja millised töövahendid ta on tänu projektidele saanud ning Pille ja Peeter Kangur MTÜ Kappermäe Seltsi esindajatena tutvustasid seltsimaja ja seltsi LEADER projekte - maalimaraton, savikoda ja fotokoolitus. Krista pakkus imemaitsvat oblikasuppi ja kooki.
Pildid:
https://www.dropbox.com/sh/or5aoqp12azctb8/AADT165q7ZasHVphS_CYsozga
Pildid:
https://www.dropbox.com/sh/or5aoqp12azctb8/AADT165q7ZasHVphS_CYsozga
Toimus 9. otepää piirkonna laste looduslaager
18.-20. august toimus Kappermäe seltsimajas ja Sangaste valla Antsoti talus 9. Otepää piirkonna laste looduslaager. Osales kokku 32 last vanuses 4-17.
Laagrist loe:
http://pkprojektid.weebly.com/2013-2014.html
Laagrist loe:
http://pkprojektid.weebly.com/2013-2014.html
Metropoliit Stefanus pidas liturgiat Ilmjärve kirikus
3. augustil peeti Otepää vallas Ilmjärve kirikus üle pika aja taas jumalateenistust
(liturgiat). Viimast korda peeti teenistust seal 25 aastat tagasi. Pühapäeval teenisid
Ilmjärvel Tallinna ja kogu Eesti Metropoliit Stefanus, Pärnu ja Saare piiskop
Aleksander, Räpina preester Tihhon Tammes, metropoliidi kantseleist Vändra
ja Kihnu preester Justinus Kiviloo, Miikse ja Luhamaa preester Herodion Niitvägi
ning ülemdiakon Marius Raudsepp.
Otepää vallas Ilmjärvel asuv apostlik-õigeusu kirik on ehitatud 1873- a. Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjudant Albedinski eestvõttel. Issanda ristimise ehk Jumala ilmumise püha auks. Õigeusu kogudus tegutses siinmail aga juba 1848. aastal. Praegu Ilmjärvel kogudust ei ole.
Metropoliit Stefanus avaldas headmeelt selle üle, et jumalateenistust olid kuulama
tulnud nii palju inimesi. „See koht, mis on olnud nii paljude aastate vältel alandatud
ja rüvetatud, leiab just nüüd taas oma väärikuse ja on valmis oma pühitsetud altaril
vastu võtma püha Päästja, ülestõusnud Kristuse, surma võitja, püha ihu ja verd,“
sõnas Stefanus oma jutluses.
Ümberkaudsed külaelanikud otsustasid kiriku ja selle ümbruse ühiselt enne jumalateenistust korda teha. Nii toimusidki juulis talgud, mille eesmärgiks oligi kirik
enne jumalateenistust korda teha. Üks talgute eestvedaja, riigikogulane Priit Sibul, kes on ka ise õigeusu kiriku liige, sõnas, et talgutel osales üle 40 inimese. „Kui külas seltsimaja korda saime, siis mõtlesime, et peaks järgmise kultuuriväärtusliku objekti – Ilmjärve kiriku korda tegema. Külaelanikud heitsid nalja, et kuna tegemist on sibulkupliga kirikuga, siis on see sibulakirik ja justkui minu kirik,“ ütles Priit Sibul. „Nii tuligi idee teha kirik korda ja pidada siin üle aastate jumalateenistust. Mul on väga hea meel, et hoolimata usutunnistusest läheb selle kiriku käekäik Otepää valla inimestele korda.
Kirikust mööda sõites saavad nüüd talgulised uhkusega mõelda – see on minu kirik!“
Metropoliit Stefanus tunnustas tänukirjaga Priit Sibulat eestvedamise eest talgutel.Kuigi Ilmjärvel kogudust enam ei tegutse, on siiski võimalik selle taasasutamine.
Preester Justinus ütles, et kindlasti sõltub koguduse taastamine kohalike inimeste tahtest ja võimalustest kirkikut töös hoida. Algatuseks on koguduse jaoks vaja vähemalt 12 inimest, kui need inimesed olemas on, tuleb pöörduda metropoliidi poole, et siis koos nii juriidilised kui ka vaimulikud toimingud teha.Kellel on Ilmjärve kiriku vastu huvi tekkinud, palume helistada tel 524 8433, või saata meil: [email protected] (Priit Sibul).
Monika Otrakovahttp://www.otepaa.ee/ot/385%20OT%20nr12.pdf
Vaata Monika Otrakova pilte jumalateenistusest:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/283-jutlusilmjarvel03082014
(liturgiat). Viimast korda peeti teenistust seal 25 aastat tagasi. Pühapäeval teenisid
Ilmjärvel Tallinna ja kogu Eesti Metropoliit Stefanus, Pärnu ja Saare piiskop
Aleksander, Räpina preester Tihhon Tammes, metropoliidi kantseleist Vändra
ja Kihnu preester Justinus Kiviloo, Miikse ja Luhamaa preester Herodion Niitvägi
ning ülemdiakon Marius Raudsepp.
Otepää vallas Ilmjärvel asuv apostlik-õigeusu kirik on ehitatud 1873- a. Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjudant Albedinski eestvõttel. Issanda ristimise ehk Jumala ilmumise püha auks. Õigeusu kogudus tegutses siinmail aga juba 1848. aastal. Praegu Ilmjärvel kogudust ei ole.
Metropoliit Stefanus avaldas headmeelt selle üle, et jumalateenistust olid kuulama
tulnud nii palju inimesi. „See koht, mis on olnud nii paljude aastate vältel alandatud
ja rüvetatud, leiab just nüüd taas oma väärikuse ja on valmis oma pühitsetud altaril
vastu võtma püha Päästja, ülestõusnud Kristuse, surma võitja, püha ihu ja verd,“
sõnas Stefanus oma jutluses.
Ümberkaudsed külaelanikud otsustasid kiriku ja selle ümbruse ühiselt enne jumalateenistust korda teha. Nii toimusidki juulis talgud, mille eesmärgiks oligi kirik
enne jumalateenistust korda teha. Üks talgute eestvedaja, riigikogulane Priit Sibul, kes on ka ise õigeusu kiriku liige, sõnas, et talgutel osales üle 40 inimese. „Kui külas seltsimaja korda saime, siis mõtlesime, et peaks järgmise kultuuriväärtusliku objekti – Ilmjärve kiriku korda tegema. Külaelanikud heitsid nalja, et kuna tegemist on sibulkupliga kirikuga, siis on see sibulakirik ja justkui minu kirik,“ ütles Priit Sibul. „Nii tuligi idee teha kirik korda ja pidada siin üle aastate jumalateenistust. Mul on väga hea meel, et hoolimata usutunnistusest läheb selle kiriku käekäik Otepää valla inimestele korda.
Kirikust mööda sõites saavad nüüd talgulised uhkusega mõelda – see on minu kirik!“
Metropoliit Stefanus tunnustas tänukirjaga Priit Sibulat eestvedamise eest talgutel.Kuigi Ilmjärvel kogudust enam ei tegutse, on siiski võimalik selle taasasutamine.
Preester Justinus ütles, et kindlasti sõltub koguduse taastamine kohalike inimeste tahtest ja võimalustest kirkikut töös hoida. Algatuseks on koguduse jaoks vaja vähemalt 12 inimest, kui need inimesed olemas on, tuleb pöörduda metropoliidi poole, et siis koos nii juriidilised kui ka vaimulikud toimingud teha.Kellel on Ilmjärve kiriku vastu huvi tekkinud, palume helistada tel 524 8433, või saata meil: [email protected] (Priit Sibul).
Monika Otrakovahttp://www.otepaa.ee/ot/385%20OT%20nr12.pdf
Vaata Monika Otrakova pilte jumalateenistusest:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/283-jutlusilmjarvel03082014
valgamaalane kirjutab tõutsi külast
Neljapäeval, 31.07. 2014 ilmuvas "Valgamaalase" ajalehes ilmub topelt leheküljel Tõutsi küla tutvustav artikkel. Endalgi oli väga huvitav ajakirjanikele oma küla tutvustada. Uskumatu millega meie küla inimesed kõik tegelevad.
Aili kirjutas isegi ajakirjanike külaskäigu kohta luuletuse.
Valgamaalane käis
tabamas tukset
Laane talus ehk näis
peab kuulama nuukset
Ometi me kodudest
kasvaski küla
Tuksubki lugudes
Tõutsi küla süda
Aili Naruski
24. juuli. 2014
Aili kirjutas isegi ajakirjanike külaskäigu kohta luuletuse.
Valgamaalane käis
tabamas tukset
Laane talus ehk näis
peab kuulama nuukset
Ometi me kodudest
kasvaski küla
Tuksubki lugudes
Tõutsi küla süda
Aili Naruski
24. juuli. 2014
ilmjärve kiriku korrastamise talgud
Head naabrid,
Olen rääkinud ülipühitsetud metropoliit Stefanusega, kes on lubanud tulla 03. augustil, 2014 algusega kell 11 Ilmjärve kirikusse ning pidada rohkem kui paarikümne aastase pausi järel liturgia. See kuupäev pange kirja ning tulge teenistusest osa saama.
Selleks, et teenistust pidada oleks aga kirikus ja selle ümbruses teha korrastustöid. Talgud toimuvad juba neljapäeval 17. Juulil algusega kell 15.00. Tööd seal jagub, niiet ka hiljem tulijad on oodatud. Planeeritavad tööd jagunevad kahte ossa:
- kiriku puhastamine (ebavajalike materjalide välja tassimine ning põletamine ja ladustamine)
- kiriku ümbert trimmerdamine ning okste lõikamine ning põletamine
Seega vajalikud tööriistad – trimmerid, saed, kirved, oksakäärid, töökindad jne.
Aga abilisi on tarvis ka lamba küpsetamisel maa sees ning sauna kütmisel Vahe talus, et väsinud talgulised väärilise vastuvõtu saaksid.
Pärast talguid on plaanis koosviibimine. Sööme augus küpsenud lammast ning soovijad saavad käia saunas. Meid on lubanud külastada ka muusik Jaak Tuksam. Jaak on olnud ka üks eestvedajaid Tuhalaane jumalakoja taastamisel: http://www.sakala.ajaleht.ee/32667/tuhalaane-rahvas-tahab-taastada-jumalakoja. Meil on võimalik kuulda ka sealseid kogemusi.
PS. Sündmuse paremaks õnnestumiseks anna palun oma osalemisest või võimatusest osaleda teada.
PPS. Kui sul ei õnnestu 17.07 osaleda, siis järgmised talgud toimuvad juba 23.07, aga sellest lähemalt juba mõne aja pärast.
Sinule lootma jäädes,)
Perekond Sibul Risttee külast
Olen rääkinud ülipühitsetud metropoliit Stefanusega, kes on lubanud tulla 03. augustil, 2014 algusega kell 11 Ilmjärve kirikusse ning pidada rohkem kui paarikümne aastase pausi järel liturgia. See kuupäev pange kirja ning tulge teenistusest osa saama.
Selleks, et teenistust pidada oleks aga kirikus ja selle ümbruses teha korrastustöid. Talgud toimuvad juba neljapäeval 17. Juulil algusega kell 15.00. Tööd seal jagub, niiet ka hiljem tulijad on oodatud. Planeeritavad tööd jagunevad kahte ossa:
- kiriku puhastamine (ebavajalike materjalide välja tassimine ning põletamine ja ladustamine)
- kiriku ümbert trimmerdamine ning okste lõikamine ning põletamine
Seega vajalikud tööriistad – trimmerid, saed, kirved, oksakäärid, töökindad jne.
Aga abilisi on tarvis ka lamba küpsetamisel maa sees ning sauna kütmisel Vahe talus, et väsinud talgulised väärilise vastuvõtu saaksid.
Pärast talguid on plaanis koosviibimine. Sööme augus küpsenud lammast ning soovijad saavad käia saunas. Meid on lubanud külastada ka muusik Jaak Tuksam. Jaak on olnud ka üks eestvedajaid Tuhalaane jumalakoja taastamisel: http://www.sakala.ajaleht.ee/32667/tuhalaane-rahvas-tahab-taastada-jumalakoja. Meil on võimalik kuulda ka sealseid kogemusi.
PS. Sündmuse paremaks õnnestumiseks anna palun oma osalemisest või võimatusest osaleda teada.
PPS. Kui sul ei õnnestu 17.07 osaleda, siis järgmised talgud toimuvad juba 23.07, aga sellest lähemalt juba mõne aja pärast.
Sinule lootma jäädes,)
Perekond Sibul Risttee külast
jaanipidu
VILTIMISKOOLITUS 26.04.2014
teeme ära talgud 19.04.2014
Talgutele registreerus 20 inimest. Supi tellisime 30-le ja kohale tuli 41 talgulist.
Palju töid sai tehtud. Nüüd on seltsimaja aknad puhtad, puud on kuuris, kivid muruplatsidelt koristatud, talveks puud tehtud, seltsimaja ümbrus puhas, ja väliklassi põrand õlitatud. Talgupäev lõppes maitsva supi söömisega.
Palju töid sai tehtud. Nüüd on seltsimaja aknad puhtad, puud on kuuris, kivid muruplatsidelt koristatud, talveks puud tehtud, seltsimaja ümbrus puhas, ja väliklassi põrand õlitatud. Talgupäev lõppes maitsva supi söömisega.
SELTSIMAJA AVAMINE 05.04.2014
KAPPERMÄE SELTSIMAJA VALMIMISELE AITASID KAASA
Idee: seltsi juhatuselt Mati Naruski, Ain Kaha, Toomas Vernik, Peeter Kangur
Maja ja maa kasutusõigus: Otepää vallalt
Raha projekti, maja, puukuur-väliklassi, toolide, laudade, kappide, köögitehnika jaoks: Euroopa maksumaksjatelt PRIA maaelu arengu meetmest 3.2
Raha köögimööbli, rulloode ja nõude jaoks: põllumajandusministeeriumi toetus
Raha elektri ja tuletõrje veevõtukoha jaoks: Otepää vald
Projekt: Kadri Ader Priigus Grupp OÜ
Ehitaja: Tarmo Ladva ehitajad Otepää Ehitusgrupp OÜ
Toolid: Natur OÜ
Lauad, köögimööbel, kapid: FIE Tarmo Rello, FIE Sander Lepik
Köögitehnika: Sibul Grupp OÜ
Sisekujundus: Kadri Ader
Rullood: Roosimari OÜ
Nõud: Arkogren OÜ
Kaltsuvaibad: Anne Pärnapuu
Saali valgustuse vankri rattad: Valter Luuse
Laen ehituse jaoks: Swedbank, SEB, Mati Naruski, Toomas Vernik, Peeter Kangur
Raamatupidamine, aastaaruanded: Lilit Jaagant
Aruanded PRIA-le: Pille Kangur
Seltsi püsiannetaja: Priit Jaagant
Tubli projektide kirjutaja: Ene-Mall Vernik-Tuubel
Talguliste toitlustaja: Toidupada OÜ, FIE Kalju Saaremäe ja Eve Koser
Tublid talgulised (n+1 töötundi): August Vernik, Ilme Vernik, Simmo Vernik, Tobias Vernik, Toomas Vernik, Sigrid Vernik, Vello Vernik, Mati Naruski, Aili, Naruski, Esmar Naruski, Esper Naruski, Rudolf Kasper Naruski, Silver Naruski, Merike Naruski-Peterson, Valle Gavriloff, Elisabeth Marleen Peterson, Anet Kaileen Peterson, Kristofer Gavriloff, Aleksander Mõttus, Elen Kurvits, Eve Kurvits, Andreas Kullerkann, Raivo Teder, Liis Teder, Heiko Teder, Tambet Leopard, Magnus Leopard, Gertrud Leopard, Birgit Leopard, Mihkel Kaha, Ain Kaha, Ekke Kaha, Eleriin Rein, Mall Rein, Arved Rein, Triinu Rein, Ville Pusa, Roomet Tapfer, Kristi Tael, Madis Niilo, Pille Kangur, Peeter Kangur, Liis Kangur, Tanil Peeter Kangur, Laur Kangur, Minna Mari Kangur, Lenna Mari Kangur, Karl Mattias Ruus, Keity Kimmel, Karl Kimmel, Rain Kimmel, Marge Kimmel, Tiiu Saar, Priit Jaagant, Lilit Jaagant, Rasmus Jaagant, Iti-Riin Jaagant, Tuule-Liis Jaagant, Ruuben Jaagant, Olev Matt, Kelvin Kiis, Nelly Oinus, Georg Erich Oinus, Lisl Linda Oinus, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Urmas Tuubel, Heidi Sibul, Priit Sibul, Säde Sibul, Gustav Sibul, Laine Praakle, Jaak Grünberg, Keit Tamm, Heili Mäeveer, Nikolai Borissov, Jaanus Krull, Anu-Maaja Pallok, Jaan Erik, Märt Arjus, Triinu Arjus, Paul Albert, Tiiu Matrov, Grete Matrov, Egert Matrov, Helve Tau, Kadri Ader, Marion Must, Liis Jürgenson, Evelin Lahesoo, Priit Pärnapuu, Toomas Tiirats, Airi Tiirats
SUUR TÄNU
Idee: seltsi juhatuselt Mati Naruski, Ain Kaha, Toomas Vernik, Peeter Kangur
Maja ja maa kasutusõigus: Otepää vallalt
Raha projekti, maja, puukuur-väliklassi, toolide, laudade, kappide, köögitehnika jaoks: Euroopa maksumaksjatelt PRIA maaelu arengu meetmest 3.2
Raha köögimööbli, rulloode ja nõude jaoks: põllumajandusministeeriumi toetus
Raha elektri ja tuletõrje veevõtukoha jaoks: Otepää vald
Projekt: Kadri Ader Priigus Grupp OÜ
Ehitaja: Tarmo Ladva ehitajad Otepää Ehitusgrupp OÜ
Toolid: Natur OÜ
Lauad, köögimööbel, kapid: FIE Tarmo Rello, FIE Sander Lepik
Köögitehnika: Sibul Grupp OÜ
Sisekujundus: Kadri Ader
Rullood: Roosimari OÜ
Nõud: Arkogren OÜ
Kaltsuvaibad: Anne Pärnapuu
Saali valgustuse vankri rattad: Valter Luuse
Laen ehituse jaoks: Swedbank, SEB, Mati Naruski, Toomas Vernik, Peeter Kangur
Raamatupidamine, aastaaruanded: Lilit Jaagant
Aruanded PRIA-le: Pille Kangur
Seltsi püsiannetaja: Priit Jaagant
Tubli projektide kirjutaja: Ene-Mall Vernik-Tuubel
Talguliste toitlustaja: Toidupada OÜ, FIE Kalju Saaremäe ja Eve Koser
Tublid talgulised (n+1 töötundi): August Vernik, Ilme Vernik, Simmo Vernik, Tobias Vernik, Toomas Vernik, Sigrid Vernik, Vello Vernik, Mati Naruski, Aili, Naruski, Esmar Naruski, Esper Naruski, Rudolf Kasper Naruski, Silver Naruski, Merike Naruski-Peterson, Valle Gavriloff, Elisabeth Marleen Peterson, Anet Kaileen Peterson, Kristofer Gavriloff, Aleksander Mõttus, Elen Kurvits, Eve Kurvits, Andreas Kullerkann, Raivo Teder, Liis Teder, Heiko Teder, Tambet Leopard, Magnus Leopard, Gertrud Leopard, Birgit Leopard, Mihkel Kaha, Ain Kaha, Ekke Kaha, Eleriin Rein, Mall Rein, Arved Rein, Triinu Rein, Ville Pusa, Roomet Tapfer, Kristi Tael, Madis Niilo, Pille Kangur, Peeter Kangur, Liis Kangur, Tanil Peeter Kangur, Laur Kangur, Minna Mari Kangur, Lenna Mari Kangur, Karl Mattias Ruus, Keity Kimmel, Karl Kimmel, Rain Kimmel, Marge Kimmel, Tiiu Saar, Priit Jaagant, Lilit Jaagant, Rasmus Jaagant, Iti-Riin Jaagant, Tuule-Liis Jaagant, Ruuben Jaagant, Olev Matt, Kelvin Kiis, Nelly Oinus, Georg Erich Oinus, Lisl Linda Oinus, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Urmas Tuubel, Heidi Sibul, Priit Sibul, Säde Sibul, Gustav Sibul, Laine Praakle, Jaak Grünberg, Keit Tamm, Heili Mäeveer, Nikolai Borissov, Jaanus Krull, Anu-Maaja Pallok, Jaan Erik, Märt Arjus, Triinu Arjus, Paul Albert, Tiiu Matrov, Grete Matrov, Egert Matrov, Helve Tau, Kadri Ader, Marion Must, Liis Jürgenson, Evelin Lahesoo, Priit Pärnapuu, Toomas Tiirats, Airi Tiirats
SUUR TÄNU
saime kasutusloa
29. jaanuar 2014 väljastas Otepää vald meie seltsimajale ja puukuur-väliklassile kauaoodatud kasutusloa. Rõõmustagem!
verivorsti tegemise talgud ja jõulupidu
Pühapäeval, 22. detsembril toimusid verivorsti tegemise talgud Astre Jaaganti juhendamisel ja küla jõulupidu. Traditsiooniliselt tõid mehed jõulupeo jaoks seltsimajja kuuse ja klaveri. Jõulupidu algas jõuluprae söömise ja värskete verivorstide söömisega.Vorstid tulid prisked ja maitsesid imehästi! Aili Naruski kinkis seltsimajale kunagi norrakatelt saadud kella ning luges ette luuletuse, mis ootab nüüd viisistamist. Meeleolu oli lõbus - lapsed ja suuremad võtsid omavahel mõõtu erinevates rahvamängudes. Lilit mängis klaverit ja laulsime jõululaule. Õhtul koduteele asudes sai igaüks mõne priske vorstirõnga kaasa.
otepää vald saatis jõulutervituse
MATK ALLIKATE OTSIMISEKS
8. detsembril 2013. a. toimus Pühajõe (Võhandu) alguse allikate otsimise matk koos allikateadlase Kristel Vilbaste, geobeoloog Holger Oidjärve ja Mall Kivisaluga.
Praegu on märgitud Võhandu jõe alguseks Saverna ja Sirvaste vaheline soo. Tegelik algus on aga Pühaläte, mis asub Tõutsi külas. Loe lisaks: http://kappermae.weebly.com/meie-meedias.html
Praegu on märgitud Võhandu jõe alguseks Saverna ja Sirvaste vaheline soo. Tegelik algus on aga Pühaläte, mis asub Tõutsi külas. Loe lisaks: http://kappermae.weebly.com/meie-meedias.html
VÄEÜMINATE ÕHTU
Laupäeval 7. detsembril 2013 kell 17.00-19.00
Kappermäe seltsimajas
VÄEÜMINATE ÕHTU
Kõik mu ümber lauluks muutub
Igaüks võib laulda
Leiame üles oma sisemised helinad
Õhtut juhib Mall Kivisalu
Mis me teeme:
Kasvatame oma isiklikku väge
laulame eesti keeles
liigume ja tantsime
näpujoogat
osaluspanus 5 eurot, pensionäridel 3 eurot
Kappermäe seltsimajas
VÄEÜMINATE ÕHTU
Kõik mu ümber lauluks muutub
Igaüks võib laulda
Leiame üles oma sisemised helinad
Õhtut juhib Mall Kivisalu
Mis me teeme:
Kasvatame oma isiklikku väge
laulame eesti keeles
liigume ja tantsime
näpujoogat
osaluspanus 5 eurot, pensionäridel 3 eurot
meie kop projekt sai rahastuse
Maavanem Margus Lepik allkirjastas 04.11.2013 korralduse milles otsustati toetada Ene-Malle kirjutatud projekti "Tubased tegevused Kappermäe seltsimajas" 1471,65 euroga.
Tore!
Tore!
holger oidjärve loeng
Pühapäeval, 13.oktoobril toimus pika staaziga joogaõpetaja, geobioloogia konsultant ja tervise nõustaja Holger Oidjärve loeng Kappermäe seltsimajas. Teemad: 1. Maaväljad (veesooned, Hartmanni võrk, negatiivse energia sambad) ja nende mõju inimesele.
2. Algelementide (vesi, puu, tuli, maa, metall) omadused ja mõju inimesele.
2. Algelementide (vesi, puu, tuli, maa, metall) omadused ja mõju inimesele.
Fotod: Mall Rein
VAU MILLINE NÄITUS
Kappermäe seltsimajas on üleval Koidu Lauri villavaipade näitus. Selle kirjeldamiseks ei ole lihtsalt sõnu. Väga, väga ilusad vaibad!
Aitäh Ene-Mallele näituse korraldamise eest!
Koidu vaipu vaata:
http://www.koiduvildikunst.blogspot.com/
Aitäh Ene-Mallele näituse korraldamise eest!
Koidu vaipu vaata:
http://www.koiduvildikunst.blogspot.com/
pilte külapäevast
külapäev 31. august

Külapäevaga tähistame Kappermäe Seltsi 5. tegevusaastat ja uue õppeaasta algust.
Päevakava
14.30-15.00 - Kogunemine. Maalnäitusega tutvumine
15.00-16.45 – külas on Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste.
Kohtumise sisu: Õpime läbi pärimuse ning mängude. Allikatega seotud loodus- ja pärimusteabe, allikal käitumine, allikamängud. Lood Pühalättest ehk Üheksaharulättest Kauru järve lähistel. Arutelu allika taastamise võimalustest. Külaeluga ja elanikega seotud lood, inspiratsiooniks allikapärimused ja maalilaagris valminud tööd.
16.45 – Tort
17.00 – 17.30 – Kappermäe Seltsi 5.aastapäeva ja uue õppeaasta alguse tähistamine.
17.30 – 19.30 – Tõutsi, Kauritootsi, Ilmjärve, Kassiratta külade üldkoosolek: kuidas kasutada Kappermäe seltsimaja meie ühistegevusteks.
Külapäev toimub projekti “Maalilaager ja külapäev Kappermäel 2013“ raames. Projekti toetab Siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm.
Päevakava
14.30-15.00 - Kogunemine. Maalnäitusega tutvumine
15.00-16.45 – külas on Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste.
Kohtumise sisu: Õpime läbi pärimuse ning mängude. Allikatega seotud loodus- ja pärimusteabe, allikal käitumine, allikamängud. Lood Pühalättest ehk Üheksaharulättest Kauru järve lähistel. Arutelu allika taastamise võimalustest. Külaeluga ja elanikega seotud lood, inspiratsiooniks allikapärimused ja maalilaagris valminud tööd.
16.45 – Tort
17.00 – 17.30 – Kappermäe Seltsi 5.aastapäeva ja uue õppeaasta alguse tähistamine.
17.30 – 19.30 – Tõutsi, Kauritootsi, Ilmjärve, Kassiratta külade üldkoosolek: kuidas kasutada Kappermäe seltsimaja meie ühistegevusteks.
Külapäev toimub projekti “Maalilaager ja külapäev Kappermäel 2013“ raames. Projekti toetab Siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm.
Kappermäel on väärtuslik õunaaed
Pühapäeval, 18. augustil külastas Kappermäe seltsimaja õunaaeda Toivo Univer Polli aiandusuuringute keskusest. Eesmärgiks oli teada saada mis õunapuu sordid on õunaaias.
seltsimajas on jälle maalid seinas
Aitäh maalilaagri korraldaja Ene-Mall Vernik-Tuubel, maaliõpetaja Evi Gailit ja kõik tublid maalijad!
Maalilaagrit rahastas KOP-projekt.
Maalilaagrit rahastas KOP-projekt.
kogukonna pärl 2013
viimane joogatund

Maara-Marika Heinsoo-Kiiver esines India tantsudega.
Neljapäeval, 6. juunil oli esimese hooaja viimane joogatund. Kohal oli 11 usinamat joogatajat.
Õpetaja Marika Kapp oli oma tublidele õpilastele kaasa toonud üllatuskingituse - India tantsude tantsijanna Maara-Marika Heinsoo-Kiiver`i. Igal liigutusel oli oma kindel tähendus. Iga tants rääkis ühe loo.
Aitäh Marika ilusa kingituse ja mõnusate jooga tundide eest!
Õpetaja Marika Kapp oli oma tublidele õpilastele kaasa toonud üllatuskingituse - India tantsude tantsijanna Maara-Marika Heinsoo-Kiiver`i. Igal liigutusel oli oma kindel tähendus. Iga tants rääkis ühe loo.
Aitäh Marika ilusa kingituse ja mõnusate jooga tundide eest!
meie mõlemat kop-projekti rahastati
Tähtajaks 01. aprill 2013 esitati Valga Maavalitsusse 49 projektitaotlust. Rahastamisotsused kinnitati maavanema 21.05.2013 korraldusega nr 219. Toetus eraldati 29 projektile. https://valga.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=acc9bfa2-9f9e-4e8f-bdaf-365ce5833959&groupId=909153
MTÜ Kappermäe Selts esitas 2 projekti."Maalilaager ja külapäev Kappermäel". Toetuse summa 1596 eurot. Projektijuht Ene-Mall Vernik-Tuubel.
KOP-projekt "Kino Kappermäe seltsimajja". Toetuse summa 1395.40 EUR. Projektijuht Pille Kangur.
Rõõmustagem!
MTÜ Kappermäe Selts esitas 2 projekti."Maalilaager ja külapäev Kappermäel". Toetuse summa 1596 eurot. Projektijuht Ene-Mall Vernik-Tuubel.
KOP-projekt "Kino Kappermäe seltsimajja". Toetuse summa 1395.40 EUR. Projektijuht Pille Kangur.
Rõõmustagem!
aasta ema -pille kangur

suur tänu tublid talgulised
kohtumine Rahmani jan´iga
Reedel, 19. aprillil toimus järjekorras juba viies reedeõhtune teeõhtu. Seekord oli külas luuletaja Rahman Jan. Meie luuletaja Aili oli teinud kodus uurimustöö kolleegi Jan´i kohta. Jan luges oma mõttega luuletusi ja laulis. Ta rääkis mõnusat võro keelt, isegi vahetusõpilane Rieke oli veidi aru saanud. Kohtumine oli mõnus ja kodune.
seltsimaja vett võib juua
Terviseameti Tartu laboris tehti seltsimaja vee analüüs. Coli b aktereid ei ole, ammooniumi sisaldus on tublisti alla piirsisalduse, PH on 7,1.
Vesi vastab kõikidele nõuetele ja seda võib julgelt juua.
Vesi vastab kõikidele nõuetele ja seda võib julgelt juua.
registreeri talgutele
Talgujuht Peeter registreeris Kappermäe Seltsi "Teeme ära 2013" talgud.
Registreeri ennast ja oma pere Kappermäe Seltsi talgutele http://talgud.teemeara.ee/events/kappermae-seltsi-talgud
Talgute ootamise ajaks pakume oma küla luuletaja Aili Naruski luuletuse
TEEME ÄRA!
Kui see lumi ükskord sulab
Kes-teab-mis alt välja tuleb
Kougin kuurist luua-reha
Treenin talverasvas keha
Hingan hingan täiel rinnal
Olen oma Eesti pinnal
Tunnen selle pinna pidet
Armastuse iidset sidet
Näen kuis silmgi tehtul puhkab
Igast kandist rõõmu uhkab
Täis saab tähtsust vägev ego
Kevadtalgulise tego
Praegu külm ja paks on lumi
Unelm naistepäeval tuli
Meedia nii vara ärkab
Südamesse kutse torkab
Registreeri ennast ja oma pere Kappermäe Seltsi talgutele http://talgud.teemeara.ee/events/kappermae-seltsi-talgud
Talgute ootamise ajaks pakume oma küla luuletaja Aili Naruski luuletuse
TEEME ÄRA!
Kui see lumi ükskord sulab
Kes-teab-mis alt välja tuleb
Kougin kuurist luua-reha
Treenin talverasvas keha
Hingan hingan täiel rinnal
Olen oma Eesti pinnal
Tunnen selle pinna pidet
Armastuse iidset sidet
Näen kuis silmgi tehtul puhkab
Igast kandist rõõmu uhkab
Täis saab tähtsust vägev ego
Kevadtalgulise tego
Praegu külm ja paks on lumi
Unelm naistepäeval tuli
Meedia nii vara ärkab
Südamesse kutse torkab
15.-21. aprill on südamenädal
Rohkem liikumist ja vähem soola teeb südame õnnelikuks
Margus Viigimaa, südamearst
Sel aastal toimub südamenädal „Sinu sammud loevad“ 15.-21. aprillil, mis tähistab selle olulise iga-aastase traditsiooni 21. toimumiskorda. Miks me räägime sel puhul just liikumisest? Sest regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.
Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parandab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. See on võimalus teha oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.
3 kilomeetrit või 30 minutit
Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.
Ajapuudusest tulenev tervisetreeningust ja liikumisest loobumine on sissejuurdunud eksiarvamus, mida tuleks kindlasti muuta. Liikumisest saadav lisaenergia on just see, mis muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.
Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teha vähemalt 6000 sammu päevas. Ideaalseks eesmärgiks oleks aga 10 000 sammu. Alustage väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski.
Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.
Oled see, mida sööd
Südametervis sõltub väga suurel määral ka sellest, mida me sööme. Süües päevas vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirates toidu soola- ja suhkrusisaldust, kaitseme südant ja veresooni enam kui me oskame seda omale ette kujutada.
Üks kõrgvererõhu ja südamehaiguste põhjusi on ülearune keedusoola tarvitamine. Umbes kolmandik inimestest on n-ö soolatundlikud – süües rohkem soola, tõuseb neil vererõhk oluliselt. Soolatarbimise piiramine langetab oluliselt vererõhku. Päevanormiks on 3-5 grammi keedusoola. Selle koguse saame toidust tegelikult juba märkamatult kätte. Palju soola on näiteks vorstides, leivas ja tomatimahlas (6-8 grammi liitris). Umbes 80% tarbitavast soolast on varjatud valmistoitudes. Keskmine Eesti inimene tarbib soola vajalikust mitu korda rohkem.
Vererõhku tõstab keedusoolas sisalduv naatrium. Kaalium ja magneesium aga langetavad seda. Seepärast tasub eelistada kaaliumi- ja magneesiumisisaldusega mineraalsoola. Kaalium on vererõhu normis hoidmiseks olulise tähtsusega. Puu- ja köögiviljad on üsna kaaliumirikkad, sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning on teraviljatoodete järel parimad kiudainete allikad.
Ka vähene kaltsiumsisaldus organismis võib tõsta vererõhku. Kaltsiumi peamised allikad on piimatooted, lisaks leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Süües vähemalt 5 portsjonit ehk peotäit (sellest 3 köögi- ja 2 puuvilju) võimalikult erivärvilisi puu- ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse mineraalaineid ning vitamiine.
Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. See toob sära silmadesse ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt.
Margus Viigimaa, südamearst
Sel aastal toimub südamenädal „Sinu sammud loevad“ 15.-21. aprillil, mis tähistab selle olulise iga-aastase traditsiooni 21. toimumiskorda. Miks me räägime sel puhul just liikumisest? Sest regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.
Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parandab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. See on võimalus teha oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.
3 kilomeetrit või 30 minutit
Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.
Ajapuudusest tulenev tervisetreeningust ja liikumisest loobumine on sissejuurdunud eksiarvamus, mida tuleks kindlasti muuta. Liikumisest saadav lisaenergia on just see, mis muudab töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Sellest saavad hästi aru need, kes tegelevad regulaarselt tervisespordiga. Alustamiseks on vaja see lisaaeg päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.
Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega, kui teha vähemalt 6000 sammu päevas. Ideaalseks eesmärgiks oleks aga 10 000 sammu. Alustage väikestest asjadest! Kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet. Lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski.
Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.
Oled see, mida sööd
Südametervis sõltub väga suurel määral ka sellest, mida me sööme. Süües päevas vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirates toidu soola- ja suhkrusisaldust, kaitseme südant ja veresooni enam kui me oskame seda omale ette kujutada.
Üks kõrgvererõhu ja südamehaiguste põhjusi on ülearune keedusoola tarvitamine. Umbes kolmandik inimestest on n-ö soolatundlikud – süües rohkem soola, tõuseb neil vererõhk oluliselt. Soolatarbimise piiramine langetab oluliselt vererõhku. Päevanormiks on 3-5 grammi keedusoola. Selle koguse saame toidust tegelikult juba märkamatult kätte. Palju soola on näiteks vorstides, leivas ja tomatimahlas (6-8 grammi liitris). Umbes 80% tarbitavast soolast on varjatud valmistoitudes. Keskmine Eesti inimene tarbib soola vajalikust mitu korda rohkem.
Vererõhku tõstab keedusoolas sisalduv naatrium. Kaalium ja magneesium aga langetavad seda. Seepärast tasub eelistada kaaliumi- ja magneesiumisisaldusega mineraalsoola. Kaalium on vererõhu normis hoidmiseks olulise tähtsusega. Puu- ja köögiviljad on üsna kaaliumirikkad, sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning on teraviljatoodete järel parimad kiudainete allikad.
Ka vähene kaltsiumsisaldus organismis võib tõsta vererõhku. Kaltsiumi peamised allikad on piimatooted, lisaks leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja spargelkapsas. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Süües vähemalt 5 portsjonit ehk peotäit (sellest 3 köögi- ja 2 puuvilju) võimalikult erivärvilisi puu- ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse mineraalaineid ning vitamiine.
Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. See toob sära silmadesse ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt.
Teeõhtu Rahmani Jan´iga

Armsad inimesed!
19 aprilli õhtul kell 19 00 on meil taas reedeõhtune teeõhtu. Seekord tuleb meile külla järjekordne Lõuna Eesti luuletaja ja laulumees Rahmani Jan. Võrokeelne VikipeediÄ annab teada järgmist:
Rahmani Jan (Jan Rahman) om sündünüq 30.07.1975 Võrol. Opnu Loosi 8-klassilidsõn koolin (1982-1990), Võro I keskkoolin (1990-1993) ja vähä aigu ka Tarto Ülikoolin aokirändüst (aastil 1993-2004). Tä om olnuq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn ja Võro Seldsin VKKF. Kõrraldanuq egäsugutsit võro keele ja kultuuri üritüisi (Kaika suvõülikooliq jm).
Kirotanuq (inämbüisi võrokeelitsit) luulõtuisi, näütemänge, arvustuisi ja niisama aolehejutukõisi. Võro kiilde pandnuq luulõtuisi (Laaksoneni Heli, Krulli Hasso) ja draamat (Shakespeare'i "Suvõüü unõnäo" käsitüüliisi stseene). Kirotanuq laulõ ja laulusõnno ansamblilõ Ummamuudu ("Kõnõtraat", "A mille", "Kloostrivein", "Mis uudist", "Ummamuudu liin"), Tuksami Jaagulõ ("Uni") ja ansamblilõ Viie pääle ("Uni", "Kuionu puu", "Puu palas", "Üü" jt).
Maailma edimädsel võrokeelitsel laulupidol "Uma Pido" lauliq kooriq mitund Jani tekste pääle kirotõdut laulu: "Kõnõtraat", "Kuionu puu", "Puupää rock'n'roll", "Perräjäänüq" (teksti autor ka Ilvese Aapo).
[toimõndaq]Raamaduq
Luulõtuisi kogo "Vasõst Vas’k" (Eesti Kostabi $elts, Tarto 1997)
Luulõtuisi ja tõlkidõ kogo "Maapuupäiv" (üten Laaksoneni Heliga) (Sammakko ja Võro Selts VKKF, Võro-Turu 2000, Sammakko, Turu 2005 (kõrdustrükk)).
Luulõkogomik ja CD "Viie pääle" (üten Contra, Ilvese Aapo, Pulga Jaani ja Ruitlasõ Olaviga) (Väiku välläandja, Võro 2005).
Latsiraamat "Vävvä" (Võro 2005).
Luulõtuisi, juttõ, arvustuisi jms avaldanuq aolehin Töörahva Elu, Võrumaa Teataja, Koit, Viruskundra, Uma Leht, Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht, aokir'on Vikerkaar, Tuli & Savu, Täheke, Teater. Muusika. Kino. Juttõ ja luulõtuisi om ilmunu ka kogomigõn "Hea raamat" (NAK, Tarto 1998), "Emajõe kondor" (NAK, Tarto 2002), "Sano, tuuli" (Helsinki 2002). Luulõtuisi om avaldõt Võro-Seto tähtraamatin. Laulu "Kõnõtraat" sõnno ommaq avaldanuq pall’oq lauluraamaduq.
[toimõndaq]Ütiskundlinõ tegevüs
Jan om Võro Seldsi VKKF juhatusõ liigõq. Aastagil 2001-2006 oll' tä seldsi juhatusõ edemiis.
19 aprilli õhtul kell 19 00 on meil taas reedeõhtune teeõhtu. Seekord tuleb meile külla järjekordne Lõuna Eesti luuletaja ja laulumees Rahmani Jan. Võrokeelne VikipeediÄ annab teada järgmist:
Rahmani Jan (Jan Rahman) om sündünüq 30.07.1975 Võrol. Opnu Loosi 8-klassilidsõn koolin (1982-1990), Võro I keskkoolin (1990-1993) ja vähä aigu ka Tarto Ülikoolin aokirändüst (aastil 1993-2004). Tä om olnuq Tarto Nuuri Autoridõ Kuundisõn ja Võro Seldsin VKKF. Kõrraldanuq egäsugutsit võro keele ja kultuuri üritüisi (Kaika suvõülikooliq jm).
Kirotanuq (inämbüisi võrokeelitsit) luulõtuisi, näütemänge, arvustuisi ja niisama aolehejutukõisi. Võro kiilde pandnuq luulõtuisi (Laaksoneni Heli, Krulli Hasso) ja draamat (Shakespeare'i "Suvõüü unõnäo" käsitüüliisi stseene). Kirotanuq laulõ ja laulusõnno ansamblilõ Ummamuudu ("Kõnõtraat", "A mille", "Kloostrivein", "Mis uudist", "Ummamuudu liin"), Tuksami Jaagulõ ("Uni") ja ansamblilõ Viie pääle ("Uni", "Kuionu puu", "Puu palas", "Üü" jt).
Maailma edimädsel võrokeelitsel laulupidol "Uma Pido" lauliq kooriq mitund Jani tekste pääle kirotõdut laulu: "Kõnõtraat", "Kuionu puu", "Puupää rock'n'roll", "Perräjäänüq" (teksti autor ka Ilvese Aapo).
[toimõndaq]Raamaduq
Luulõtuisi kogo "Vasõst Vas’k" (Eesti Kostabi $elts, Tarto 1997)
Luulõtuisi ja tõlkidõ kogo "Maapuupäiv" (üten Laaksoneni Heliga) (Sammakko ja Võro Selts VKKF, Võro-Turu 2000, Sammakko, Turu 2005 (kõrdustrükk)).
Luulõkogomik ja CD "Viie pääle" (üten Contra, Ilvese Aapo, Pulga Jaani ja Ruitlasõ Olaviga) (Väiku välläandja, Võro 2005).
Latsiraamat "Vävvä" (Võro 2005).
Luulõtuisi, juttõ, arvustuisi jms avaldanuq aolehin Töörahva Elu, Võrumaa Teataja, Koit, Viruskundra, Uma Leht, Sirp, Postimees, Eesti Päevaleht, aokir'on Vikerkaar, Tuli & Savu, Täheke, Teater. Muusika. Kino. Juttõ ja luulõtuisi om ilmunu ka kogomigõn "Hea raamat" (NAK, Tarto 1998), "Emajõe kondor" (NAK, Tarto 2002), "Sano, tuuli" (Helsinki 2002). Luulõtuisi om avaldõt Võro-Seto tähtraamatin. Laulu "Kõnõtraat" sõnno ommaq avaldanuq pall’oq lauluraamaduq.
[toimõndaq]Ütiskundlinõ tegevüs
Jan om Võro Seldsi VKKF juhatusõ liigõq. Aastagil 2001-2006 oll' tä seldsi juhatusõ edemiis.
SELTSIMAJAS OLI KÜLAS GERDA KORDEMETS

Pühapäeval, 31. märtsil 2013 oli mõnus kodune kohtumine Gerda Kordemetsaga.
valgamaalase fotograafi tabatud hetk
31 märts kohtume Gerda Kordemetsaga
Pühapäeval 31.03 2013 õhtul kell 19 00 tuleb meile külla Gerda Kordemets. Gerda Kordemets on sündinud 25. juunil 1960 Tallinnas. Lõpetanud 1978. a Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi ja 1986. a Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise eriala. Alates 1985. aastast on ta pidevalt töötanud nii elektroonilises kui kirjutavas meedias. Aastaid on ta töötanud Eesti Televisiooni lavastuslike saadete toimetuse juhina ning 2004|. aastast ka teatriõpetaja Tallinna 32. Keskkoolis ja õppejõuna Tallinna Pedagoogikaülikooli telerežii õppetoolis.
Kordemets on filmide “August 1991″ (2005|) ja “Kohtumine tundmatuga” (2005|) produtsent ning telesarja “Klass, elu pärast” (2009|) produtsent ja näitejuht. Lisaks on ta arvukate telelavastuste ja teatrilavastuste televersioonide režissöör, teinud kümneid autoriportreesid näitlejatest ning osalenud ühes või teises ametis veel arvukate ETV saadete ja saatesarjade tegemisel. Koos abikaasa Jaanus Kulliga on ta koostanud “Näitlejate kokaraamatu” (2004|) ja koos Margot Visnapiga “Opiraamatu” (2005|). Tema abil on valminud " Alpituba", "Tagamõtsa" jpm. Viimastel aastatel, vabakutselisena on ta toonud suviti lavale mitmeid etendusi nii Tapa raudteejaamas kui ka mujal. Sel kevadel üllitas ta raamatu "Klass". Gerda on täis energiat ja loomisrõõmu. Arvan, et tal oleks meile palju huvitavat rääkida ja näidata. Jah, näidata, sest ta lubas ühtteist näitamiseks kaasa võtta. Tulge kuulama ja vaatama!
Gerda suhetest raamatutega saate lugeda järgmiselt lehelt:
http://kes-kus.ee/raamatugerda-lugu-ullatav-kui-palju-raamatuanre-on-olemas-ja-ullatav-et-uks-inimene-neid-koiki-loeb-antud-juhul-on-selleks-inimeseks-etv-kultuurisaadetest-tuntud-gerda-kordemets-kellega-kais-ko/
Kordemets on filmide “August 1991″ (2005|) ja “Kohtumine tundmatuga” (2005|) produtsent ning telesarja “Klass, elu pärast” (2009|) produtsent ja näitejuht. Lisaks on ta arvukate telelavastuste ja teatrilavastuste televersioonide režissöör, teinud kümneid autoriportreesid näitlejatest ning osalenud ühes või teises ametis veel arvukate ETV saadete ja saatesarjade tegemisel. Koos abikaasa Jaanus Kulliga on ta koostanud “Näitlejate kokaraamatu” (2004|) ja koos Margot Visnapiga “Opiraamatu” (2005|). Tema abil on valminud " Alpituba", "Tagamõtsa" jpm. Viimastel aastatel, vabakutselisena on ta toonud suviti lavale mitmeid etendusi nii Tapa raudteejaamas kui ka mujal. Sel kevadel üllitas ta raamatu "Klass". Gerda on täis energiat ja loomisrõõmu. Arvan, et tal oleks meile palju huvitavat rääkida ja näidata. Jah, näidata, sest ta lubas ühtteist näitamiseks kaasa võtta. Tulge kuulama ja vaatama!
Gerda suhetest raamatutega saate lugeda järgmiselt lehelt:
http://kes-kus.ee/raamatugerda-lugu-ullatav-kui-palju-raamatuanre-on-olemas-ja-ullatav-et-uks-inimene-neid-koiki-loeb-antud-juhul-on-selleks-inimeseks-etv-kultuurisaadetest-tuntud-gerda-kordemets-kellega-kais-ko/
maale elama

Ilus loodus, mõnus seltskond!
Valminud on "Maale elama" projekti koduleht http://www.maale-elama.ee
Uudista sinagi, sest koduleht on väga ilus.
Meie, Pühajärve kogukonna kohta loe
http://www.maale-elama.ee/kogukonnad/puhajarve
Uudista sinagi, sest koduleht on väga ilus.
Meie, Pühajärve kogukonna kohta loe
http://www.maale-elama.ee/kogukonnad/puhajarve
reedene teeõhtu 22.03 kell 19.00

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle.
Nädal enne munadepühi, tuleb meile külla taas Pulga Jaan, kes sedapuhku räägib kanadest ja munadest. Teda tuleb kuulama ja ka ehk kaasa rääkima Linnu Talu tegevjuht Astre Jaagant.
Pulga Jaanil on kodus ligikaudu 20 erinevat tõugu kanu, kes kõik munevad eri värvi mune. Pulga Jaan lubas kümmekond elusat kana kaasa võtta ja ka mõne korvitäie mune. Toimub ka viktoriin. Osalustasu 1€ inimese kohta.
Tule, saa targemaks!
Pulga Jaanil on kodus ligikaudu 20 erinevat tõugu kanu, kes kõik munevad eri värvi mune. Pulga Jaan lubas kümmekond elusat kana kaasa võtta ja ka mõne korvitäie mune. Toimub ka viktoriin. Osalustasu 1€ inimese kohta.
Tule, saa targemaks!
munadest ja kanadest

Pulga Jaan ja tema vara Kappermäe seltsimajas 22.03.2013
Loe LOOD MEIE TEGEMISTEST http://kappermae.weebly.com/lood-meie-tegemistest.html
vaata ka ajakirjaniku teksti üritusest ja sealt kuuldust:
http://www.valgamaalane.ee/1185082/koige-vanem-aratuskell-ehk-kukkede-varvikirev-maailm/
vaata ka ajakirjaniku teksti üritusest ja sealt kuuldust:
http://www.valgamaalane.ee/1185082/koige-vanem-aratuskell-ehk-kukkede-varvikirev-maailm/
Keskkonnaharijad kogunevad ümarlauale
http://www.valgamaalane.ee/1161396/keskkonnaharijad-kogunevad-umarlauale
Kolmapäeval, 13. märtsil toimub Kappermäe külaseltsi keskuses Otepää vallas Tõutsi külas Lokumärdil 5. Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaud. Arutatakse, milliseid maakondlikke tegevusi aastatel 2013–2014 üheskoos planeerida.
Ümarlauale on oodatud huvilised, kes tahavad kaasa lüüa Valgamaa keskkonnahariduse arendamisel. Eelmiste ümarlaudade protokolle saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt.
Osalemiseks palutakse võtta ühendust keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Margit Turbiga. tel 7669293, 5186747, [email protected]
Ümarlaua korraldust toetab ESF programm «Keskkonnahariduse arendamine».
Kolmapäeval, 13. märtsil toimub Kappermäe külaseltsi keskuses Otepää vallas Tõutsi külas Lokumärdil 5. Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaud. Arutatakse, milliseid maakondlikke tegevusi aastatel 2013–2014 üheskoos planeerida.
Ümarlauale on oodatud huvilised, kes tahavad kaasa lüüa Valgamaa keskkonnahariduse arendamisel. Eelmiste ümarlaudade protokolle saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt.
Osalemiseks palutakse võtta ühendust keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Margit Turbiga. tel 7669293, 5186747, [email protected]
Ümarlaua korraldust toetab ESF programm «Keskkonnahariduse arendamine».
PILTE FOTOKOOLITUSELT
fotograafia algkoolitus
MTÜ KAPPERMÄE SELTS
ootab kõiki fotograafiahuvilisi
LAUPÄEVAL, 2. MÄRTSIL KELL 11.00-14.00 KAPPERMÄE SELTSIMAJJA
FOTOGRAAFIA ALGKOOLITUSELE
Koolitusel saavad selgeks fotograafia põhitõed – ava, sari, iso, teravussügavus
Õpetaja on Toomas Mastik Räpina Aianduskoolist
http://toomasmastik.blogspot.com/
Kui oled huviline, anna endast teada
[email protected] või [email protected]
ootab kõiki fotograafiahuvilisi
LAUPÄEVAL, 2. MÄRTSIL KELL 11.00-14.00 KAPPERMÄE SELTSIMAJJA
FOTOGRAAFIA ALGKOOLITUSELE
Koolitusel saavad selgeks fotograafia põhitõed – ava, sari, iso, teravussügavus
Õpetaja on Toomas Mastik Räpina Aianduskoolist
http://toomasmastik.blogspot.com/
Kui oled huviline, anna endast teada
[email protected] või [email protected]
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEST

Heidi ja Priit presidendi vastuvõtul.
Foto: Toomas Huik ajaleht "Postimees"
Presidendi vastuvõtul esindasid meie kogukonda Heidi ja Priit Sibul.
Eesti Vabariigi 95-nda sünnipäeva tähistamisest meie seltsimajas vaata pilte ja loe Aili luuletust LOOD MEIE TEGEMISTEST alt.
Eesti Vabariigi 95-nda sünnipäeva tähistamisest meie seltsimajas vaata pilte ja loe Aili luuletust LOOD MEIE TEGEMISTEST alt.
Kohtume laupäeval, 23.02 kell 18.00
Saame kokku laupäeval, 23. veebruaril kell 18.00 Kappermäe seltsimajas, et avada Ago Kivi näitus "Kivi kiri" ja "Rahvuslind ja rahvuslill Ago Kivi eksliibristel" ning tähistada üheskoos Eesti Vabariigi 95-ndat sünnipäeva. Laulame rahvalikke laule, tantsime mõne tantsu, loeme luuletusi. Lapsed saavad joonistada.
Palume igal perel võimalusel kaasa võtta midagi ühise laua katmiseks.
Kohtumiseni laupäeval!
MTÜ Kappermäe Selts
Palume igal perel võimalusel kaasa võtta midagi ühise laua katmiseks.
Kohtumiseni laupäeval!
MTÜ Kappermäe Selts
TUBLID MARATOONARID

Kiitus tublidele 42. Tartu Maratonist osavõtjatele!
Tõutsi küla esindasid talvise suusapeo 63 km pikkusel distantsil Priit Jaagant ja Peeter Kangur ning lühemal Rasmus Jaagant ja Liis Kangur.
Võitis sõprus.
Fotod ja tulemused:
http://sport.delfi.ee/news/rahvasport/uudised/fotod-ja-tulemused-tartu-maratoni-voitis-ostensen-algo-karp-sai-11-koha.d?id=65690556
Tõutsi küla esindasid talvise suusapeo 63 km pikkusel distantsil Priit Jaagant ja Peeter Kangur ning lühemal Rasmus Jaagant ja Liis Kangur.
Võitis sõprus.
Fotod ja tulemused:
http://sport.delfi.ee/news/rahvasport/uudised/fotod-ja-tulemused-tartu-maratoni-voitis-ostensen-algo-karp-sai-11-koha.d?id=65690556
aega 1. oktoobrini
PRIA saatis MTÜ Kappermäe Seltsile 13.02.2013 teavituskirja, milles andis meile aega 1. oktoobrini 2013 kasutusloa esitamiseks. Oma kirjas juhtis Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet tähelepanu asjaolule, et ettekirjutuse
mittetäitmise korral nõutakse täies ulatuses tagasi toetustaotlustega MTÜ-le Kappermäe Selts makstud
toetussummad.
Meeldetuletuseks. Päästeamet ei anna kasutusloa taotlusele enne allkirja kui on olemas tuletõrje veevõtukoht. Otepää vald ei väljasta enne kasutusluba kui kasutusloa taotlusel on Päästeameti allkiri. Selts ei saa aga ehitada tuletõrje veevõtukohta, kuna maja lähedal selleks sobiv koht asub riigimaal ja enne tuleb see maa munitsipaliseerida.
Meeldetuletuseks. Päästeamet ei anna kasutusloa taotlusele enne allkirja kui on olemas tuletõrje veevõtukoht. Otepää vald ei väljasta enne kasutusluba kui kasutusloa taotlusel on Päästeameti allkiri. Selts ei saa aga ehitada tuletõrje veevõtukohta, kuna maja lähedal selleks sobiv koht asub riigimaal ja enne tuleb see maa munitsipaliseerida.
KOHTUMINE PULGA JAANIGA

Riidi radokuu edimädse päivä 2013 aastaka kellä ütsätõistkümnetse üritüse kiräpilt.
Jaan Pulk...sündünü Võromaal Varstuh 27.11.1947. Koolih käünü Kuldreh( `´h´´-täht oll innembält tuu tundõmärk,et võrokõnõ olt, a nüid tarvidadas ´`n`´-ni rohkõmb sõnalõpõn), Valgah, Tarto Ülikoo-lih arstis opnu ja EPA-st zootehniku eriala saanuq (`´q´´täheq omma Kauksi Ülle õhkamise märgiq, mi-dä herrä Pulk oll ummih luulõlaulõh kasudanu). Täämpä püvvä noid q-sit viil kasuta, moido mitte. Midägi piät jo iks tiidmä kah inemisest inne ku olt otsustanu ossa võtta Kappõrmäele kutsut külälisega trehvämisest. Haarsõ siss kätte Eesti Murdõluule Antoloogia, kost saigi eloluu andmit ja lk. 280 löüdse 3 luulõtust kah. Tiiõtak oll väega kodonõ ja naarulinõ. Kokko oll tulnu 21 inemist. A miä mii teimiq sjookõrd teile kõnõlõma ei nakaqki. Tulkõ iks egakõrd esiq platsi!
Maq teije, loije ja andsõ tälle. Tiiq saat kah, ku viitsit lukõq! Hää olõss moidoki, ku tiiq inne herrä Pulki 3 lugulaulu läbi saas loet, mõistas, miä maq üteldä tahi.
Kqik lõkõrdusõq müüdä saavaq
Hääq mälestuseq miilde jääväq
Ei olõq hullu ei olõq hullu
Olt täämpä Kappõrmäele tulnu
Koss rott ei jüräq riiolit
Ja Saq kas mängit viiolit
Vai kahjatsõt toda pitsiviirt
Tuud ammuq kistut pulgapiirt
Mis Ime kütken tähe poolõ kist
Härd mälestüs viil havvakünkäl rist
Nüid korjass Pulkki pitsiviirt ja muud
Jo salajusi andki näile suud
Küsüd mis tost salmigust siss sai
Rott ronisi läbi salmigu
Jo haistsõ tää toda pitsiviirt
Jäi kladõ keskele jälle mulk
Et panõq ette vai lepäpulk
Kirjot Naruski Aili
Jaan Pulk...sündünü Võromaal Varstuh 27.11.1947. Koolih käünü Kuldreh( `´h´´-täht oll innembält tuu tundõmärk,et võrokõnõ olt, a nüid tarvidadas ´`n`´-ni rohkõmb sõnalõpõn), Valgah, Tarto Ülikoo-lih arstis opnu ja EPA-st zootehniku eriala saanuq (`´q´´täheq omma Kauksi Ülle õhkamise märgiq, mi-dä herrä Pulk oll ummih luulõlaulõh kasudanu). Täämpä püvvä noid q-sit viil kasuta, moido mitte. Midägi piät jo iks tiidmä kah inemisest inne ku olt otsustanu ossa võtta Kappõrmäele kutsut külälisega trehvämisest. Haarsõ siss kätte Eesti Murdõluule Antoloogia, kost saigi eloluu andmit ja lk. 280 löüdse 3 luulõtust kah. Tiiõtak oll väega kodonõ ja naarulinõ. Kokko oll tulnu 21 inemist. A miä mii teimiq sjookõrd teile kõnõlõma ei nakaqki. Tulkõ iks egakõrd esiq platsi!
Maq teije, loije ja andsõ tälle. Tiiq saat kah, ku viitsit lukõq! Hää olõss moidoki, ku tiiq inne herrä Pulki 3 lugulaulu läbi saas loet, mõistas, miä maq üteldä tahi.
Kqik lõkõrdusõq müüdä saavaq
Hääq mälestuseq miilde jääväq
Ei olõq hullu ei olõq hullu
Olt täämpä Kappõrmäele tulnu
Koss rott ei jüräq riiolit
Ja Saq kas mängit viiolit
Vai kahjatsõt toda pitsiviirt
Tuud ammuq kistut pulgapiirt
Mis Ime kütken tähe poolõ kist
Härd mälestüs viil havvakünkäl rist
Nüid korjass Pulkki pitsiviirt ja muud
Jo salajusi andki näile suud
Küsüd mis tost salmigust siss sai
Rott ronisi läbi salmigu
Jo haistsõ tää toda pitsiviirt
Jäi kladõ keskele jälle mulk
Et panõq ette vai lepäpulk
Kirjot Naruski Aili
kohtumisõhtu pulga jaaniga

Pilt: www.umaleht.ee
Kutsume teid järjekordsele reedesele teeõhtule, mis toimub reedel, 01. veebruaril 2013. a. kell 19.00 Kappermäe seltsimajas.
Meile on lubanud külla tulla PULGA JAAN.
Arvatavasti on Teie hulgas neid, kes ei tea kes on Pulga Jaan.
Võrokeelse vikipeediä järgi : Pulga Jaan (Jaan Pulk, sündü 1947) om Võromaa talomiis, muusik, laululuuja, kirämiis ja Võro liikmisõ tegeläne. Timä kirotõt laul "Egamehe reilendri" ("Tulõ aga tulõ") om väega lajalt tunnõt nink tuud pidäväq pall'oq joba rahvalaulus.
Pulga Jaan on hea sõnaga jutuvestja ja ka laulumees, kes end kidraga saadab. Teda on nimetatud ka Võrumaa Võssotskiks. Aega kokku leppides, ütles ta küll, et ta enam ei laula, aga mõne laulu ikka laseb. Igal juhul on Jaan väga põnev inimene ja temaga tuttavaks saamine rikastab meid kindlasti.
Jaani teosed:
Jutualbom "Pini hind", 1998, Võro Instituut
Jutu- ja muusigaalbom "Aknõ kõigi raamega", 2002, Võro Instituut
Kontsõrtalbom "Elläv Pulga Jaan", 2003, ARM Music
Muusigaalbom "Hoitmise vägi", 2004, Võro Instituut
Raamat-albom "Viie pääle", 2005, Väiku Välläandja
Muusigaalbom "Murõt ei olõ", 2006
Üte laulu om laulnuq albomi "Laulami latsilõ, laulami latsiga" pääle
Ehk võtab ta kohtumisele ka midagi ostmiseks kaasa…
Teeõhtule tulles, võta kaasa ka 3 eurot pere kohta, siis saame ehk kulud tasa.
Rohkem teavet Pulga Jaanist:
http://www.ylikool.ee/et/13/pulga_jaan
http://www.youtube.com/watch?v=5vRGPowX75k
Meile on lubanud külla tulla PULGA JAAN.
Arvatavasti on Teie hulgas neid, kes ei tea kes on Pulga Jaan.
Võrokeelse vikipeediä järgi : Pulga Jaan (Jaan Pulk, sündü 1947) om Võromaa talomiis, muusik, laululuuja, kirämiis ja Võro liikmisõ tegeläne. Timä kirotõt laul "Egamehe reilendri" ("Tulõ aga tulõ") om väega lajalt tunnõt nink tuud pidäväq pall'oq joba rahvalaulus.
Pulga Jaan on hea sõnaga jutuvestja ja ka laulumees, kes end kidraga saadab. Teda on nimetatud ka Võrumaa Võssotskiks. Aega kokku leppides, ütles ta küll, et ta enam ei laula, aga mõne laulu ikka laseb. Igal juhul on Jaan väga põnev inimene ja temaga tuttavaks saamine rikastab meid kindlasti.
Jaani teosed:
Jutualbom "Pini hind", 1998, Võro Instituut
Jutu- ja muusigaalbom "Aknõ kõigi raamega", 2002, Võro Instituut
Kontsõrtalbom "Elläv Pulga Jaan", 2003, ARM Music
Muusigaalbom "Hoitmise vägi", 2004, Võro Instituut
Raamat-albom "Viie pääle", 2005, Väiku Välläandja
Muusigaalbom "Murõt ei olõ", 2006
Üte laulu om laulnuq albomi "Laulami latsilõ, laulami latsiga" pääle
Ehk võtab ta kohtumisele ka midagi ostmiseks kaasa…
Teeõhtule tulles, võta kaasa ka 3 eurot pere kohta, siis saame ehk kulud tasa.
Rohkem teavet Pulga Jaanist:
http://www.ylikool.ee/et/13/pulga_jaan
http://www.youtube.com/watch?v=5vRGPowX75k
18 JOOGATAJAT

Uskumatu aga tõsi.
Neljapäeval, 31. jaanuaril 2013 oli meie seltsimajas joogatunnis 18 inimest! Joogaõpetaja Marika tund on lihtsalt nii hea, et meid ei jää talve jooksul mitte vähemaks vaid meie joogaseltskond kasvab ajaga. Joogatajatel on huvitav tundi tulla kuna lisaks suurepärasele õpetajale on igakord ka seltsimajas midagi muutunud.
Neljapäeval, 31. jaanuaril 2013 oli meie seltsimajas joogatunnis 18 inimest! Joogaõpetaja Marika tund on lihtsalt nii hea, et meid ei jää talve jooksul mitte vähemaks vaid meie joogaseltskond kasvab ajaga. Joogatajatel on huvitav tundi tulla kuna lisaks suurepärasele õpetajale on igakord ka seltsimajas midagi muutunud.
valmisid nagi ja riiulid
Meie seltsimajas on nüüd lauamängude kapp, uus nagi ning jalatsiriiul.
Meister on Tarmo Rello. Rahastaja PRIA.
Meister on Tarmo Rello. Rahastaja PRIA.
meil on ilus seltsimaja
Nüüd võib vist öelda - Valmis! Kaua tehtud kaunikene.
TÄNUD
Suur tänu Tõutsi külavanema ämmale Anne Pärnapuule Noarootsist, seltsimajja vaipade kudumise eest.
PRIA KONTROLL
18.01.2013. a. toimus Kappermäe seltsimaja ehituse II etapi viimane PRIA kohapealne kontroll. Kokku oleme I ja II etapi ehituse jooksul esitanud PRIA-le 8 kuludeklaratsiooni. Kohapealseid kontrolle on toimunud 4. Kontrollile esitame igal korral originaal arved, maksekorraldused, pangakonto väljavõtte, väljavõtted raamatupidamisest, õiendid, seltsi nimekirja, põhivara nimekirja, kaetud tööde aktid. Viimases kontrollis loeti kõik aknad ja uksed üle, et kõik oleks vastavalt projektile.
Nüüd on vaja veel PRIA-le esitada avaliku kasutamse leping ja kasutusluba. Kasutusloa saame vallast aga alles siis kui Päästeamet annab kasutusloa taotlusele oma allkirja. Allkirja saame aga alles siis kui on olemas tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoha saame siis kui vald leiab selle ehitamiseks raha. PRIA andis meile aega septembrini veevõtukoha rajamiseks ja kasutusloa saamiseks.
Jõudu meile kõigile PRIA-ga suhtlemiseks.
Nüüd on vaja veel PRIA-le esitada avaliku kasutamse leping ja kasutusluba. Kasutusloa saame vallast aga alles siis kui Päästeamet annab kasutusloa taotlusele oma allkirja. Allkirja saame aga alles siis kui on olemas tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukoha saame siis kui vald leiab selle ehitamiseks raha. PRIA andis meile aega septembrini veevõtukoha rajamiseks ja kasutusloa saamiseks.
Jõudu meile kõigile PRIA-ga suhtlemiseks.
avati mati pink ja toimus jõulupidu
Laupäeval, 22. detsembril kell 15.00 kogunesid kõik, kes pidasid kalliks Mati mälestust Ilmjärve surnuaias, et avada seal Matile pühendatud pink ja süüdata küünlad. Seejärel koguneti Kappermäe seltsimaja ülemisel korrusel ja räägiti lugusid Matist. Meenutati Matiga seotud mälestusi, kuidas temaga esmakordselt kohtuti, kuidas ta kord oli kõigile nalja teinud ja oma habeme maha ajanud. Ta oli inimestele meelde jäänud alati naeratava ja väga abivalmis inimesena.
Samal ajal alumisel korrusel kaunistasid lapsed kuuse ja mängisid mänge.
Kell 17.00 algas alumisel korrusel jõulupidu. Istusime ühtse suure perena jõululaua taha ja sõime jõuluprae. Laulsime jõululaule, vaatasime pilte peagi lõppevast aastast ja saime mõnusalt aja maha võtta kiires jõuluajas ning omavahel juttu ajada.
Pildid:
https://skydrive.live.com/?cid=7f6a9413f462cd0f&id=7F6A9413F462CD0F%21125&Bsrc=Photomail&Bpub=SDX.Photos&sff=1&authkey=!AGM3aCB1RP53kOY#cid=7F6A9413F462CD0F&id=7F6A9413F462CD0F%21128&authkey=%21AGM3aCB1RP53kOY
Samal ajal alumisel korrusel kaunistasid lapsed kuuse ja mängisid mänge.
Kell 17.00 algas alumisel korrusel jõulupidu. Istusime ühtse suure perena jõululaua taha ja sõime jõuluprae. Laulsime jõululaule, vaatasime pilte peagi lõppevast aastast ja saime mõnusalt aja maha võtta kiires jõuluajas ning omavahel juttu ajada.
Pildid:
https://skydrive.live.com/?cid=7f6a9413f462cd0f&id=7F6A9413F462CD0F%21125&Bsrc=Photomail&Bpub=SDX.Photos&sff=1&authkey=!AGM3aCB1RP53kOY#cid=7F6A9413F462CD0F&id=7F6A9413F462CD0F%21128&authkey=%21AGM3aCB1RP53kOY
KADRIPÄEVAL NÄHTI MEIE KANDIS SUURT KADRIPEREKONDA
VEIDI VEEL JA VALMIS TA SAABKI
kohtumine Contraga

23. novembril kogunes Kappermäe Seltsimajja 27 inimest, et kohtuda naabervalla Urvaste luuletaja Contra ehk Margus Konnulaga.
Vasakul on tema sissekanne seltsi külalisteraamatusse.
Päev oli ajalooline veel sellepoolest, et esmakordselt said külalised juua kohvi uutest nõudest.
Tänud Ainile, kes kohtumise korraldas.
Loe ka Aili murdekeelseid muljeid kohtumisest LOOD MEIE TEGEMISTEST alt
Vasakul on tema sissekanne seltsi külalisteraamatusse.
Päev oli ajalooline veel sellepoolest, et esmakordselt said külalised juua kohvi uutest nõudest.
Tänud Ainile, kes kohtumise korraldas.
Loe ka Aili murdekeelseid muljeid kohtumisest LOOD MEIE TEGEMISTEST alt
valgamaa mtü 2012 nominent

21. novembril 2012 anti Valgas MTÜ Kappermäe Seltsile üle tänukiri, kuna keegi salapärane, hea inimene märkas meie tegusat ühendust ja esitas meie seltsi konkursile "Valgamaa MTÜ 2012". Lisaks uhkele tänukirjale sai selts kingiks ka lauamängu "Imago".
Aitäh inimesele, kes meid esitas konkursile.
Aitäh Aili Keldole, kes meie auhinna vastu võttis.
Aitäh inimesele, kes meid esitas konkursile.
Aitäh Aili Keldole, kes meie auhinna vastu võttis.
maale elama
Hea kogukonna eestvedaja.
2013 aasta jaanuarist läheb KÜSK´i toel lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.
Algatus on suunatud kahele sihtgrupile - ühelt poolt linna-inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses maakogukonnad, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke. Projektis osalemise eelduseks on kogukonna huvi uute elanike vastu ning kontaktisiku olemasolu.
Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013 aasta märtsis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi ja Tartu maakonnad.
Kui sulle tundub, et teema võiks sinu kogukonnale huvi pakkuda, kuid vajad rohkem infot, siis oled oodatud mõnele järgmistest novembris toimuvatest infoõhtutest:
„Maale elama“ infoõhtud:
VÕRUS – teisipäeval 13. novembril 18.00-20.00 Tamula hotelli seminariruumis, Vee 4, http://www.tamula.ee/est/kontakt/.
PÕLVAS – neljapäeval 15. novembril 18.00-20.00, Põlva Maavalitsuse soklikorruse saalis (sissepääs hoovi poolt).
TARTUS – teisipäeval 20. novembril 18.00-20.00, Domus Dorpatensise ruumides, Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval 21. novembril 18.00-20.00, Sebra Koolituse 2 korruse seminariruumis, Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavalt). VILJANDIS – esmaspäeval 26. novembril 17.30 – 19.30, Vabaduse plats 6 II korrus saalis (Turismiinfo majas).
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval 22. novembril 18.00-20.00, Pühajärve Põhikoolis Sihva külas.
Vastame hea meelega sinu küsimustele ka meili teel [email protected] või telefonitsi 58550202 (Ivika Nõgel).
Jääme sind ootama!
Projekti algatusgrupp:
Ivika Nõgel, Võrumaa Arenguagentuur (58550202, [email protected])
Annika Jaansoo, MTÜ Meie Otepää (5051457, [email protected])
Kati Orav, MTÜ Kating Noored (5649 8816, [email protected])
Aile Viks, Valgamaa Partnerluskogu (5240126, [email protected])
Margus Timmo, Setomaa Valdade Liit (56 222 886, [email protected])
Heleriin Jõesalu, Kodukandi Koolituskeskus (53 414 905, [email protected])
Haimar Sokk, MTÜ Partnerlus (5066870, [email protected])
2013 aasta jaanuarist läheb KÜSK´i toel lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.
Algatus on suunatud kahele sihtgrupile - ühelt poolt linna-inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses maakogukonnad, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke. Projektis osalemise eelduseks on kogukonna huvi uute elanike vastu ning kontaktisiku olemasolu.
Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013 aasta märtsis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi ja Tartu maakonnad.
Kui sulle tundub, et teema võiks sinu kogukonnale huvi pakkuda, kuid vajad rohkem infot, siis oled oodatud mõnele järgmistest novembris toimuvatest infoõhtutest:
„Maale elama“ infoõhtud:
VÕRUS – teisipäeval 13. novembril 18.00-20.00 Tamula hotelli seminariruumis, Vee 4, http://www.tamula.ee/est/kontakt/.
PÕLVAS – neljapäeval 15. novembril 18.00-20.00, Põlva Maavalitsuse soklikorruse saalis (sissepääs hoovi poolt).
TARTUS – teisipäeval 20. novembril 18.00-20.00, Domus Dorpatensise ruumides, Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval 21. novembril 18.00-20.00, Sebra Koolituse 2 korruse seminariruumis, Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavalt). VILJANDIS – esmaspäeval 26. novembril 17.30 – 19.30, Vabaduse plats 6 II korrus saalis (Turismiinfo majas).
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval 22. novembril 18.00-20.00, Pühajärve Põhikoolis Sihva külas.
Vastame hea meelega sinu küsimustele ka meili teel [email protected] või telefonitsi 58550202 (Ivika Nõgel).
Jääme sind ootama!
Projekti algatusgrupp:
Ivika Nõgel, Võrumaa Arenguagentuur (58550202, [email protected])
Annika Jaansoo, MTÜ Meie Otepää (5051457, [email protected])
Kati Orav, MTÜ Kating Noored (5649 8816, [email protected])
Aile Viks, Valgamaa Partnerluskogu (5240126, [email protected])
Margus Timmo, Setomaa Valdade Liit (56 222 886, [email protected])
Heleriin Jõesalu, Kodukandi Koolituskeskus (53 414 905, [email protected])
Haimar Sokk, MTÜ Partnerlus (5066870, [email protected])
tuulelohede lennutamine isadega

Isa Valle oma lastega seab lohet stardivalmis. 11.11.12
Pühapäeval, 11. novembril 2012. a. tähistasime isadepäeva Kappermäel tuulelohede lennutamisega. Ilmataat oli meile saatnud selleks puhuks kena tuulise ilma. Tuulelohede lennutamine oli väga lõbus. Eriti tore oli, et isadel oli aega sellel päeval olla veidi lapsemeelne. Otsustasime kevadel korraldada lahtised meistrivõistlused tuulelohede lennutamises.
Pärast tuulelohede lennutamist istusime lauda mille katsid lapsed omavalmistatud isadepäeva kookidega.
Vaata pilte "Lood meie tegemistest" rubriigist
Pärast tuulelohede lennutamist istusime lauda mille katsid lapsed omavalmistatud isadepäeva kookidega.
Vaata pilte "Lood meie tegemistest" rubriigist
palju õnne, kadri!

Kadri valmistas sügiseste talgute ajal koos lastega talgulistele liivakooke.
13.10.2012
Pühapäeval, 4. novembril kell 3.29 sündis meie Kappermäe Seltsimaja arhitekti Kadri perre väike tütar.
Palju, palju õnne emale, isale ja perelisale!
Palju, palju õnne emale, isale ja perelisale!
ülo vooglaid meie seltsimajas
Heidi Sibul, Ülo Vooglaid ja Säde.
Reedel, 26. oktoobril külastas Valgamaad külavanem, Vanalinna Hariduskolleegiumi looja ja emeriitprofessor Ülo Vooglaid. Kella kaheksaks õhtul oli läbi esimese lume seltsimajja jõudnud 24 inimest, et kuulata loengut-arutelu teemal "Mehe, isa ja vanaisa rollist ühiskonnas".
Mõned head mõtted:
* Ta pidas lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks ARMASTUST, seda ei ole kunagi liiga palju. Samuti on oluline uni, puhas vesi, puhas toit.
* Liikumine ja vabadus on olulised. Peab saama piisavalt vabalt joosta ja mürada.
* tüdrukutel ja poistel on erinev arengutase ja nende arengutempod on täiesti erinevad. Oluline on seda teada ja seda arvestada kasvatamisel ja õpetamisel.
* poistele on tähtis midagi, kedagi kaitsta. Tüdrukutel tähtis kindlustunne, turvalisus.
* liiga palju ei tohiks käsutada, käskida. Tähtis on, et laps saaks ISE oma peaga mõelda....otsustada....vastutada!
* väärtus on TEADMISTE, KOGEMUSTE JA OSKUSTE ühtsus.
* Lapsel on õigused ja kohustused, et arendada vastutustunnet.
* Õige varakult tuleb lapsele selgeks teha: Peab! ja Ei tohi!
* Last tuleb igale poole kaasa võtta, et ta saaks erinevaid kogemusi.
* Hea on kui kolm põlvkonda koos toimetavad (nagu meie kogukonnas).
* Kui on mõni probleem mille lahendust laps oskaks ise välja pakkuda, siis lase tal seda ISE teha.
* Kui sul ei ole aega lapse jaoks, siis selle põhjus on ebakompetentsus.
Aitäh Priit Sibulale selle toreda kohtumise eest!
Aitäh Solveigile, kes oli Sihva kandist inimesi kaasa kutsunud.
Enne lahkuminekut leppisime kokku, et selline loeng-arutelu võiks toimuda edaspidigi kord kuus.
Kellel on ettepanekuid külalise osas anna julgesti teada [email protected]
Mõned head mõtted:
* Ta pidas lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks ARMASTUST, seda ei ole kunagi liiga palju. Samuti on oluline uni, puhas vesi, puhas toit.
* Liikumine ja vabadus on olulised. Peab saama piisavalt vabalt joosta ja mürada.
* tüdrukutel ja poistel on erinev arengutase ja nende arengutempod on täiesti erinevad. Oluline on seda teada ja seda arvestada kasvatamisel ja õpetamisel.
* poistele on tähtis midagi, kedagi kaitsta. Tüdrukutel tähtis kindlustunne, turvalisus.
* liiga palju ei tohiks käsutada, käskida. Tähtis on, et laps saaks ISE oma peaga mõelda....otsustada....vastutada!
* väärtus on TEADMISTE, KOGEMUSTE JA OSKUSTE ühtsus.
* Lapsel on õigused ja kohustused, et arendada vastutustunnet.
* Õige varakult tuleb lapsele selgeks teha: Peab! ja Ei tohi!
* Last tuleb igale poole kaasa võtta, et ta saaks erinevaid kogemusi.
* Hea on kui kolm põlvkonda koos toimetavad (nagu meie kogukonnas).
* Kui on mõni probleem mille lahendust laps oskaks ise välja pakkuda, siis lase tal seda ISE teha.
* Kui sul ei ole aega lapse jaoks, siis selle põhjus on ebakompetentsus.
Aitäh Priit Sibulale selle toreda kohtumise eest!
Aitäh Solveigile, kes oli Sihva kandist inimesi kaasa kutsunud.
Enne lahkuminekut leppisime kokku, et selline loeng-arutelu võiks toimuda edaspidigi kord kuus.
Kellel on ettepanekuid külalise osas anna julgesti teada [email protected]
PÕLLUMAJANDUSMINISTER AVAS KAPPERMÄE SELTSIMAJA ALUMISE KORRUSE

Seltsimaja avamine 16.10.2012. a.
16. oktoobril 2012. aastal külastas Kappermäe seltsimaja oma Valgamaa visiidi raames põllumajandus-minister Helir-Valdor Seeder. Esimese korruse avamiseks sõlmis minister koos laste esindaja Elisabeth-Marleen Petersoni ja seltsi esindaja Peeter Kanguriga lahti rahvariide vöö. Meie maja alumine korrus sai pidulikult avatud.
Õnne meile ja meie armsale majale!
Õnne meile ja meie armsale majale!
kappermäe selts - tegus kodupaik 2012

12. oktoobril 2012. a. toimus Harglas Valgamaa Partnerluskogu külade tänuüritus ja filmi "Valgamaa külalood" esilinastus. Filmis näidati ka Ilmjärve küla maalilaagrit. Meie omad inimesed olid osake sellest filmist!
Konkurssile "Väärt kodupaik 2012" esitati 18 küla. Siinkohal suur tänu Vidrike külavanem Ivika Nõgelile meie külaseltsi esitamise eest konkurssile.
Kappermäe seltsi tunnustati tiitliga "Tegus kodupaik 2012". Palju õnne meile kõigile!
Konkurssile "Väärt kodupaik 2012" esitati 18 küla. Siinkohal suur tänu Vidrike külavanem Ivika Nõgelile meie külaseltsi esitamise eest konkurssile.
Kappermäe seltsi tunnustati tiitliga "Tegus kodupaik 2012". Palju õnne meile kõigile!
müüa küttepuid
Müüa kuivi küttepuid. Merike Naruski 53332779
põllumajandusminister külastab meie seltsimaja
Teisipäeval, 16. oktoobril kell 18.00 külastab Kappermäe seltsimaja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Oodatud on kõik külaelanikud ja seltsi liikmed.
meie külas elab raudmees

Raudmees Priit.
Meie, Tõutsi külas elab raudmees Priit Jaagant, kes läbis septembri viimasel päeval Hispaanias, Barcelonas, IRONMAN võistluse.
Ta ujus 3,8 km, sõitis rattaga 180 km ja jooksis lõpuks täispika maratoni. Ja seda kõike ajaga 10.37.29!
Tubli, supertubli, Priit! Me oleme väga uhked, et meie külas elab selline mees!
Hoiatus! Igaks juhuks ärge Priidule enam vett pakkuge - läheb rooste. Kompass ei tööta ka tema juuresolekul enam õigesti.
Palju õnne Priit, unistuse täitumise puhul!
Ta ujus 3,8 km, sõitis rattaga 180 km ja jooksis lõpuks täispika maratoni. Ja seda kõike ajaga 10.37.29!
Tubli, supertubli, Priit! Me oleme väga uhked, et meie külas elab selline mees!
Hoiatus! Igaks juhuks ärge Priidule enam vett pakkuge - läheb rooste. Kompass ei tööta ka tema juuresolekul enam õigesti.
Palju õnne Priit, unistuse täitumise puhul!
Kappermäe Külaselts on esitatud konkursile „Väärt kodupaik 2012“
Tere, head Kappermäe külaseltsi esindajad!
Meil on hea meel teada anda, et Kappermäe Külaselts on kandidaadina esitatud konkursile „Väärt kodupaik 2012“. Olete oodatud osalema 12. oktoobril, reedel kell 12.00 Valgamaa Partnerluskogu külade tänuüritusele ja filmi "Valgamaa Külalood" esilinastusele. Sündmus leiab aset Hargla Maakultuurimajas.
Kava näeb ette:
11.30 Kogunemine Hargla Maakultuurimajas. Tervituskohv.
12.00 Tervitused Taheva valla ja Valgamaa Partnerluskogu poolt.
12.15 Lugude tähendus kogukonnale – Piret Päär, suulise pärimuse spetsialist, jutuvestja ja koolitaja.
13.45 Kerge eine.
14.15 „Valgamaa külalood“ Filmi esilinastus. Stsenarist ja reþissöör Kerli Adov. Operaator ja helireþissöör Ott Rõngas.
15.00 Partnerluskogu tutvustab ja tänab konkursile esitatud külasid. Kuulutatakse
välja Kaunis kodupaik 2012, Tegus kodupaik 2012, Ettevõtlik kodupaik 2012 ja Parim paik noortele 2012.
16.00 Aeg teha kokkuvõtteid ja asuda koduteele.
Igast kogukonnast ootame kuni kolme osalejat. Oma osalusest palume teada anda hiljemalt 5. oktoobriks, e-posti aadressil: [email protected]
Lugupidamisega
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
kogukonnameetme koordinaator
Meil on hea meel teada anda, et Kappermäe Külaselts on kandidaadina esitatud konkursile „Väärt kodupaik 2012“. Olete oodatud osalema 12. oktoobril, reedel kell 12.00 Valgamaa Partnerluskogu külade tänuüritusele ja filmi "Valgamaa Külalood" esilinastusele. Sündmus leiab aset Hargla Maakultuurimajas.
Kava näeb ette:
11.30 Kogunemine Hargla Maakultuurimajas. Tervituskohv.
12.00 Tervitused Taheva valla ja Valgamaa Partnerluskogu poolt.
12.15 Lugude tähendus kogukonnale – Piret Päär, suulise pärimuse spetsialist, jutuvestja ja koolitaja.
13.45 Kerge eine.
14.15 „Valgamaa külalood“ Filmi esilinastus. Stsenarist ja reþissöör Kerli Adov. Operaator ja helireþissöör Ott Rõngas.
15.00 Partnerluskogu tutvustab ja tänab konkursile esitatud külasid. Kuulutatakse
välja Kaunis kodupaik 2012, Tegus kodupaik 2012, Ettevõtlik kodupaik 2012 ja Parim paik noortele 2012.
16.00 Aeg teha kokkuvõtteid ja asuda koduteele.
Igast kogukonnast ootame kuni kolme osalejat. Oma osalusest palume teada anda hiljemalt 5. oktoobriks, e-posti aadressil: [email protected]
Lugupidamisega
Aili Keldo
MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
kogukonnameetme koordinaator
PRIA KONTROLL
27. septembril külastas meie külakeskust PRIA kontroll, kes kontrollis arveid, raamatupidamist, ehitusprojekti, akte jt pabereid. Kontroll nentis, et meil on siin ilus.
"juulimaalijad 2012" näitus valgas
Esmaspäeval 17. septembril avati pidulikult Valgas näitus "Juulimaalijad 2012". Üritus kandis pealkirja "Igavesti truu naeratus". Kunstnikele kingiti näituse avamise puhul raamat "Vana Valga". Traditsiooniliselt kuulutati näitus avatuks maalide autorite kellade helina saatel. Ühtlasi tähistati Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktori Merike-Kai Jeetsi juubelit. Juubilar ütles oma sõnavõtus: "Kingi teistele seda mida sa tahad, et sulle kingitaks." Ja tänu sellele toimus suurepärane Airi Allvee ja Tõnu Raadiku kontsert.
Näitus on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses avatud 17. september kuni 27. oktoober.
Näituse korraldamise eest suur tänu maaliõpetaja Evi Gailitile ja projekti kirjutajale Ene-Mall Vernik Tuubelile. Näitust rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Vaata Tuuli Otsuse pilte näitusest
http://www.folklore.ee/~tuuli/Valga_2012/
Näitus on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses avatud 17. september kuni 27. oktoober.
Näituse korraldamise eest suur tänu maaliõpetaja Evi Gailitile ja projekti kirjutajale Ene-Mall Vernik Tuubelile. Näitust rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Vaata Tuuli Otsuse pilte näitusest
http://www.folklore.ee/~tuuli/Valga_2012/
ära anda kitsed
Ära anda kitsekari u 20 pead, kelle omanik suri ära ning kitsedega pole
midagi peale hakata. Võib võtta ka üksikult, ei ole kohustust kõiki võtta.
Kontaktnumber Urmas Toom 5518728
midagi peale hakata. Võib võtta ka üksikult, ei ole kohustust kõiki võtta.
Kontaktnumber Urmas Toom 5518728
Tee iseendani läbi vaimse filosoofia ja praktika

Õpetaja Marika oli loonud mõnusa keskkonna õppimiseks.
MTÜ Pühajärve Haridusselts korraldab 25-27. septembril 2012 kell 17.00-21.00 meie külakeskuses Lokumärdil kursuse "Tee iseendani läbi vaimse filosoofia ja praktika".
Nimetatud kursust juhendab Marika Tamm ja see kestab kokku 16 tundi.
Tegu on tantra teemalise kursusega ja märksõnadeks tooksin välja järgmise:
- iidne tantra ajalugu ja filosoofia;
- harmoonilise elu alused;
- oma meelte kasutamine igapäeva elus iseenda, oma partneri, maailma paremaks ja täiuslikumaks tajumiseks;
- meie keha energiasüsteem ning kuidas iseennast paremini tajuda/tunda;
- seksuaalenergia tähtsus;
- naiste ja meeste energeetilised erinevused;
- lähedustunde ja armastuse toomine igapäevaellu.
Kokku on kursusel kohti 16 ja see läheb ühele inimesele maksma 10 eurot.
Lisandub ehk ka toiduraha.
Solveig Raave
NB!
Lisaks peab Marika Tamm meie koolis ka loengu õpilastele ja lastevanematele, selle kestvus 1 tund!
Nimetatud kursust juhendab Marika Tamm ja see kestab kokku 16 tundi.
Tegu on tantra teemalise kursusega ja märksõnadeks tooksin välja järgmise:
- iidne tantra ajalugu ja filosoofia;
- harmoonilise elu alused;
- oma meelte kasutamine igapäeva elus iseenda, oma partneri, maailma paremaks ja täiuslikumaks tajumiseks;
- meie keha energiasüsteem ning kuidas iseennast paremini tajuda/tunda;
- seksuaalenergia tähtsus;
- naiste ja meeste energeetilised erinevused;
- lähedustunde ja armastuse toomine igapäevaellu.
Kokku on kursusel kohti 16 ja see läheb ühele inimesele maksma 10 eurot.
Lisandub ehk ka toiduraha.
Solveig Raave
NB!
Lisaks peab Marika Tamm meie koolis ka loengu õpilastele ja lastevanematele, selle kestvus 1 tund!
uus juhatus
03.09.2012 teatas Tartu Maakohtu Registriosakond, et kinnitati ametlikult MTÜ Kappermäe Seltsi uus juhatus:
Ain Kaha, Toomas Vernik, Peeter Kangur, Esmar Naruski
Ain Kaha, Toomas Vernik, Peeter Kangur, Esmar Naruski
näitus "juulimaalijad"

Meie kaunis külakeskuses on avatud maalinäitus 2009-2011 aastal Ilmjärve küla maalilaagris valminud töödest.
Näitus kannab pealkirja "Juulimaalijad". Näituse autorid kirjutavad enda kohta nii:
Oleme Juulimaalijad – enamik meist muul ajal eriti maalimiseks mahti ei saa, küll on Eestimaa suvi nii üürike ja nii ilus, et sellesse pintsli ja värvi abil süvenemine tundub lausa hädavajalik. Osa meist on rohkem või vähem maalikunsti õppinud, osa mitte. Osale on ühendavaks teguriks elukoht Tartu linnas ja pikaajaline sõprus, kõigile meile aga viimaste aastate juhendaja Evi Gailit, kelleta ei oleks see näitus kindlasti selline, nagu ta on. Tema käe all oleme Otepää kandis maalinud alates 2009. aastast, enne seda pakkus maalimisvõimalust Karula rahvuspark, kus juhendajaks oli Eve Valper.
Näitus kannab pealkirja "Juulimaalijad". Näituse autorid kirjutavad enda kohta nii:
Oleme Juulimaalijad – enamik meist muul ajal eriti maalimiseks mahti ei saa, küll on Eestimaa suvi nii üürike ja nii ilus, et sellesse pintsli ja värvi abil süvenemine tundub lausa hädavajalik. Osa meist on rohkem või vähem maalikunsti õppinud, osa mitte. Osale on ühendavaks teguriks elukoht Tartu linnas ja pikaajaline sõprus, kõigile meile aga viimaste aastate juhendaja Evi Gailit, kelleta ei oleks see näitus kindlasti selline, nagu ta on. Tema käe all oleme Otepää kandis maalinud alates 2009. aastast, enne seda pakkus maalimisvõimalust Karula rahvuspark, kus juhendajaks oli Eve Valper.
uus vilistlaskogu
15. juulil 2012. a. Ilmjärve kooli kokkutulekul valiti uus vilistlaskogu, kelle ülesandeks on korraldada järgmine Ilmjärve kooli kokkutulek. Uude vilistlaskogusse kuuluvad:
Helmi Linnamägi
Evald Kaur
Elsa Kõrran
Luule Barkala
Lembit Eensalu
Helmi Linnamägi
Evald Kaur
Elsa Kõrran
Luule Barkala
Lembit Eensalu
näitus "ilmjärve küla harrastuskunstniku pilgu läbi nähtuna"
Armsad sõbrad!
Olete oodatud näituse „Ilmjärve küla harrastuskunstniku pilgu läbi nähtuna“ avamisele 29.juulil 2012.a. kell 15.00 Alliku talus
Näituse tööd valmivad maalilaagris ajavahemikul 24.-29.juuli 2012.a.
Kontakt Ene-Mall 53420480 [email protected]
2009., 2010. ja 2011. aasta maalilaagrite tööde valiknäitusega on võimalik tutvuda Kappermäe Seltsimajas Lokumärdi talus.
Ene-Mall ja Urmas
Olete oodatud näituse „Ilmjärve küla harrastuskunstniku pilgu läbi nähtuna“ avamisele 29.juulil 2012.a. kell 15.00 Alliku talus
Näituse tööd valmivad maalilaagris ajavahemikul 24.-29.juuli 2012.a.
Kontakt Ene-Mall 53420480 [email protected]
2009., 2010. ja 2011. aasta maalilaagrite tööde valiknäitusega on võimalik tutvuda Kappermäe Seltsimajas Lokumärdi talus.
Ene-Mall ja Urmas
PUHKPILLIPÄEVADE KONTSERT
MTÜ Otepää Muusikaühing ootab MTÜ Kappermäe Seltsi Pühajärve XIV. Puhkpillipäevade koondorkesti kontserdile Otepää kirikus
pühapäeval 29. juulil, kell 12.30
Kontsert on tasuta.
pühapäeval 29. juulil, kell 12.30
Kontsert on tasuta.
külakeskuses toimus esimene pidu

Vanim õpilane Aksel Laul, kes õppis Ilmjärve koolis 1932-1938
Pühapäeval, 15. juulil 2012 aastal oli meie seltsi jaoks ajalooline hetk - valmis oli saanud külakeskuse esimene korrus ja toimus esimene suur pidu - Ilmjärve kooli kokkutulek.
Suur aitäh kõigile, tänu kellele sai võimalikuks korraldada selline ilus pidu.
AITÄH:
OÜ Otepää Ehitusgrupp´ehitajatele ja Tarmo Ladvale
OÜ Natur ja Peeter Zacek´ile ilusate toolide eest
perekond Naruskile laudade eest
Ene-Mall Vernik-Tuubelile maalinäituse idee ja näituse "Juulimaalijad" korraldamise eest
Margit Predele tualettruumi ilusa ruloo eest
Merike Naruski-Peterson, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Triinu Rein, Eleri Rein, Mall Rein külakeskuse koristamise eest
Lembit Eensalule elektripirnide eest
Sigrid Vernikule imeilusa WC eest
Ilmjärve kokkutulekute eestvedajatele Maie Eensalule ja Valter Luusele
EAS Kohaliku Omaalgatuse Programmile
MTÜ Kappermäe Selts
Suur aitäh kõigile, tänu kellele sai võimalikuks korraldada selline ilus pidu.
AITÄH:
OÜ Otepää Ehitusgrupp´ehitajatele ja Tarmo Ladvale
OÜ Natur ja Peeter Zacek´ile ilusate toolide eest
perekond Naruskile laudade eest
Ene-Mall Vernik-Tuubelile maalinäituse idee ja näituse "Juulimaalijad" korraldamise eest
Margit Predele tualettruumi ilusa ruloo eest
Merike Naruski-Peterson, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Triinu Rein, Eleri Rein, Mall Rein külakeskuse koristamise eest
Lembit Eensalule elektripirnide eest
Sigrid Vernikule imeilusa WC eest
Ilmjärve kokkutulekute eestvedajatele Maie Eensalule ja Valter Luusele
EAS Kohaliku Omaalgatuse Programmile
MTÜ Kappermäe Selts
avasime maalinäituse "Juulimaalijad"

14.07.2012 avasid maaliõpetaja Evi Gailit ja tema õpilased Ene-Mall Vernik-Tuubel, Liis Kangur, Pille Niin, Kanni Labi ja Tuuli Otsus meie Kappermäe külakeskuses oma näituse "Juulimaalijad". Miks juulimaalijad? Enda kohta kirjutavad nad nii:
Oleme Juulimaalijad - enamik meist muul ajal eriti maalimiseks mahti ei saa, küll on Eestimaa suvi nii üürike ja nii ilus, et sellesse pintsli ja värvi abil süvenemine tundub lausa hädavajalik. Osa meist on rohkem või vähem kunsti õppinud, osa mitte. Osale on ühendavaks teguriks elukoht Tartu linnas ja pikaajaline sõprus, osale Konrad Mäe ateljee, kõigile meile aga viimaste aastate juhendaja Evi Gailit, kelleta ei oleks see näitus kindlasti selline, nagu ta on.
Käesoleva näituse pildid on maalitud Ilmjärvel ja Sihval 2009., 2010, ja 2011.aasta suvel.
Oleme Juulimaalijad - enamik meist muul ajal eriti maalimiseks mahti ei saa, küll on Eestimaa suvi nii üürike ja nii ilus, et sellesse pintsli ja värvi abil süvenemine tundub lausa hädavajalik. Osa meist on rohkem või vähem kunsti õppinud, osa mitte. Osale on ühendavaks teguriks elukoht Tartu linnas ja pikaajaline sõprus, osale Konrad Mäe ateljee, kõigile meile aga viimaste aastate juhendaja Evi Gailit, kelleta ei oleks see näitus kindlasti selline, nagu ta on.
Käesoleva näituse pildid on maalitud Ilmjärvel ja Sihval 2009., 2010, ja 2011.aasta suvel.
külakeskuse alumine korrus on valmis
Meie külakeskuse alumine korrus on valmis ja ootab esimesi külalisi pühapäeval, 15. juulil kui toimub Ilmjärve kooli kokkutulek.
Suur tänu OÜ Otepää Ehitusgrupp´i tublidele ehitajatele ja nende juhile Tarmo Ladvale tehtud ilusa töö eest.
13.07.2012
Suur tänu OÜ Otepää Ehitusgrupp´i tublidele ehitajatele ja nende juhile Tarmo Ladvale tehtud ilusa töö eest.
13.07.2012
Puhastasime kaevu
12. juulil võtsid Toomas Vernik ja Peeter Kangur ette külakeskuse kaevu puhastamise töö. Kaevu puhastamisel tuli põhjast välja surnud rott, vettinud palk, vana ämber ja musta sodi. Kaev sai puhtaks ja järgmisel päeval voolas ka WC kraanist vett. Oleme nüüd veega varustatud.
ilus jaanipidu oli

Esineb rahvatantsurühm "Nuustaku" .
22.06.2012.
Foto: Mall Rein
Aitäh Arno Antonile ja Pühajärve Puhkpilliorkestrile!
Aitäh Kaire Ojaveele ja segarühm "Nuustakule"!
Aitäh ilmataadile suurepärase ilma eest!
Aitäh tubli jaanipäevaline, kes sa osalesid meie jaanipeol!
Vaata Mall Reinu ja Merike Naruski-Petersoni tehtud pilte meie jaanipeost.
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JAANIPAEV2012
MTÜ Kappermäe Selts
Aitäh Kaire Ojaveele ja segarühm "Nuustakule"!
Aitäh ilmataadile suurepärase ilma eest!
Aitäh tubli jaanipäevaline, kes sa osalesid meie jaanipeol!
Vaata Mall Reinu ja Merike Naruski-Petersoni tehtud pilte meie jaanipeost.
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JAANIPAEV2012
MTÜ Kappermäe Selts
hüvasti, mati (25.12.1940 - 22.05.2012)

Alati naerusuine Mati.
Foto: "Valgamaalane" Arvo Meeks
Teatame kurbusega, et lahkus meie seltsi juhatuse liige, Mati.
Jääme sind, Mati, mäletama kui head, sõbralikku, naerusuist ja alati abivalmis inimest.
Mati elust loe:
http://www.valgamaalane.ee/60696/joululaps-mati-naruski-ehk-valgamaa-talunik-nr-2-hooldab-valla-teid/
Jääme sind, Mati, mäletama kui head, sõbralikku, naerusuist ja alati abivalmis inimest.
Mati elust loe:
http://www.valgamaalane.ee/60696/joululaps-mati-naruski-ehk-valgamaa-talunik-nr-2-hooldab-valla-teid/
KOP-projekti positiivne rahastamisotsus
Meie projekt "Ilmjärve ja tema naabrid 2012 aasta suvel" sai positiivse rahastamisotsuse. Kohaliku omaalgatuse programm toetab 1466 euroga Ilmjärve kooli kokkutuleku ja 6-päevase maalilaagri korraldamist.
NUKUTEATER SUVEL MEIE KÜLLA EI JÕUA
Märtsikuus kutsusime Nukuteatrit suvel meie külla teatrit tegema. Täna, 16.05.12 tuli vastus:
Kallid sõbrad,
teatame kahetsusega, et sel suvel Naksitrallid teie külla etendust andma tulla ei jõua. Palume jälgida ümberkaudset reklaami, ehk kohtume teie lähikülades!
Heade soovidega!
NUKU
Kallid sõbrad,
teatame kahetsusega, et sel suvel Naksitrallid teie külla etendust andma tulla ei jõua. Palume jälgida ümberkaudset reklaami, ehk kohtume teie lähikülades!
Heade soovidega!
NUKU
meie talgulugu eesti rahva muuseumis
Tere,
Tänan Teid ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) poolt, et osalesite läinud aastal ERMi ja Teeme Ära talgumeeskonnaga korraldatud talgulugude kogumisel. Tänaseks on need lood jõudnud Eesti Rahva Muuseumi arhiivi ning valik lugusid on avaldatud talgulugude heliplaadil (CD-na) ning osa lugusid on avaldatud ka ERMi Sõprade Seltsi väljaandes „Lee“. Teie meenutused Tõutsi küla talgutest on avaldatud „Lee“ kogumikus. Hea meelega saadaksin Teile selle raamatu, kui teaksin Teie postiaadressi.
Kaunist kevadet soovides,
Tiina Tael
ERMi peaarhivaar
10. mai 2012
Kuula talgulugusid. Meie talgulugu on nr. 12
http://teemeara.ee/talgulood/helilood
Tänan Teid ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM) poolt, et osalesite läinud aastal ERMi ja Teeme Ära talgumeeskonnaga korraldatud talgulugude kogumisel. Tänaseks on need lood jõudnud Eesti Rahva Muuseumi arhiivi ning valik lugusid on avaldatud talgulugude heliplaadil (CD-na) ning osa lugusid on avaldatud ka ERMi Sõprade Seltsi väljaandes „Lee“. Teie meenutused Tõutsi küla talgutest on avaldatud „Lee“ kogumikus. Hea meelega saadaksin Teile selle raamatu, kui teaksin Teie postiaadressi.
Kaunist kevadet soovides,
Tiina Tael
ERMi peaarhivaar
10. mai 2012
Kuula talgulugusid. Meie talgulugu on nr. 12
http://teemeara.ee/talgulood/helilood
oleme parimad

Sammume ühiselt rongkäigus Kappermäele.
Edastasin 23.04.12 Valga maavalitsusele meie "Sinu sammud loevad" kohta teate:
Otepää vallas Tõutsi külas osales MTÜ Kappermäe Seltsi eestvedamisel üritusel "Sinu sammud loevad" 20 inimest. Kokku liiguti 65 km. Pikim jalutuskäik oli 7,5 km. Noorimad osalejad olid 2 aastased, vanimad 80. Meil toimus eile MTÜ Kappermäe Seltsi eestvedamisel küla Jürituli ja kutsusime inimesi üles tulema jüritulele tõrvikutega, jalgsi oma kodust. Pooled jüritulel osalejatest järgisid üleskutset ja tulid tõrvikutega ja jalgsi kodust lõkkeplatsini. Tee peal sai omavahel jutud räägitud ja põsed punaseks ning teadmise, et oled veidi oma tervise heaks teinud.
Kaunist kevadet!
Pille Kangur
Vastus 23.04.12 10.29:
Olete parimad, miks te mulle varem ei teatanud. Oleksin saanud teie
üritust toetada!
Tänud aga fotosid võiks rohkem saata
Leili Saluveer
Valga Maavalitsus
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Vanemspetsialist terviseedenduse alal
Otepää vallas Tõutsi külas osales MTÜ Kappermäe Seltsi eestvedamisel üritusel "Sinu sammud loevad" 20 inimest. Kokku liiguti 65 km. Pikim jalutuskäik oli 7,5 km. Noorimad osalejad olid 2 aastased, vanimad 80. Meil toimus eile MTÜ Kappermäe Seltsi eestvedamisel küla Jürituli ja kutsusime inimesi üles tulema jüritulele tõrvikutega, jalgsi oma kodust. Pooled jüritulel osalejatest järgisid üleskutset ja tulid tõrvikutega ja jalgsi kodust lõkkeplatsini. Tee peal sai omavahel jutud räägitud ja põsed punaseks ning teadmise, et oled veidi oma tervise heaks teinud.
Kaunist kevadet!
Pille Kangur
Vastus 23.04.12 10.29:
Olete parimad, miks te mulle varem ei teatanud. Oleksin saanud teie
üritust toetada!
Tänud aga fotosid võiks rohkem saata
Leili Saluveer
Valga Maavalitsus
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Vanemspetsialist terviseedenduse alal
lokumärdi talgud talgulugude plaadil
15. märtsil tutvustas "Teeme ära" meeskond plaati talgulugudega. Hea uudis on see, et plaadil on ka meie Lokumärdi talgute talgulugu. Hurraa!!!
Saime sellise kirja:
Aitäh, et meiega eelmisel aastal oma toredat talgulugu jagasite! Täna on mul aga rõõm teatada, et Teie talgulugu osutus valituks meie talgulugude kogumikule, kuhu on mõnusaks kuulamiseks kokku koondatud erinevaid talgulugusid nii vanemast kui ka uuemast ajast.
Parimat esimeseks kevadkuuks ning uute talgulugudeni!
Mariliis Tago
Teeme Ära talgupäeva asjapulk
Kuula meie talgulugu - nr. 12
http://teemeara.ee/talgulood/helilood
Saime sellise kirja:
Aitäh, et meiega eelmisel aastal oma toredat talgulugu jagasite! Täna on mul aga rõõm teatada, et Teie talgulugu osutus valituks meie talgulugude kogumikule, kuhu on mõnusaks kuulamiseks kokku koondatud erinevaid talgulugusid nii vanemast kui ka uuemast ajast.
Parimat esimeseks kevadkuuks ning uute talgulugudeni!
Mariliis Tago
Teeme Ära talgupäeva asjapulk
Kuula meie talgulugu - nr. 12
http://teemeara.ee/talgulood/helilood