2019
Kunstiring peredele: kunstiharrastused vabas õhus
Otepää valla ühes väikses nurgakeses on maagiline koht – Kappermäe, kus vanaema Ene-Mall (a la vanaema Sabiine) sel suvel koos kunstiõpetaja Avega taaskord kunstihuvilisi peresid rõõmustasid. Talvel toimunud vaiksest tubasest kunstiringist kasvas välja suur suvine 27 osavõtjaga kunstiring peredele, kus vabas õhus sai kätt harjutada väga erinevates tehnikates. Õppisime loodust vaatama ja nägema. Nautisime head seltskonda, koosolemist ja koostegemist. Püüdsime paberile nii pilved, silmapiiri kui ka liivaterad. Kord olime t-särgi disainerid, kord aga pidasime jahti hoopis imeloomadele.
Mis on sellise ringi suurim väärtus? Suurim rõõm on võtta aeg ja veeta see koos oma lastega, tehes ühiselt midagi, mis arendab käelisi tegevusi ja aitab julgustada pisemaid proovima. Just selline kooskasvamise kunstiring innustab vanemaid suunama laste kunstilist eneseväljendust igapäevaselt.
Suur-suur tänu Avele ja Ene-Mallele!
Kunstiring toimus projekti “Suviseid pereüritusi Kappermäel 2019” raames. Projekti toetas kohaliku omaalgatuse program.
Airi Vaher
2017
Ülevaade õppereisist Polli
Pille ja Peeter Kanguri tehtud pildid:
https://drive.google.com/drive/folders/1-lozxQ77bKA2Tvy_EmkVB1oTtcfcqrhF?usp=sharing
19.-20.juulil 2017 toimus Kappermäe külaseltsi õppereis Mulgimaale. Põhisihtkoht – Polli Aiandusuuringute Keskus (sealt kaasa haaratud tutvustusraamatukese kaanel veel õige peen pealkiri: Teaduspõhiste Tervise- ja Loodustoodete Kompetentsikeskus).
19.09 ilusal hommikul sõitis seltsimaja ette „Otepää Buss“ Andrus Eensoo juhtimisel ning reisiseltskond sai teele asuda. Pollis seisis parklas ka Läti numbrimärgiga sõiduk: Kalvis Eliass ja Diana Petersone enne meid kohal! Toivo ja Irene Univer pakkusid magusa tervituse murelikorvist, Ene-Mall Vernik-Tuubel andis läti sõpradele üle Pühajärve Põhikooli tänukirja abi eest sealses aias kasvavate eakate õunapuude korrashoidmisel. Keskuse fuajees paelus pilku Siim-Tanel Annuse kunstiteos: puukujuline valgusti ja „Õunapoolikutest“ istmed.
Keskuse juhataja Piia Pääbo andis ülevaate töösuundadest. Töötajaid on 30, vaja oleks rohkem. Raskeim aeg on aedades saagi koristamine – eks ikka nappide töökäte pärast. Nii et üleskutse huvitatuile: kui viljaaeg käes, võiks Pollis tööd leida. „Rahast me ei räägi“, on kombeks öelda, aga ka seda napib. Lahendusi vajab veel teadlaste ja ettevõtjate tegevuse ühildamisega seotu.
Ringkäik laboreis oli ülipõnev. Töötajate abil saime hea ülevaate! Tehnoloogialabori ekstraktoritest tuli parajasti vaarikaseemneõli. Millest kõik küll õli pressida saab – loetelu läheks pikaks! Näiteks vaarikaseemneõli on kasutatav kosmeetikatööstuses – olla kohe päikesekaitsefaktoriga.
Destillatsioonilabor sisaldas destillaatoreid, tinktuuride tegemise seadet, homogenisaatoreid, milles saavad valmida näiteks erinevad ketšupid. Lisaks saab pakendamisseadme abil katsetada erinevaid pakendusvõimalusi.
Edasi suundusime kuivatustehnoloogia laborisse. Uuritakse põhiliselt külmkuivatamist. See on küll energiamahukas, kuid tooted näevad välja ja lõhnavad nagu äsja nopitud puuviljad-marjad, neis säilivad ka kõik sisalduvad kasulikud ained.
Aga laborite rida aina jätkus! Mida öelda: selles kompleksis on võimalik kogu aiandustoodang mikrokomponentideks harutada ja lõpuks otsustada, mida kõike sellest toota saab nii söömiseks kui muukski, näiteks kosmeetika tarbeks. Saab kindlaks teha aiandussaadustes sisalduvad kahjulikud ained. Eks oleme kõiki kuulnud näiteks pestitsiidisisaldusest. Biokeemia laboris käiski parajasti kirsiproovide analüüs. Tähelepanu! Tehakse ka teenustööd! Kellel tahtmine teada, millised kasuliku/kahjulikud ained tema aia saadustes on, võib ühendust võtta.
Inforohkusest küllastunult suundusime vahelduseks Karksisse. Ja üllatus-üllatus, möödusime Polli lennuväljast! Kuulutust, mis kutsus augusti alguses toimuvale üritusele, kus tõesti ka õhusõitu saab, nägime ka! Järgmine peatus oli Karksi külamaja juures. Õdusaks hooneks restaureeritud kunagise mõisavalitseja maja ees võis jalgu puhata teeneka mälestustehoidja Helve Joon`i nimepingil, mis paigaldatud 11.04.2017. Majas asub raamatukogu, on võimalus pidu pidada, saab ülevaate kohalikust elu-olust nii enne kui praegu (Karksi kolhoosi ajaloo tuba, kodumuuseum, Karksi-Nuias asunud „Memme-taadi tuba“ on ka nüüdseks Karksis). Koha on leidnud isegi uuskasutuspood ning kangakudumisruum. Naised seletasid rõõmsalt: „Mis poes kaubaks ei lähe, koome kohe vaipadeks!“. Neidki oli võimalik muu näputöö ja keraamika kõrval poest osta.
Selle muuseumitreti peale kulus kohe ära väike loodusmatk! Vaatasime üle kaitsealuse „Oti metsõunapuu“, mis teadaolevalt vanim Eestis. Oli võimas küll! Toivo Univer õpetas lapsi puu ümbermõõtu mõõtma – saadi 5,2 meetrit! Veel saime teada, et puu ei olegi metsik, vaid mõtsik, mis tähendab, mets- ja kultuurõunapuu ristandit. „Nii et 250-300 aastat tagasi pidi Karksi mõisas juba õunaaed olema“, võttis Toivo Univer teema kokku.
Polli-programm aga oli veel pooleli. Töötlemis- ja säilitusosakond oli järgmine objekt. Õunahoidlates on vähendatud hapnikusisaldusega keskkond, mida reguleerides saab saaki kvaliteetsena hoida. Katse-tootmisköögis toimub mahlade, püreede, kuivatatud toodete (näit.õuna- ja ploomimaius) valmistamine.
Tootearenduses uuritakse erinevaid pastöriseerimise, kuivatamise, külmutamise meetodeid. Taas: võimalus ka teenustöid teha lasta. Saime meiegi suu magusaks: degustatsioonilaual oli valik missugune! Kõige rohkem kiideti õuna-vaarikamahla. Kes tahtis, sai midagi külakostiks kaasa osta.
Ei jäänud käimata Polli aedadeski. Mitmesugustele alustele poogitud õunapuude katseaias oli natuke kummastav kuulda, et üks puuviljandussuund ongi nõrgakasvulistel alustel puude kasvatamine 15 aastat, seejärel aed uuendatakse. Uued ajad, uued suunad … Praktilise tööna näidati õunapuuvõra kujundamist okste painutamise meetodil. Nii et ühe rea õunapuud said oksasuunamise meie käte läbi. Teisel real õppisime ülearuste viljade kõrvaldamist. Ka vajalik töö – eks oleme isegi näinud ilusate õunte asemel „punnikobaraid“. Jätsime meelde!
Üle vaadatud said ka Karksi lossimägi ja kirik. Madalale laskunud päikese käes olid vaated väga kaunid. Meil oli võimalus kirik ka seestpoolt ära näha, ja seal saime tõelise elamuse osaliseks. Meie reisikaaslane Erma Kallasste on Urvaste kiriku organist ja ta avaldas soovi meile orelit mängida. Irene Univer oskas elektrikapigagi ringi käia ja me saime minikontserti nautida. Elamus oli see kindlasti ka meiega koos kirikut vaadata saanud reisiseltskonnale. Toivo Univer jutustad lugusid ja sidus meie nimel allika soovide puu külge annipaela. Ronisime mäe otsa tagasi ning buss viis meid Karksi-Nuia. Meid oodati külla Enno Alliku ateljeesse. Kunstnik oma abikaasaga Aimega olid valmis pannud joonistustarbed lastele, kohvi suurtele – ja oli mõnus vestlusring! Kaunid lillemaalig ja looduspildid seintel ootasid vaatamist. Üllatas proua Alliku talveaed – kohvipuul olid viljadki küljes! Armsas õueaias oli palju pilkupüüdvat. Paar peab ka mesilas! Kuidas küll nad seda kõike jõuavad.
Kogunesime ühispildiks majatrepile ja Erma Kallasste akordionisaatel lasti mitmel laululgi kõlada. Loodame et hea energia vahetus oli vastastikune.
Hallistes meid juba oodati. Õhtusöök oli väga maitsev. Seadsime „ööpesad“ valmis ning siis kirikusse ja kalmistule. Süüdati küünal ka Kalev Raave haual. Maia Parts viis huvilisi veel mitme tuntud inimese puhkepaika vaatama.
19.07 hommik tervitas halli taevaga, Tänasime kokatädisid hea hoolitsuse eest. Nad kuulutasid naerdes: „Meie saame nüüd puhkusele!“, ja soovisid huvitavat jätku reisile.
Halliste kooli ajalooga tutvustas meid Toivo Univer. Huvitav teada: kooli kauaaegne direktor oli Jaan Rannap seenior, kelle poja Jaan Rannap juuniori raamatuid teab loodetavasti igaüks. Teine poeg, muusik Heino Rannap on aga Rein Rannapi isa.
Vanast koolimajast on alles vaid alusmüür, millega seotud kaunis traditsioon – augustikuu lõpupäevil vahetult enne uue õppeaasta algust kaetakse müür triibuvaipadega ja toimub väike laulupidu.
Järgmiseks koolihooneks sai ümberehitatud leerimaja, praegune vallamaja. Kaunilt korrastatud ja sisustatud. Endiste aegade stiilis mööbel moodsate fauna-flora-mustriliste tapeetide taustal. Igas kohas oskas Toivo Univer ka kohalikest puudest huvitavaid lugusid vesta. Nii ka uue kooli juures, mis ehitati kokku lasteaiamajaga ja on ümbritsetud kauni pargiga.
Järgmine peatus oli endise Kaubi mõisa Kuksi moonakamaja juures. Siin on kunstnik Oleg Kormašovi suvekodu. Taastatakse vanu hooneid. Mäenõlval asuva vana maja juurde läheb tee mööda niiskest tiigikaldast, ja seal kasvab tõeliselt toekas pärn, mille ümbermõõduks saadi 4,5 meetrit. Majatagusel mäenõlval aga elab elu lõpufaasi Halliste hiietamm, pakkudes fotograafidele unikaalseid võttevõimalusi. Kukkunud hiiepuud ju ei saeta, vaid tal lastakse ajapikku mullaks saada... Lahkuja kõrvale on istutatud uued tammed.
Üle mäe läks kunagi tee Kaubi mõisasse, aga see lõpeb kui lõigatult üsna kõrgel pervel. Osa mäge kasutati Abja tee ehituseks; üks tee sai teiseks teeks …
Siis viis tee meid vastu reisi kõige emotsionaalsemale kohtumisele. Nimelt on Ene-Mall Vernik-Tuubel ja Maia Parts Laatre kooli vilistlased. Jah, ka Viljandimaal non oma Laatre! Andis õiget teeotsa otsida! Varem olla maja ju teele ära paistnud. Kui teeots käes ja hoone paistma hakkas, oli üllatus suur. Eks vist ettekujutus O.Lutsu Paunvere kool „Kevadest“ ! See aga oli 1939.aastal valminu huvitava arhitektuuriga hele kahekordne ehitis. Ei uksi ega aknaid ees, katus vaevu vettpidav, sees inimtegevuse jäljed igat sorti prügina ja hulk põhku??? Ene-Mall rääkis, et kool suleti 1973.aastal, mõistlikku kasutust talle ei leitud, ja sellest kaunist hoonest sai põhuhoidla. Nii kurb oli kuulda vanade aegade meenutusi. Erma Kallasste tõi bussist pilli ja laulsime veidi. Kui kõlas „Meie kiisul kriimud silmad“, oli see kui side põlvkondade vahel: 70-ndate eluaastate alguses olevad daamid, vahepealseid „aastakäike“ pihuga peale ning lõpuks kolm esimesse klassi minevat last - kõik teadsid seda laulu!
Abja muuseumi kaudu jõudsime August Kitzbergi radadele. Abja-Paluojal asuv hoone ehitati pangamajaks ja on arhitektuurimälestis. Pank müüs hoone teedeministeeriumile, siia asusid postkontor ja telefonikeskjaam. Lõpuks vana lugu - postkontor ja telefonikeskjaam suleti ning maja jäi tühjalt seisma. Nüüd on teisel korrusel õpetaja Aksel Tiidebergi initsiatiivil asutatud muuseum. Rein Mägi tutvustas väljapanekuid. Saime teada, et need Kuksi tammed, vana hiiepuu mantlipärijad, on tema istutatud.
Jaan Jungi ning Kaimi kooli mälestuskivi juures ja Penujas käidus, jõudsime Leeli külla, Maie tallu, kus asub August Kitzbergi mälestustuba. Kauaaegne muuseumi hing Asta Jaaksoo viibis parajasti Abja haiglas, kus Ene-Mall teda ka vaatamas käis (Asta Jaakosoo saadeti viimsesse rahupaika 2.seotembril k. a.). Muuseumi tutvustas Toivo Univer, kellel jätkus huvitavaid lugusid küllaga.
Siis arvas ilmataat heaks meid lõpuks ikkagi vihmavalinguga kostitada, nii et veel üht Kirtzbergiga seotud paika külastades saime puude otsast vett kaela, kuigi päike juba paistis.
Viimase peatuse tegime Karksi-Nuias. Kes tahtis, võis veel kultuurikeskuses fotonäitust vaatama lipata. Nii palju ilusaid pilte taimedest-loomadest-maastikest nii pisi- kui suurformaadis.
Lõpuks kogunesime Kitzbergi mälestussamba juurde. Lastel õnne – said kirjanikule sülle ronida. Tänasime võõrustajaid, tegime ühispilti. Kodutee läks kiirelt: Erma mängis pilli, Maia aitas laulu üles võtta ja olimegi Lokumärdil tagasi. Koju muljeid seedima!
Tiiu Saar
https://drive.google.com/drive/folders/1-lozxQ77bKA2Tvy_EmkVB1oTtcfcqrhF?usp=sharing
19.-20.juulil 2017 toimus Kappermäe külaseltsi õppereis Mulgimaale. Põhisihtkoht – Polli Aiandusuuringute Keskus (sealt kaasa haaratud tutvustusraamatukese kaanel veel õige peen pealkiri: Teaduspõhiste Tervise- ja Loodustoodete Kompetentsikeskus).
19.09 ilusal hommikul sõitis seltsimaja ette „Otepää Buss“ Andrus Eensoo juhtimisel ning reisiseltskond sai teele asuda. Pollis seisis parklas ka Läti numbrimärgiga sõiduk: Kalvis Eliass ja Diana Petersone enne meid kohal! Toivo ja Irene Univer pakkusid magusa tervituse murelikorvist, Ene-Mall Vernik-Tuubel andis läti sõpradele üle Pühajärve Põhikooli tänukirja abi eest sealses aias kasvavate eakate õunapuude korrashoidmisel. Keskuse fuajees paelus pilku Siim-Tanel Annuse kunstiteos: puukujuline valgusti ja „Õunapoolikutest“ istmed.
Keskuse juhataja Piia Pääbo andis ülevaate töösuundadest. Töötajaid on 30, vaja oleks rohkem. Raskeim aeg on aedades saagi koristamine – eks ikka nappide töökäte pärast. Nii et üleskutse huvitatuile: kui viljaaeg käes, võiks Pollis tööd leida. „Rahast me ei räägi“, on kombeks öelda, aga ka seda napib. Lahendusi vajab veel teadlaste ja ettevõtjate tegevuse ühildamisega seotu.
Ringkäik laboreis oli ülipõnev. Töötajate abil saime hea ülevaate! Tehnoloogialabori ekstraktoritest tuli parajasti vaarikaseemneõli. Millest kõik küll õli pressida saab – loetelu läheks pikaks! Näiteks vaarikaseemneõli on kasutatav kosmeetikatööstuses – olla kohe päikesekaitsefaktoriga.
Destillatsioonilabor sisaldas destillaatoreid, tinktuuride tegemise seadet, homogenisaatoreid, milles saavad valmida näiteks erinevad ketšupid. Lisaks saab pakendamisseadme abil katsetada erinevaid pakendusvõimalusi.
Edasi suundusime kuivatustehnoloogia laborisse. Uuritakse põhiliselt külmkuivatamist. See on küll energiamahukas, kuid tooted näevad välja ja lõhnavad nagu äsja nopitud puuviljad-marjad, neis säilivad ka kõik sisalduvad kasulikud ained.
Aga laborite rida aina jätkus! Mida öelda: selles kompleksis on võimalik kogu aiandustoodang mikrokomponentideks harutada ja lõpuks otsustada, mida kõike sellest toota saab nii söömiseks kui muukski, näiteks kosmeetika tarbeks. Saab kindlaks teha aiandussaadustes sisalduvad kahjulikud ained. Eks oleme kõiki kuulnud näiteks pestitsiidisisaldusest. Biokeemia laboris käiski parajasti kirsiproovide analüüs. Tähelepanu! Tehakse ka teenustööd! Kellel tahtmine teada, millised kasuliku/kahjulikud ained tema aia saadustes on, võib ühendust võtta.
Inforohkusest küllastunult suundusime vahelduseks Karksisse. Ja üllatus-üllatus, möödusime Polli lennuväljast! Kuulutust, mis kutsus augusti alguses toimuvale üritusele, kus tõesti ka õhusõitu saab, nägime ka! Järgmine peatus oli Karksi külamaja juures. Õdusaks hooneks restaureeritud kunagise mõisavalitseja maja ees võis jalgu puhata teeneka mälestustehoidja Helve Joon`i nimepingil, mis paigaldatud 11.04.2017. Majas asub raamatukogu, on võimalus pidu pidada, saab ülevaate kohalikust elu-olust nii enne kui praegu (Karksi kolhoosi ajaloo tuba, kodumuuseum, Karksi-Nuias asunud „Memme-taadi tuba“ on ka nüüdseks Karksis). Koha on leidnud isegi uuskasutuspood ning kangakudumisruum. Naised seletasid rõõmsalt: „Mis poes kaubaks ei lähe, koome kohe vaipadeks!“. Neidki oli võimalik muu näputöö ja keraamika kõrval poest osta.
Selle muuseumitreti peale kulus kohe ära väike loodusmatk! Vaatasime üle kaitsealuse „Oti metsõunapuu“, mis teadaolevalt vanim Eestis. Oli võimas küll! Toivo Univer õpetas lapsi puu ümbermõõtu mõõtma – saadi 5,2 meetrit! Veel saime teada, et puu ei olegi metsik, vaid mõtsik, mis tähendab, mets- ja kultuurõunapuu ristandit. „Nii et 250-300 aastat tagasi pidi Karksi mõisas juba õunaaed olema“, võttis Toivo Univer teema kokku.
Polli-programm aga oli veel pooleli. Töötlemis- ja säilitusosakond oli järgmine objekt. Õunahoidlates on vähendatud hapnikusisaldusega keskkond, mida reguleerides saab saaki kvaliteetsena hoida. Katse-tootmisköögis toimub mahlade, püreede, kuivatatud toodete (näit.õuna- ja ploomimaius) valmistamine.
Tootearenduses uuritakse erinevaid pastöriseerimise, kuivatamise, külmutamise meetodeid. Taas: võimalus ka teenustöid teha lasta. Saime meiegi suu magusaks: degustatsioonilaual oli valik missugune! Kõige rohkem kiideti õuna-vaarikamahla. Kes tahtis, sai midagi külakostiks kaasa osta.
Ei jäänud käimata Polli aedadeski. Mitmesugustele alustele poogitud õunapuude katseaias oli natuke kummastav kuulda, et üks puuviljandussuund ongi nõrgakasvulistel alustel puude kasvatamine 15 aastat, seejärel aed uuendatakse. Uued ajad, uued suunad … Praktilise tööna näidati õunapuuvõra kujundamist okste painutamise meetodil. Nii et ühe rea õunapuud said oksasuunamise meie käte läbi. Teisel real õppisime ülearuste viljade kõrvaldamist. Ka vajalik töö – eks oleme isegi näinud ilusate õunte asemel „punnikobaraid“. Jätsime meelde!
Üle vaadatud said ka Karksi lossimägi ja kirik. Madalale laskunud päikese käes olid vaated väga kaunid. Meil oli võimalus kirik ka seestpoolt ära näha, ja seal saime tõelise elamuse osaliseks. Meie reisikaaslane Erma Kallasste on Urvaste kiriku organist ja ta avaldas soovi meile orelit mängida. Irene Univer oskas elektrikapigagi ringi käia ja me saime minikontserti nautida. Elamus oli see kindlasti ka meiega koos kirikut vaadata saanud reisiseltskonnale. Toivo Univer jutustad lugusid ja sidus meie nimel allika soovide puu külge annipaela. Ronisime mäe otsa tagasi ning buss viis meid Karksi-Nuia. Meid oodati külla Enno Alliku ateljeesse. Kunstnik oma abikaasaga Aimega olid valmis pannud joonistustarbed lastele, kohvi suurtele – ja oli mõnus vestlusring! Kaunid lillemaalig ja looduspildid seintel ootasid vaatamist. Üllatas proua Alliku talveaed – kohvipuul olid viljadki küljes! Armsas õueaias oli palju pilkupüüdvat. Paar peab ka mesilas! Kuidas küll nad seda kõike jõuavad.
Kogunesime ühispildiks majatrepile ja Erma Kallasste akordionisaatel lasti mitmel laululgi kõlada. Loodame et hea energia vahetus oli vastastikune.
Hallistes meid juba oodati. Õhtusöök oli väga maitsev. Seadsime „ööpesad“ valmis ning siis kirikusse ja kalmistule. Süüdati küünal ka Kalev Raave haual. Maia Parts viis huvilisi veel mitme tuntud inimese puhkepaika vaatama.
19.07 hommik tervitas halli taevaga, Tänasime kokatädisid hea hoolitsuse eest. Nad kuulutasid naerdes: „Meie saame nüüd puhkusele!“, ja soovisid huvitavat jätku reisile.
Halliste kooli ajalooga tutvustas meid Toivo Univer. Huvitav teada: kooli kauaaegne direktor oli Jaan Rannap seenior, kelle poja Jaan Rannap juuniori raamatuid teab loodetavasti igaüks. Teine poeg, muusik Heino Rannap on aga Rein Rannapi isa.
Vanast koolimajast on alles vaid alusmüür, millega seotud kaunis traditsioon – augustikuu lõpupäevil vahetult enne uue õppeaasta algust kaetakse müür triibuvaipadega ja toimub väike laulupidu.
Järgmiseks koolihooneks sai ümberehitatud leerimaja, praegune vallamaja. Kaunilt korrastatud ja sisustatud. Endiste aegade stiilis mööbel moodsate fauna-flora-mustriliste tapeetide taustal. Igas kohas oskas Toivo Univer ka kohalikest puudest huvitavaid lugusid vesta. Nii ka uue kooli juures, mis ehitati kokku lasteaiamajaga ja on ümbritsetud kauni pargiga.
Järgmine peatus oli endise Kaubi mõisa Kuksi moonakamaja juures. Siin on kunstnik Oleg Kormašovi suvekodu. Taastatakse vanu hooneid. Mäenõlval asuva vana maja juurde läheb tee mööda niiskest tiigikaldast, ja seal kasvab tõeliselt toekas pärn, mille ümbermõõduks saadi 4,5 meetrit. Majatagusel mäenõlval aga elab elu lõpufaasi Halliste hiietamm, pakkudes fotograafidele unikaalseid võttevõimalusi. Kukkunud hiiepuud ju ei saeta, vaid tal lastakse ajapikku mullaks saada... Lahkuja kõrvale on istutatud uued tammed.
Üle mäe läks kunagi tee Kaubi mõisasse, aga see lõpeb kui lõigatult üsna kõrgel pervel. Osa mäge kasutati Abja tee ehituseks; üks tee sai teiseks teeks …
Siis viis tee meid vastu reisi kõige emotsionaalsemale kohtumisele. Nimelt on Ene-Mall Vernik-Tuubel ja Maia Parts Laatre kooli vilistlased. Jah, ka Viljandimaal non oma Laatre! Andis õiget teeotsa otsida! Varem olla maja ju teele ära paistnud. Kui teeots käes ja hoone paistma hakkas, oli üllatus suur. Eks vist ettekujutus O.Lutsu Paunvere kool „Kevadest“ ! See aga oli 1939.aastal valminu huvitava arhitektuuriga hele kahekordne ehitis. Ei uksi ega aknaid ees, katus vaevu vettpidav, sees inimtegevuse jäljed igat sorti prügina ja hulk põhku??? Ene-Mall rääkis, et kool suleti 1973.aastal, mõistlikku kasutust talle ei leitud, ja sellest kaunist hoonest sai põhuhoidla. Nii kurb oli kuulda vanade aegade meenutusi. Erma Kallasste tõi bussist pilli ja laulsime veidi. Kui kõlas „Meie kiisul kriimud silmad“, oli see kui side põlvkondade vahel: 70-ndate eluaastate alguses olevad daamid, vahepealseid „aastakäike“ pihuga peale ning lõpuks kolm esimesse klassi minevat last - kõik teadsid seda laulu!
Abja muuseumi kaudu jõudsime August Kitzbergi radadele. Abja-Paluojal asuv hoone ehitati pangamajaks ja on arhitektuurimälestis. Pank müüs hoone teedeministeeriumile, siia asusid postkontor ja telefonikeskjaam. Lõpuks vana lugu - postkontor ja telefonikeskjaam suleti ning maja jäi tühjalt seisma. Nüüd on teisel korrusel õpetaja Aksel Tiidebergi initsiatiivil asutatud muuseum. Rein Mägi tutvustas väljapanekuid. Saime teada, et need Kuksi tammed, vana hiiepuu mantlipärijad, on tema istutatud.
Jaan Jungi ning Kaimi kooli mälestuskivi juures ja Penujas käidus, jõudsime Leeli külla, Maie tallu, kus asub August Kitzbergi mälestustuba. Kauaaegne muuseumi hing Asta Jaaksoo viibis parajasti Abja haiglas, kus Ene-Mall teda ka vaatamas käis (Asta Jaakosoo saadeti viimsesse rahupaika 2.seotembril k. a.). Muuseumi tutvustas Toivo Univer, kellel jätkus huvitavaid lugusid küllaga.
Siis arvas ilmataat heaks meid lõpuks ikkagi vihmavalinguga kostitada, nii et veel üht Kirtzbergiga seotud paika külastades saime puude otsast vett kaela, kuigi päike juba paistis.
Viimase peatuse tegime Karksi-Nuias. Kes tahtis, võis veel kultuurikeskuses fotonäitust vaatama lipata. Nii palju ilusaid pilte taimedest-loomadest-maastikest nii pisi- kui suurformaadis.
Lõpuks kogunesime Kitzbergi mälestussamba juurde. Lastel õnne – said kirjanikule sülle ronida. Tänasime võõrustajaid, tegime ühispilti. Kodutee läks kiirelt: Erma mängis pilli, Maia aitas laulu üles võtta ja olimegi Lokumärdil tagasi. Koju muljeid seedima!
Tiiu Saar
2014
külapidu 05.04.14
5. aprillil kutsus MTÜ Kappermäe Selts rahvast aktusele ja kevadpeole. Sissejuhatavad sõnad lausus Ene-Mall Vernik-Tuubel, kelle sõnutsi on praeguseks seltsimajal seaduslikuks tegutsemiseks olemas kõik vajalikud load-dokumendid. Sellisele tähtsale muutusele seltsi tegevuses oligi aktus ja järgnev pidu pühendatud. Südamlikult andis sõnavõtja ülevaate siiani toimunust. Kui alustada päris algusest, siis Kappermäe seltsimajaks sai Lokumärdi vana taluhoone, kus olid omal ajal korterid, pood ja sovhoosi Ilmjärve osakonna kontor. Maja seisis lõpuks päris pikalt tühjana. Seltsimaja mõtte panid idanema Mati Naruski, Ain Kaha, Toomas Vernik ja Peeter Kangur. Eks nad tea, kui keerukas oli see ettevõtmine käima vedada!
Nüüd oli kena saabuda – heleroheline seltsimaja ja vabaõhuklass paistavad kaugele, varemete ja elu ära elanud puude asemel tiik. Maja ümber olid künnivaod kevadise haljastamise ootel. Peokutsel välja hõigatud tort uhkeldas laual, muugi suupoolis nii ahvatlev. Selle eest tänu Eve Koserile ja Kalju Saaremäele! Varem tulnud said vaadata Ave Kruusmaa maastikumaale. Et midagi kaunist või huvitavat seltsimaja seinu ehib, on juba traditsioon. Maalilaagris osalenute tööde näitused, eksliibrisklubi väljapanek Ago Kivi graafilistest lehtedest, põnevad vilditud tööd Koidu Laurilt – kui nimetada
kohe meeldetulnut. Ekraanil vaheldusid fotod seltsimaja rajamise ja ettevõtmiste ajalooga. Sõnajärg läks seltsi juhatuse liikmele Peeter Kangurile, kes tänas kõiki seltsimaja valmimisele kaasaaidanuid ja nentis rõõmuga, et kevadpeole tulnuid on nii Tõutsi, Ilmjärve, Kaurutootsi kui ka Kassiratta küladest, aga samuti Sihvalt ja Vid-
rikest. Tervitama tulnuid oli kaugemaltki. Miia Pallase Pilkuse küla esindajana ja Marika Viks Nõunist andsid üle kenad kevadised kingid ja palju häid soove. „Oma mees“ Ain Kaha lisas tervitustele haljastusseemneks esimese ilupõõsa istiku. Rahvas paluti tordile. Suminat-saginat palju, tegevust jätkus nii suurtele kui ka lastele. Kohale jõudis ka kahemehe-punt K2 – Anti Mehine ja Aivar Ostrak, pillid seati valmis ja läks tantsuks. Lood panid jalad liikuma nii vanemal kui ka nooremal generatsioonil. Pillimeeste hingetõmbepausi ajal sai ka vaimu teritatud. Neli võistkonda asusid esmalt vanu fotosid uurima, et tunda ära nii allesolevat kui ka kõige kaduva teed läinut. Teine osa küsimusi tuli rubriigist „Mitmesugust mitmelt poolt“. Võitis võistkond „Noored“.
Oli ilus algus Kappermäe seltsimaja esimesele täieõiguslisele hooajale!
TIIU SAAR, piduline
Nüüd oli kena saabuda – heleroheline seltsimaja ja vabaõhuklass paistavad kaugele, varemete ja elu ära elanud puude asemel tiik. Maja ümber olid künnivaod kevadise haljastamise ootel. Peokutsel välja hõigatud tort uhkeldas laual, muugi suupoolis nii ahvatlev. Selle eest tänu Eve Koserile ja Kalju Saaremäele! Varem tulnud said vaadata Ave Kruusmaa maastikumaale. Et midagi kaunist või huvitavat seltsimaja seinu ehib, on juba traditsioon. Maalilaagris osalenute tööde näitused, eksliibrisklubi väljapanek Ago Kivi graafilistest lehtedest, põnevad vilditud tööd Koidu Laurilt – kui nimetada
kohe meeldetulnut. Ekraanil vaheldusid fotod seltsimaja rajamise ja ettevõtmiste ajalooga. Sõnajärg läks seltsi juhatuse liikmele Peeter Kangurile, kes tänas kõiki seltsimaja valmimisele kaasaaidanuid ja nentis rõõmuga, et kevadpeole tulnuid on nii Tõutsi, Ilmjärve, Kaurutootsi kui ka Kassiratta küladest, aga samuti Sihvalt ja Vid-
rikest. Tervitama tulnuid oli kaugemaltki. Miia Pallase Pilkuse küla esindajana ja Marika Viks Nõunist andsid üle kenad kevadised kingid ja palju häid soove. „Oma mees“ Ain Kaha lisas tervitustele haljastusseemneks esimese ilupõõsa istiku. Rahvas paluti tordile. Suminat-saginat palju, tegevust jätkus nii suurtele kui ka lastele. Kohale jõudis ka kahemehe-punt K2 – Anti Mehine ja Aivar Ostrak, pillid seati valmis ja läks tantsuks. Lood panid jalad liikuma nii vanemal kui ka nooremal generatsioonil. Pillimeeste hingetõmbepausi ajal sai ka vaimu teritatud. Neli võistkonda asusid esmalt vanu fotosid uurima, et tunda ära nii allesolevat kui ka kõige kaduva teed läinut. Teine osa küsimusi tuli rubriigist „Mitmesugust mitmelt poolt“. Võitis võistkond „Noored“.
Oli ilus algus Kappermäe seltsimaja esimesele täieõiguslisele hooajale!
TIIU SAAR, piduline
2013
isadepäeval šefiiri tegemine ja tuulelohede lennutamine
Gerda Kordemets külastas Kappermäe seltsimaja.
Pühapäeval, 31. märtsil külastas Kappermäe seltsimaja Gerda Kordemets, kes sattus Lõuna-Eestisse seoses aianduse õppimisega Räpina Aianduskoolis. Külaline on viimased 1,5 aastat olnud vabakutseline, kelle tegemiste ampluaa on suhteliselt lai. Endiselt teeb ta saateid televisioonile, lavastab, kirjutab stsenaariume ja raamatuid. Hetkel on tal teoksil mitu asja. Tulevased lavastused, aga ka 50 nda juubeli puhul 6 osaline tv-sari EÜE-st. Kohtumisel rääkis ta oma senisest elukäigust ja tööst, peatudes pikemalt filmi ja äsjailmunud raamatu „Klass“ valmimisel ning „Näitlejate kokaraamatu“ sünnil. Nägime ka tema loomingut – filme. Hea saate valmimisel pidi olema kolm reeglit – peab saama naerda, korra silma niiskeks ja midagi ootamatut võiks juhtuda. Näiteks ühes saates, Üllar Saaremäega kui räägiti suurest kassisõbrast Mati Undist, tuli saate külalise juurde emane kass ja hakkas sünnitama, andes sellega kogu hetkele hoopis suurema ja sügavama plaani. Kohtumine , esinemine muutus kahepoolseks vestluseks. Kõneaineks tulid üldinimlikud teemad. Näiteks rääkis külaline järgmist: „Oluline on probleemidest rääkida. Ka lapsega, tuleb rääkida sellest, mida ta meediast, arvutist näeb. Probleemid algavad siis kui laps jääb üksi teleka või arvutiga. Ta rõhutas, et tema on oma lapsele alati õpetanud – ükskõik mis juhtub, kõigepealt räägi sellest minuga.„ Tore on, et meil on inimesi, kes suudavad ja tahavad vestlustes kaasa mõelda ja öelda.
Kohtumine toimus mõnusalt koduses õhkkonnas.
Sellised korra kuus toimuvad kohtumisõhtud on Kappermäe seltsimajas juba traditsioonilised. Meil on külas käinud Ülo Vooglaid, Contra, Pulga Jaan. Viimane lausa kaks korda. Esimesel korral ta rääkis lugusid ja laulis ja enne munadepühi oli ta meil külas koos oma kanadega, andes korraliku loengu kanade ajaloost.
Kohtumine toimus mõnusalt koduses õhkkonnas.
Sellised korra kuus toimuvad kohtumisõhtud on Kappermäe seltsimajas juba traditsioonilised. Meil on külas käinud Ülo Vooglaid, Contra, Pulga Jaan. Viimane lausa kaks korda. Esimesel korral ta rääkis lugusid ja laulis ja enne munadepühi oli ta meil külas koos oma kanadega, andes korraliku loengu kanade ajaloost.
Kanadest ja munadest - 22.03.2013
Nädal enne munadepühi, käis meil külas Pulga Jaan ja Linnu Talu tegevjuht Astre Jaagant. Lisaks seltsimajja kogunenud küla inimestele olid see kord uudistama tulnud ka ajalehe "Valgamaalane" ajakirjanik Marge Väikenurm koos fotograafiga. Reedeõhtuse teeõhtu teemaks oli sedapuhku kanad ja munad. Pulga Jaanil on kodus ligikaudu 20 erinevat tõugu kanu, kes kõik munevad erinevaid mune. Linnus talus on aga 75 000 munejat. Pulga Jaan võttis kümmekond elusat sulelist ka kaasa. Kukele meie seltsimaja ilmselt meeldis, sest ta kuulutas seda pidevalt kõva häälega kiredes. Üks kana ei raisanud aega, vaid munes kohapeal roheka muna. Näha ja osta sai ka erineva suuruse ning värvusega mune. Kuulsime kirevast suleliste maailmast. Uskumatu kui mitmekesine on kanaliste maailm - pikakoivalised, pikasabalised, munejad, võitlejad jne. Toimus viktoriin, mille auhinnaks olid munad. Ja kogu üritusele pani laheda punkti Naruski pere kingitus - suur tordikarbitäis munakoori ja harjasoojendaja kukele, mille kohta Aili oli ka jutu "Kikkaküpär" juurde kirjutanud.
Sjoo har’aküpär ja lokutivar’o’ umma’ periselt tettü üte kur’a musta kikka viimises ütest talost tõistõ. Oll niisamat kõllõ talv ku timahavvagi. Saaroja Linda taht üte mii’ kikka hindäle viiä’. Meil olle näid mitu ja kakliva hirmsahe umavahel. Must olle viil inemiste pääle kah kuri! Sõss ma’ teijegi mus-talõ külmäkiivri ja pannimigi päähä ,ku Linda tää jalgopite hõlma ala puuhhu topse ja nii naa’ lätsivä.
Tõnõkõrd, ku Linda piimäperrä tull, tõi naa’ adripuudi’ mullõ tagasi. Nüid tuiassi piimäruumih kaldsukotih, üles löüdse! Mõsi üle külh, a veitse koppunu hais eläs ku mälestüski as’aga üteh kümnide aastide taadõgi. Sa näe’, kuna vaja läts! Küll mõni sulõlinõ tarbis tedä viil, ku külmävalu harja lüü. Mis tost, et kikka uma! Täämpäpäivil ähvärdädäs soorolli’ nigunii igänenüs lukõ’.
HÄID URBÕPÜHHI SÕSS KÕIGILÕ AILILT!
Kikkaküpärat nähes läksid Jaani silmad särama ja ta arvas, et nüüd võib ta Tartu maratoni läbi sõita. Õhtu lõpetas Aili luuletuse "Imätibulõ" ette lugemine. Igaüks pidi ühe võrokeelse salmi lugema - tuleb veel harjutada, ei oska ju lugeda selles keeles.
Kui Jaan ja Ain lõpuks kanu auto peale pakkima hakkasid, selgus, et üks puur ei mahu enam peale. Nii ei jäänud muud üle kui puur auto katusele kinnitada. Kanad tõsteti muidugi autosse.
Rivi ees kiitus Ainile ja Jaanile toreda õhtu korraldamise eest.
Sjoo har’aküpär ja lokutivar’o’ umma’ periselt tettü üte kur’a musta kikka viimises ütest talost tõistõ. Oll niisamat kõllõ talv ku timahavvagi. Saaroja Linda taht üte mii’ kikka hindäle viiä’. Meil olle näid mitu ja kakliva hirmsahe umavahel. Must olle viil inemiste pääle kah kuri! Sõss ma’ teijegi mus-talõ külmäkiivri ja pannimigi päähä ,ku Linda tää jalgopite hõlma ala puuhhu topse ja nii naa’ lätsivä.
Tõnõkõrd, ku Linda piimäperrä tull, tõi naa’ adripuudi’ mullõ tagasi. Nüid tuiassi piimäruumih kaldsukotih, üles löüdse! Mõsi üle külh, a veitse koppunu hais eläs ku mälestüski as’aga üteh kümnide aastide taadõgi. Sa näe’, kuna vaja läts! Küll mõni sulõlinõ tarbis tedä viil, ku külmävalu harja lüü. Mis tost, et kikka uma! Täämpäpäivil ähvärdädäs soorolli’ nigunii igänenüs lukõ’.
HÄID URBÕPÜHHI SÕSS KÕIGILÕ AILILT!
Kikkaküpärat nähes läksid Jaani silmad särama ja ta arvas, et nüüd võib ta Tartu maratoni läbi sõita. Õhtu lõpetas Aili luuletuse "Imätibulõ" ette lugemine. Igaüks pidi ühe võrokeelse salmi lugema - tuleb veel harjutada, ei oska ju lugeda selles keeles.
Kui Jaan ja Ain lõpuks kanu auto peale pakkima hakkasid, selgus, et üks puur ei mahu enam peale. Nii ei jäänud muud üle kui puur auto katusele kinnitada. Kanad tõsteti muidugi autosse.
Rivi ees kiitus Ainile ja Jaanile toreda õhtu korraldamise eest.
Imätibulõ
Kanakõnõ anna andis
Et nii as’ata lei lärmi
Ja ess usu’ sino värmi
Peremiis mis näüdäs kampsil
Nüid tää sinno vist küll üüse
Orrõpulgalt kinni püüdse
Tegi kasvai rabandusõ
Võtsõ sinolt vabadusõ
Kulut as’ata su närve
Vai su äkki ümbre värvse
Munõgu –õi’ nahast munnõ
Süämest sul üteh tunnõ
Soovi eloikä pikkä
Jõvvat munõmise ikkä
Nõvva’ pall’o munakuuri
Kikkit löüät vanno-nuuri
Saat siss haudmispalaviku
Käkipesä salaliku
Käänät munnõ nii ja tõistõ
Unõhtat taa värmimõistõ
10.veebr. 2013 (noorõkuu luumise aigu ) päält-tuu ku Kaha Ain katõkümne tõsõst märtsi üritüst oll mainnü sai Aili andispallõmisega valmis.
Kanakõnõ anna andis
Et nii as’ata lei lärmi
Ja ess usu’ sino värmi
Peremiis mis näüdäs kampsil
Nüid tää sinno vist küll üüse
Orrõpulgalt kinni püüdse
Tegi kasvai rabandusõ
Võtsõ sinolt vabadusõ
Kulut as’ata su närve
Vai su äkki ümbre värvse
Munõgu –õi’ nahast munnõ
Süämest sul üteh tunnõ
Soovi eloikä pikkä
Jõvvat munõmise ikkä
Nõvva’ pall’o munakuuri
Kikkit löüät vanno-nuuri
Saat siss haudmispalaviku
Käkipesä salaliku
Käänät munnõ nii ja tõistõ
Unõhtat taa värmimõistõ
10.veebr. 2013 (noorõkuu luumise aigu ) päält-tuu ku Kaha Ain katõkümne tõsõst märtsi üritüst oll mainnü sai Aili andispallõmisega valmis.
näituse avamine ja eesti vabariigi 95-nda sünnipäeva tähistamine - 23.02.2013
23. veebruaril Ago Kivi näituse "Kivi kiri" ja "Rahvuslind ja rahvuslill Ago Kivi eksliibristel" avamine Kappermäe Seltsimajas ja Eesti Vabariigi 95-nda sünnipäeva tähistamine.
23.veebr.2013.a.kell 18.00 Aili Naruski Kappermäe MTÜ-s.
Viidi toodi ära käisin
Luulet lugema ka saisin
Käega katsuda sain Teetu
Kallistasin Heidit-Priitu
Imetlesin Kangur –peret
Ene-Malle ärksat teret
Ago Kivi näitusega
Elutöö ex libristega
Mis jäid seltsi seinadele
Vaatamiseks paljudele
Äratundmaks Ago andi
Õnneks nüüdki tähel’ pandi
Elus ringi rabeleme
Märkamiseks hilineme
Vahel lihtsalt häbeneme
Mööda minna kibeleme
Filmilinal nägemisi
Kajastas me tegemisi
Adov-Rõngas-Keldo kolmik
Valga külaelu hommik
Niisiis - homme lipud tippu
Üht värvi sini-must-valged
Kas läed suuskama või pittu
RÕÕMSAT RAHU EESTI palgel
23.veebr.2013.a.kell 18.00 Aili Naruski Kappermäe MTÜ-s.
Viidi toodi ära käisin
Luulet lugema ka saisin
Käega katsuda sain Teetu
Kallistasin Heidit-Priitu
Imetlesin Kangur –peret
Ene-Malle ärksat teret
Ago Kivi näitusega
Elutöö ex libristega
Mis jäid seltsi seinadele
Vaatamiseks paljudele
Äratundmaks Ago andi
Õnneks nüüdki tähel’ pandi
Elus ringi rabeleme
Märkamiseks hilineme
Vahel lihtsalt häbeneme
Mööda minna kibeleme
Filmilinal nägemisi
Kajastas me tegemisi
Adov-Rõngas-Keldo kolmik
Valga külaelu hommik
Niisiis - homme lipud tippu
Üht värvi sini-must-valged
Kas läed suuskama või pittu
RÕÕMSAT RAHU EESTI palgel
KOHTUMINE PULGA JAANIGA - 01.02.2013
Riidi radokuu edimädse päivä 2013 aastaka kellä ütsätõistkümnetse üritüse kiräpilt.
Jaan Pulk...sündünü Võromaal Varstuh 27.11.1947. Koolih käünü Kuldreh( `´h´´-täht oll innembält tuu tundõmärk,et võrokõnõ olt, a nüid tarvidadas ´`n`´-ni rohkõmb sõnalõpõn), Valgah, Tarto Ülikoo-lih arstis opnu ja EPA-st zootehniku eriala saanuq (`´q´´täheq omma Kauksi Ülle õhkamise märgiq, mi-dä herrä Pulk oll ummih luulõlaulõh kasudanu). Täämpä püvvä noid q-sit viil kasuta, moido mitte. Midägi piät jo iks tiidmä kah inemisest inne ku olt otsustanu ossa võtta Kappõrmäele kutsut külälisega trehvämisest. Haarsõ siss kätte Eesti Murdõluule Antoloogia, kost saigi eloluu andmit ja lk. 280 löüdse 3 luulõtust kah. Tiiõtak oll väega kodonõ ja naarulinõ. Kokko oll tulnu 21 inemist. A miä mii teimiq sjookõrd teile kõnõlõma ei nakaqki. Tulkõ iks egakõrd esiq platsi!
Maq teije, loije ja andsõ tälle. Tiiq saat kah, ku viitsit lukõq! Hää olõss moidoki, ku tiiq inne herrä Pulki 3 lugulaulu läbi saas loet, mõistas, miä maq üteldä tahi.
Kqik lõkõrdusõq müüdä saavaq
Hääq mälestuseq miilde jääväq
Ei olõq hullu ei olõq hullu
Olt täämpä Kappõrmäele tulnu
Koss rott ei jüräq riiolit
Ja Saq kas mängit viiolit
Vai kahjatsõt toda pitsiviirt
Tuud ammuq kistut pulgapiirt
Mis Ime kütken tähe poolõ kist
Härd mälestüs viil havvakünkäl rist
Nüid korjass Pulkki pitsiviirt ja muud
Jo salajusi andki näile suud
Küsüd mis tost salmigust siss sai
Rott ronisi läbi salmigu
Jo haistsõ tää toda pitsiviirt
Jäi kladõ keskele jälle mulk
Et panõq ette vai lepäpulk
Kirjot Naruski Aili
Soovi teile mõnusat seltskonda.
Arutagõ yks naid ilma-asju läbi ja hoidke maarahva marki.
Pulga Jaan
01.02.2013
Jaan Pulk...sündünü Võromaal Varstuh 27.11.1947. Koolih käünü Kuldreh( `´h´´-täht oll innembält tuu tundõmärk,et võrokõnõ olt, a nüid tarvidadas ´`n`´-ni rohkõmb sõnalõpõn), Valgah, Tarto Ülikoo-lih arstis opnu ja EPA-st zootehniku eriala saanuq (`´q´´täheq omma Kauksi Ülle õhkamise märgiq, mi-dä herrä Pulk oll ummih luulõlaulõh kasudanu). Täämpä püvvä noid q-sit viil kasuta, moido mitte. Midägi piät jo iks tiidmä kah inemisest inne ku olt otsustanu ossa võtta Kappõrmäele kutsut külälisega trehvämisest. Haarsõ siss kätte Eesti Murdõluule Antoloogia, kost saigi eloluu andmit ja lk. 280 löüdse 3 luulõtust kah. Tiiõtak oll väega kodonõ ja naarulinõ. Kokko oll tulnu 21 inemist. A miä mii teimiq sjookõrd teile kõnõlõma ei nakaqki. Tulkõ iks egakõrd esiq platsi!
Maq teije, loije ja andsõ tälle. Tiiq saat kah, ku viitsit lukõq! Hää olõss moidoki, ku tiiq inne herrä Pulki 3 lugulaulu läbi saas loet, mõistas, miä maq üteldä tahi.
Kqik lõkõrdusõq müüdä saavaq
Hääq mälestuseq miilde jääväq
Ei olõq hullu ei olõq hullu
Olt täämpä Kappõrmäele tulnu
Koss rott ei jüräq riiolit
Ja Saq kas mängit viiolit
Vai kahjatsõt toda pitsiviirt
Tuud ammuq kistut pulgapiirt
Mis Ime kütken tähe poolõ kist
Härd mälestüs viil havvakünkäl rist
Nüid korjass Pulkki pitsiviirt ja muud
Jo salajusi andki näile suud
Küsüd mis tost salmigust siss sai
Rott ronisi läbi salmigu
Jo haistsõ tää toda pitsiviirt
Jäi kladõ keskele jälle mulk
Et panõq ette vai lepäpulk
Kirjot Naruski Aili
Soovi teile mõnusat seltskonda.
Arutagõ yks naid ilma-asju läbi ja hoidke maarahva marki.
Pulga Jaan
01.02.2013
2012
KOHTUMINE CONTRAGA - 23.11.2012
23-ndal novembril, sel, 2012 aastal , kell 19 kogonõsi Kappõrmäe MTÜ seltsimajja Contrast lugupidäjit 30 hinge ringin.
17. novembri Postimehen oll Contra trükilämmäst 145-lehekülelisest kogost võet nädäläluulõtus „oo lõdva patsikummiga tüdruk“. Tuu „Urvaplaaster“ küll trükikujast meile ess jõvva´, a autor tull külh.
Ku mii´ siss ollimi külälisega seltsin kõik tsõõri istnu, tekkü tsipa nigu päätäolõku tunnõ, et kuis ja millest sõss nüid alostada. No ma´siss alosti uma murdõluulõtusõga, kuismuudu ma´Contra küllätulõmisest teedä´saije,määne tuu edimäne tundmine oll ja mismuudu olnuga lepütüs tulle. Tahat, siss loe´esi´kah !
Ütehummogu varra
Latsõlats ütel
Et imä kai perrä
Seltsi tulõ küllä
Tuusama Contra
Kiä koolingi olle
Mu´pääst käve läbi
Oh sa pundardõ puntra
Olõ-õi´Matit
Kiä trehväs siss vidi
Tull kodo ja kitse
Et Contra pääle võtse
Kes Otõpäält jalksi
Urvastõhe kõmpse
Eka asja saaki-õi´
Sõrmiga soti´
Kässiga käkki-ei
Keelega mekki
Saa Contrat siin nätä´
Puttu ja kuulda
Hing lännü tuu jätä´
Ränd kosmosõtuulda
Hää halo viil hõloss
Ümbre mii´meelte
Ku luulõ tää olõss
Kappõrmäelastõ keelten
Nii saigi mii´sjoo õtak esihindäst ütes seni ainumas kohaliku keelega kodotsõs olõmises.Tollõst om mul väega hää miil,selle, et egah küläh üteldäs mõnd sõnna tsipa tõistõ, arvo piäs iks egä kohalik ju-tust saama. Kiil olõss mii´lastõ rikkus, salakiil liinan, uma maakotussõ ja ummi esivanõmbite mäles-tüse elävänä hoidmine. No tuu tollõs!
Kiränikuherräl um pää seen külh määnegi raal, kost tää terve uma loomingu ilma paprõlta ette lugõ vai laul. Kes midä küsse, sai lahkõlt vastussõ. Tull vällä, et Contra saa-õi´kah läbi Lätita ja Läti ilma Contrata. Tää tõlk ja luulõtas naabrite keelen. Täll oll kõrd üle visanu, et muud kõnõldagi-õi´, ku Soomõ ja suumlasõ´. Avast siss hindäle Läti, ligemb kah ja säälgi um täll uma sõbõr-kiränik tekkünü. Contral om plaanin (Kristjan Jaak Petersoni jälil Riiga) Lätti 140 km joosta, ilma, et vahepääl makaki-õi´.
Moido egäpäävätsit käüke kergendävät täll bussifirma „Sebe“ maskotis-olõk. Kirämiis om „Mehe´ liikuma raamen“ avastanu´hindäle pikämaajoosu võlu, uman raskus- ja vanusõklassin medalikotussit saanu´ja võitjaeufooriat maitsnu.VÕIMAS TUNNÕ (jäägu´sjookõrd riimmättä)...
Contra ei tii´ inämb suitsu ega juu-õi´kohvi ja kats kuud aastas um joba alkoholivaba. Nuu´pidivä lastõ sünnükuu´olõma. Juttu olõss jagunu mitmõski päiväs, a näije, ku väsünü ja kuiva keelega küläline joba oll. Lätsimi tiid juuma ja nipet-näpet võtma. Mälestüses sai 2 euro iist autogrammiga raamadu osta.
Tennämi Margus Konnulat ja Ain Kahat, kiä Contra – härrät tõiva´ja veivä´!
Esieräline teno noile, kes kullõma tulli´!
Aili Naruski
17. novembri Postimehen oll Contra trükilämmäst 145-lehekülelisest kogost võet nädäläluulõtus „oo lõdva patsikummiga tüdruk“. Tuu „Urvaplaaster“ küll trükikujast meile ess jõvva´, a autor tull külh.
Ku mii´ siss ollimi külälisega seltsin kõik tsõõri istnu, tekkü tsipa nigu päätäolõku tunnõ, et kuis ja millest sõss nüid alostada. No ma´siss alosti uma murdõluulõtusõga, kuismuudu ma´Contra küllätulõmisest teedä´saije,määne tuu edimäne tundmine oll ja mismuudu olnuga lepütüs tulle. Tahat, siss loe´esi´kah !
Ütehummogu varra
Latsõlats ütel
Et imä kai perrä
Seltsi tulõ küllä
Tuusama Contra
Kiä koolingi olle
Mu´pääst käve läbi
Oh sa pundardõ puntra
Olõ-õi´Matit
Kiä trehväs siss vidi
Tull kodo ja kitse
Et Contra pääle võtse
Kes Otõpäält jalksi
Urvastõhe kõmpse
Eka asja saaki-õi´
Sõrmiga soti´
Kässiga käkki-ei
Keelega mekki
Saa Contrat siin nätä´
Puttu ja kuulda
Hing lännü tuu jätä´
Ränd kosmosõtuulda
Hää halo viil hõloss
Ümbre mii´meelte
Ku luulõ tää olõss
Kappõrmäelastõ keelten
Nii saigi mii´sjoo õtak esihindäst ütes seni ainumas kohaliku keelega kodotsõs olõmises.Tollõst om mul väega hää miil,selle, et egah küläh üteldäs mõnd sõnna tsipa tõistõ, arvo piäs iks egä kohalik ju-tust saama. Kiil olõss mii´lastõ rikkus, salakiil liinan, uma maakotussõ ja ummi esivanõmbite mäles-tüse elävänä hoidmine. No tuu tollõs!
Kiränikuherräl um pää seen külh määnegi raal, kost tää terve uma loomingu ilma paprõlta ette lugõ vai laul. Kes midä küsse, sai lahkõlt vastussõ. Tull vällä, et Contra saa-õi´kah läbi Lätita ja Läti ilma Contrata. Tää tõlk ja luulõtas naabrite keelen. Täll oll kõrd üle visanu, et muud kõnõldagi-õi´, ku Soomõ ja suumlasõ´. Avast siss hindäle Läti, ligemb kah ja säälgi um täll uma sõbõr-kiränik tekkünü. Contral om plaanin (Kristjan Jaak Petersoni jälil Riiga) Lätti 140 km joosta, ilma, et vahepääl makaki-õi´.
Moido egäpäävätsit käüke kergendävät täll bussifirma „Sebe“ maskotis-olõk. Kirämiis om „Mehe´ liikuma raamen“ avastanu´hindäle pikämaajoosu võlu, uman raskus- ja vanusõklassin medalikotussit saanu´ja võitjaeufooriat maitsnu.VÕIMAS TUNNÕ (jäägu´sjookõrd riimmättä)...
Contra ei tii´ inämb suitsu ega juu-õi´kohvi ja kats kuud aastas um joba alkoholivaba. Nuu´pidivä lastõ sünnükuu´olõma. Juttu olõss jagunu mitmõski päiväs, a näije, ku väsünü ja kuiva keelega küläline joba oll. Lätsimi tiid juuma ja nipet-näpet võtma. Mälestüses sai 2 euro iist autogrammiga raamadu osta.
Tennämi Margus Konnulat ja Ain Kahat, kiä Contra – härrät tõiva´ja veivä´!
Esieräline teno noile, kes kullõma tulli´!
Aili Naruski
isadepäev - 11.11.2012
Pühapäeval, 11. novembril tähistasime oma seltsi isadepäeva Kappermäel tuulelohede lennutamisega. Ilmataat oli meile saatnud selleks puhuks kena tuulise ilma. Tuulelohede lennutamine oli lõbus. Peab ütlema, et lohe lendu saamine ei olegi nii lihtne nagu esmalt tundub. Vaja on vaadata, et lohe mõlema kehapoole kõik toed on ühtemoodi seatud ja terved ning nöörid ei oleks sõlmes. Lisaks tuleb õigel ajal anda nööri juurde või kerida kokku. Kangru pere suurel draakonlohel, mis nädala sees oli just läbinud edukalt kõik katselennud murdus kokkupanekul parempoolne tugivarras ja seetõttu jäid selle lohe lennukaared väga lühikeseks. Isa Aini lohe seevastu kogus pealtvaatajate kõik stiilipunktid, kuna tegi imeilusaid suuri ringe. Valle ja Merikese lohe lendas hästi nii suuremate kui väiksemate lennutajate käes. Isa Toomas suutis poistega lohe eriti kõrgelt lendama panna. Esmari juhendamisel suutis lohe hästi tasakaalus püsida. Ühiselt otsustati kevadel korraldada lahtised meistrivõistlused tuulelohede lennutamises.
Pärast tuulelohede lennutamist istusime lauda, mille katsid lapsed omavalmistatud isadepäeva kookidega.
Lahe, et isadel oli aega olla veidi lapsemeelne!
Pille Kangur
Pärast tuulelohede lennutamist istusime lauda, mille katsid lapsed omavalmistatud isadepäeva kookidega.
Lahe, et isadel oli aega olla veidi lapsemeelne!
Pille Kangur
ülo vooglaid meie seltsimajas -26.10.2012
Heidi Sibul, Ülo Vooglaid ja Säde.
Reedel, 26. oktoobril külastas Valgamaad külavanem, Vanalinna Hariduskolleegiumi looja ja emeriitprofessor Ülo Vooglaid. Kella kaheksaks õhtul oli läbi esimese lume seltsimajja jõudnud 24 inimest, et kuulata loengut-arutelu teemal "Mehe, isa ja vanaisa rollist ühiskonnas".
Mõned head mõtted:
* Ta pidas lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks ARMASTUST, seda ei ole kunagi liiga palju. Samuti on oluline uni, puhas vesi, puhas toit.
* Liikumine ja vabadus on olulised. Peab saama piisavalt vabalt joosta ja mürada.
* tüdrukutel ja poistel on erinev arengutase ja nende arengutempod on täiesti erinevad. Oluline on seda teada ja seda arvestada kasvatamisel ja õpetamisel.
* poistele on tähtis midagi, kedagi kaitsta. Tüdrukutel tähtis kindlustunne, turvalisus.
* liiga palju ei tohiks käsutada, käskida. Tähtis on, et laps saaks ISE oma peaga mõelda....otsustada....vastutada!
* väärtus on TEADMISTE, KOGEMUSTE JA OSKUSTE ühtsus.
* Lapsel on õigused ja kohustused, et arendada vastutustunnet.
* Õige varakult tuleb lapsele selgeks teha: Peab! ja Ei tohi!
* Last tuleb igale poole kaasa võtta, et ta saaks erinevaid kogemusi.
* Hea on kui kolm põlvkonda koos toimetavad (nagu meie kogukonnas).
* Kui on mõni probleem mille lahendust laps oskaks ise välja pakkuda, siis lase tal seda ISE teha.
* Kui sul ei ole aega lapse jaoks, siis selle põhjus on ebakompetentsus.
Aitäh Priit Sibulale selle toreda kohtumise eest!
Aitäh Solveigile, kes oli Sihva kandist inimesi kaasa kutsunud.
Enne lahkuminekut leppisime kokku, et selline loeng-arutelu võiks toimuda edaspidigi kord kuus.
Seltsi külalisteraamatust:
Kui on huvi ja usku siis pole veel häda midagi! Jõudu!
Ülo Vooglaid
Mõned head mõtted:
* Ta pidas lapse kasvatamisel kõige tähtsamaks ARMASTUST, seda ei ole kunagi liiga palju. Samuti on oluline uni, puhas vesi, puhas toit.
* Liikumine ja vabadus on olulised. Peab saama piisavalt vabalt joosta ja mürada.
* tüdrukutel ja poistel on erinev arengutase ja nende arengutempod on täiesti erinevad. Oluline on seda teada ja seda arvestada kasvatamisel ja õpetamisel.
* poistele on tähtis midagi, kedagi kaitsta. Tüdrukutel tähtis kindlustunne, turvalisus.
* liiga palju ei tohiks käsutada, käskida. Tähtis on, et laps saaks ISE oma peaga mõelda....otsustada....vastutada!
* väärtus on TEADMISTE, KOGEMUSTE JA OSKUSTE ühtsus.
* Lapsel on õigused ja kohustused, et arendada vastutustunnet.
* Õige varakult tuleb lapsele selgeks teha: Peab! ja Ei tohi!
* Last tuleb igale poole kaasa võtta, et ta saaks erinevaid kogemusi.
* Hea on kui kolm põlvkonda koos toimetavad (nagu meie kogukonnas).
* Kui on mõni probleem mille lahendust laps oskaks ise välja pakkuda, siis lase tal seda ISE teha.
* Kui sul ei ole aega lapse jaoks, siis selle põhjus on ebakompetentsus.
Aitäh Priit Sibulale selle toreda kohtumise eest!
Aitäh Solveigile, kes oli Sihva kandist inimesi kaasa kutsunud.
Enne lahkuminekut leppisime kokku, et selline loeng-arutelu võiks toimuda edaspidigi kord kuus.
Seltsi külalisteraamatust:
Kui on huvi ja usku siis pole veel häda midagi! Jõudu!
Ülo Vooglaid
PÕLLUMAJANDUSMINISTER AVAS KAPPERMÄE SELTSIMAJA ALUMISE KORRUSE - 16.10.2012
Seltsimaja avamine 16.10.2012. a.
16. oktoobril 2012. aastal külastas Kappermäe seltsimaja oma Valgamaa visiidi raames põllumajandus-minister Helir-Valdor Seeder. Esimese korruse avamiseks sõlmis minister koos laste esindaja Elisabeth-Marleen Petersoni ja seltsi esindaja Peeter Kanguriga lahti rahvariide vöö. Meie maja alumine korrus sai pidulikult avatud.
Õnne meile ja meie armsale majale!
Seltsi külalisteraamatust:
Austatud seltsilised ja kallis külarahvas.
Maja hinge kannavad need inimesed, kes siin toimetavad ja need teod, mis siin tehakse.
Soovin teile rõõmsaid tegusid ja särasilmseid tegijaid. Palju õnne seltsimaja esimese korruse avamise puhul ning jõudu ja jaksu teise korruse "vallutamiseks"!
Helir-Valdor Seeder
Õnne meile ja meie armsale majale!
Seltsi külalisteraamatust:
Austatud seltsilised ja kallis külarahvas.
Maja hinge kannavad need inimesed, kes siin toimetavad ja need teod, mis siin tehakse.
Soovin teile rõõmsaid tegusid ja särasilmseid tegijaid. Palju õnne seltsimaja esimese korruse avamise puhul ning jõudu ja jaksu teise korruse "vallutamiseks"!
Helir-Valdor Seeder
TÄNUÜRITUS HARGLAS - 12.10.2012
Seltsile kingitud draakonipuu. 12.10.2012. a.
Hargla rahvamajja on 12. okt.2012 kella 12-ks Valgamaa Partnerluskogu tänuürituse raames kokku kutsutud, hindamiseks esitatud, millegipoolest silmajäänud külaseltsid.
Meie Pille ja Peeter on otsustanud kaastundlik-lahkelt mindki koduseinte vahelt välja „urgitseda“. GPS-ile sihtpunktid peale pandud, jõudsime kenasti kohale ja üks lahke mees suunas meid otsauksest majja. Riidehoiust juhatati meid kohemaid kohvitasside ning suupistete manu. Siiski algas üritus õigeaegselt. Sõna sai Taheva vallavanem Monica Rogenbaum, kes tervitas kokkutulnuid ning tutvustas pisut kohalikke tegemisi. Mõnuga vaatasime-kuulasime lugudevestja Piret Päär´i Rahvamuuseumist. Võrratu anne panna kuulajaid üles leidma lugusid meis enestes! Meenub küll üht-teist, aga Pireti-kombel ennast väljendada oskavad vähesed, pidades loojärge, ilma et uus lugu vahele trügiks. Lugu nagu kakku veeretada, et oleks tervik ja tuum tajutav. Seda tuleks vist põnnipõlvest saati arendada, õppides suhtlema, kuulama, tajuma, talletama, et mitte hilineda oma kohalolu- ja eluhuviga. (Mitte nagu minul jäi Piretile murdelugude ostusoov avaldamata.)
Väike lõunapaus ning olemegi valmis vaatama Gerli Adov`i ja Ott Rõngas`e ning Aili (mis ilus nimi) Keldo külaseltside elust-olust vändatud kiirfilmi. Ilmjärve külas toimunud maalilaager koos Ene-Mall Vernik-Tuubeliga esindas filmis meie külade tegemisi. Tagasihoidlik tegijate etteaste ja siis saigi alata tunnuskirjade ning meenete sadu, mida jagus kõigile kohaletulnutele. Kõrvust libises läbi külanimesid, fotoaparaadid plõksusid ja millegipärast plaksutati ka veel.
Väga armas, et Arula külaselts märkis postuumselt Piret Barkala tööd küla-ajaloo kirjapanekul! Nimede ja tegemiste virr-varr võiks ju vahele jätta ometi tahan lugejat nendega tüüdata. Niisiis Jeti, Vaalukse, Ädu, Keeni, Mägiste püstkoda, Palupera (Kalev Lõhmus) käsitöö, kasetohukarbid, Pedajamäe roosi- ja leivatalu, Tsirgumäe, Sooblase, Aakre, Neeruti (5oo a. küla)külakiik, Taagepera õpitoad, Lüllemäe, Karula (Ants Järvmägi) turvaprog-ramm, Kaagjärve 3-s mõisapäev, Sangaste (Merle Tombak) rukkimaarjapäev, heina- ja mee-päevad, käsivikatiga võiduniitmine, rõugutegemine, heinapeprevannid, Ritsu sportlik kogukond, Nõuni purjeklubi (üllatushobi), Kappermäe MTÜ( Kaurutootsi, Tõutsi, Kassiratta ja Ilmjärve külad) tegus kogukond, Hargla rahvarõivad, Õru - parim paik noortele, noortepada, tennis, golf.
Meie, kappermäelased, tõime koju lisaks tänukirjale „Tegus kodupaik 2012“ ja filmile ka elusa draakonipuu. Minu meelest oli see väga armas and, mis sümboliseerib mu abikaasat Matit, kes oli Draakoni-aasta Kaljukits ja viimse hingetõmbeni külakeskuse ehitusega seotud. Loodan, et pildil seisab mu asemel Mati vaim.
Aili Naruski
Lühikokkuvõtet kõigi konkursile esitatud külade kohta saad lugeda Valgamaa Partnerluskogu veebil
http://www.valgaleader.ee/images/Klade_kirjeldused_2012.pdf
AK videolõiku üritusest saab vaadata etv.err.ee/index.php
Meie Pille ja Peeter on otsustanud kaastundlik-lahkelt mindki koduseinte vahelt välja „urgitseda“. GPS-ile sihtpunktid peale pandud, jõudsime kenasti kohale ja üks lahke mees suunas meid otsauksest majja. Riidehoiust juhatati meid kohemaid kohvitasside ning suupistete manu. Siiski algas üritus õigeaegselt. Sõna sai Taheva vallavanem Monica Rogenbaum, kes tervitas kokkutulnuid ning tutvustas pisut kohalikke tegemisi. Mõnuga vaatasime-kuulasime lugudevestja Piret Päär´i Rahvamuuseumist. Võrratu anne panna kuulajaid üles leidma lugusid meis enestes! Meenub küll üht-teist, aga Pireti-kombel ennast väljendada oskavad vähesed, pidades loojärge, ilma et uus lugu vahele trügiks. Lugu nagu kakku veeretada, et oleks tervik ja tuum tajutav. Seda tuleks vist põnnipõlvest saati arendada, õppides suhtlema, kuulama, tajuma, talletama, et mitte hilineda oma kohalolu- ja eluhuviga. (Mitte nagu minul jäi Piretile murdelugude ostusoov avaldamata.)
Väike lõunapaus ning olemegi valmis vaatama Gerli Adov`i ja Ott Rõngas`e ning Aili (mis ilus nimi) Keldo külaseltside elust-olust vändatud kiirfilmi. Ilmjärve külas toimunud maalilaager koos Ene-Mall Vernik-Tuubeliga esindas filmis meie külade tegemisi. Tagasihoidlik tegijate etteaste ja siis saigi alata tunnuskirjade ning meenete sadu, mida jagus kõigile kohaletulnutele. Kõrvust libises läbi külanimesid, fotoaparaadid plõksusid ja millegipärast plaksutati ka veel.
Väga armas, et Arula külaselts märkis postuumselt Piret Barkala tööd küla-ajaloo kirjapanekul! Nimede ja tegemiste virr-varr võiks ju vahele jätta ometi tahan lugejat nendega tüüdata. Niisiis Jeti, Vaalukse, Ädu, Keeni, Mägiste püstkoda, Palupera (Kalev Lõhmus) käsitöö, kasetohukarbid, Pedajamäe roosi- ja leivatalu, Tsirgumäe, Sooblase, Aakre, Neeruti (5oo a. küla)külakiik, Taagepera õpitoad, Lüllemäe, Karula (Ants Järvmägi) turvaprog-ramm, Kaagjärve 3-s mõisapäev, Sangaste (Merle Tombak) rukkimaarjapäev, heina- ja mee-päevad, käsivikatiga võiduniitmine, rõugutegemine, heinapeprevannid, Ritsu sportlik kogukond, Nõuni purjeklubi (üllatushobi), Kappermäe MTÜ( Kaurutootsi, Tõutsi, Kassiratta ja Ilmjärve külad) tegus kogukond, Hargla rahvarõivad, Õru - parim paik noortele, noortepada, tennis, golf.
Meie, kappermäelased, tõime koju lisaks tänukirjale „Tegus kodupaik 2012“ ja filmile ka elusa draakonipuu. Minu meelest oli see väga armas and, mis sümboliseerib mu abikaasat Matit, kes oli Draakoni-aasta Kaljukits ja viimse hingetõmbeni külakeskuse ehitusega seotud. Loodan, et pildil seisab mu asemel Mati vaim.
Aili Naruski
Lühikokkuvõtet kõigi konkursile esitatud külade kohta saad lugeda Valgamaa Partnerluskogu veebil
http://www.valgaleader.ee/images/Klade_kirjeldused_2012.pdf
AK videolõiku üritusest saab vaadata etv.err.ee/index.php
tere kool ja argirutiin - 01.09.2012
Käes on september ja taas on algamas väiksematel lasteaed, suurematel lastel kool ja vanematel argirutiin.
Oma esimest kooliaastat alustasid Tuule-Liis Jaagant ja Aneth Kaileen Peterson ning Priit ja Lilit said endale aastaks tütre Rieke Saksamaalt.
Külakeskuse alumine korrus on valmis ja üleval on maalilaagri näitus "Juulimaalijad".
Nagu näha - põhjust korraks aeg maha võtta oli meil mitu.
Seetõttu saime kokku laupäeval, 1. septembril kell 18.00 Lokumärdil, meie uues külakeskuses.
Peo ametlikus osas õnnitlesime ja kinkisime väikse meene Tuule-Liisile, Aneth Kaileenile ja Riekele koolitee alguse puhul. Lilledega pidasime meeles laste vanemaid.
Seejärel jagati kogu peoseltskond kolme võistkonda - kes ei ole veel koolis käinud, kes käivad koolis ja kellel koolid läbi. Kolme võistkonna vahel toimusid meeleolekad võistlused kus tuli ühiselt pakkida vastavalt tunniplaanile koolikotti, leida pakitud koolikotist kiiresti pliiats, joonistada võistkonna autoportree, õppida õuesõppetunnis nastikut ja rästikut eristama. Klassiõhtu nime kandvas võistluse osas tuli igal võistkonnal viia läbi üks mäng ning lõpuks panna oma teadmised proovile viktoriinis. Punktiarvestus toimus seekord šokolaadimedalitega. Lõpus jagas võistkond omavahel teenitud medalid ära.
Tore oli vaadata kuidas nii suured kui väikesed lapsed koos täiskasvanutega võistlesid ja mängisid.
Peo lõpus sõime ära viie kilose imeilusa tordi.
Oma esimest kooliaastat alustasid Tuule-Liis Jaagant ja Aneth Kaileen Peterson ning Priit ja Lilit said endale aastaks tütre Rieke Saksamaalt.
Külakeskuse alumine korrus on valmis ja üleval on maalilaagri näitus "Juulimaalijad".
Nagu näha - põhjust korraks aeg maha võtta oli meil mitu.
Seetõttu saime kokku laupäeval, 1. septembril kell 18.00 Lokumärdil, meie uues külakeskuses.
Peo ametlikus osas õnnitlesime ja kinkisime väikse meene Tuule-Liisile, Aneth Kaileenile ja Riekele koolitee alguse puhul. Lilledega pidasime meeles laste vanemaid.
Seejärel jagati kogu peoseltskond kolme võistkonda - kes ei ole veel koolis käinud, kes käivad koolis ja kellel koolid läbi. Kolme võistkonna vahel toimusid meeleolekad võistlused kus tuli ühiselt pakkida vastavalt tunniplaanile koolikotti, leida pakitud koolikotist kiiresti pliiats, joonistada võistkonna autoportree, õppida õuesõppetunnis nastikut ja rästikut eristama. Klassiõhtu nime kandvas võistluse osas tuli igal võistkonnal viia läbi üks mäng ning lõpuks panna oma teadmised proovile viktoriinis. Punktiarvestus toimus seekord šokolaadimedalitega. Lõpus jagas võistkond omavahel teenitud medalid ära.
Tore oli vaadata kuidas nii suured kui väikesed lapsed koos täiskasvanutega võistlesid ja mängisid.
Peo lõpus sõime ära viie kilose imeilusa tordi.
looduslaager 23-25. august 2012
Supi keetmine Pokumaal.
23-25 augustini toimus meie külakeskuses 7. Otepää piirkonna laste looduslaager. Lapsed olid väga tublid, vihmast ilma trotsides sõideti ratastega Otepää ja Urvaste küngastel. Kõige vapramad ööbisid telgis. Suured poisid tegid küüni endale mõnusa pesa. Esimesel päeval sõitsime marsuudil Pühajärve kool - Harimägi - Märdi veski - Ilmjärve küla - Lokumärdi talu. Õhtul toimus taskulambi valgel maastikumäng ja kuulasime õhtust ritsikate kontserti. Teisel päeval olime Pokumaal. Seal imetlesime Sven Zaceki ja Fred Jüssi kauneid loodusfotosid ning Edgar Valteri õlimaale. Matkasime taimerajal ja meisterdasime puidust usse, vurre ja pokusid. Poku püstkojas valmistasime suures pajas supi ja väikeses potis tee. Magustoiduks küpsetasime toki otsas õunu ja kastsime küpseõunad sulatatud šokolaadi sisse. Tagasiteel ronisime Vidrike torni, et imetleda sealt avanevat kaunist vaadet. Õhtul oli meil külas fotograaf Arne Ader, kes õpetas loodusfotode tegemist ja näitas enda huvitavamaid fotosid. Viimasel päeval sõitsime ratastega Otepääle ja lapsed tegid laagri digipäeviku, mida esitati ka laagri lõpupeol vanematele ja sõpradele. Koos vanematega toimus meeleolukas viktoriin. Kõik osalejad said ilusa tunnistuse. Laagri lõpetas vanematega ühine kringli söömine.Laagrit rahastas KIK
Laagri korraldasid Margit Turb Otepää Looduskeskusest, Tarmo Evestus MTÜ Otepää Loodusseltsist, Peeter Kangur Pühajärve Põhikoolist, Pille Kangur MTÜ Kappermäe Seltsist
Vaata pilte:
http://pkprojektid.weebly.com/2011-2012.html
Laagri korraldasid Margit Turb Otepää Looduskeskusest, Tarmo Evestus MTÜ Otepää Loodusseltsist, Peeter Kangur Pühajärve Põhikoolist, Pille Kangur MTÜ Kappermäe Seltsist
Vaata pilte:
http://pkprojektid.weebly.com/2011-2012.html
Looduslaagri lipu valmistasid Keity Kimmel ja Gertrud Leopard.
ilmjärve kooli kokkutulek - 15.07.2012
Ilmjärve koolimaja.
Pilt: http://www.puhkaeestis.ee/et/ilmjarve-bb
Kõik endised Ilmjärve kooli õpilased, õpetajad ja koolitöötajad on oodatud Ilmjärve kooli kokkutulekule 15. juulil. Kogunemine kell 13.00 Ilmjärve kooli juures. Koosviibimine ja kooliaja meenutamine toimub Kappermäe Seltsi külakeskuses Lokumärdil.
Samal ajal on külakeskuses avatud 2009-2011 aasta suvel Ilmjärve maalilaagris valminud maalide näitus.
Korraldajad MTÜ Kappermäe Selts ja Ilmjärve Kooli seltsing
Kokkutulekust loe 10.08.12 "Otepää Teataja" Valter Luuse artiklit http://www.otepaa.ee/ot/343%20OT%20nr.13.pdf
Samal ajal on külakeskuses avatud 2009-2011 aasta suvel Ilmjärve maalilaagris valminud maalide näitus.
Korraldajad MTÜ Kappermäe Selts ja Ilmjärve Kooli seltsing
Kokkutulekust loe 10.08.12 "Otepää Teataja" Valter Luuse artiklit http://www.otepaa.ee/ot/343%20OT%20nr.13.pdf
jaanipidu kappermäel - 22.06.2012
Lauluvõistlus tulesüütaja välja selgitamiseks. 22.06.2012
Reede, 22. juuni, Kappermäe Seltsi 5-nda jaanitule päev, oli seniste jaanipidude kõige ilusama ilmaga päev - päike paistis rõõmsalt terve õhtupooliku ja vihma ei sadanudki. Esimesed metsmaasikad punetasid Kappermäe nõlvadel.
Esimest korda olid meie jaanipeol esinejad. Tantsumuusika saamiseks töötas metsa vahel generaator. Pidu alustas Kaire Ojavee juhendamisel segarühm "Nuustaku", Otepää tantsumemme Eha Ojavee tantsuga "Pühajärve valss". Päikeselõõsas esitas tantsurühm tantsud "Kuulujutt", "Kolumatsi polka" ja "Eesti liha ja Eesti veri". Viimases tantsus olid kasutusel meestel ehtne palk vedamiseks ja naistel nisu külvamiseks. Palav oli tantsida, aga pealtvaatajad olid ka vaprad, kuna neile paistis päike otse silma.
Pidu jätkas Pühajärve Puhkpilliorkester Arno Antoni juhatusel. Agaramad pidulised tantsisid puhkpilli helide saatel.
Puhkpill lõpetas ja külavanem Peeter kamandas kõik pidulised ühte ringi, et lugeda üle kui palju pidulisi on sellel aastal Kappermäe jaanikule kogunenud. Saime 75 inimest. Meele teeb rõõmsaks suur laste hulk meie külades. Kindlustamaks kõikide jaanipeoliste turvalise kojujõudmise valisime endi seast inimesed, kes lubasid juua ainult vett ja morssi, neile kinnitasime rinda sildi "MTÜ Kappermäe Seltsi jaanipeo SELGE GRUPIJUHT". Kellel on järgmisel aastal see silt kaasas, see võib järgmisel jaanipeol selle oma abikaasaga või elukaaslasega ära vahetada ning juua ka kõiki teisi jooke.
Jaanilõkke süütamise õiguse väljaselgitamiseks jagati kõik pidulised kahte rühma. Punktide arvestus toimus jänestega. Võistkond, kellel oli pärast soojendusharjutusi, munavedu ja meeleoluka laulu esitamist enim jäneseid purgis, sai õiguse süüdata aasta tähtsaim tuli - jaanituli. See ülesanne oli küll auväärne aga mitte kergemaite killast, sest lõkke süütamiseks anti võtjatele ainult süütepulk. Lõke saadi õnneks siiski põlema. Lõkketule paistel, sääskede pinina saatel viidi läbi järgmine võistlus - meeskondlik saapavise teeni ja tagasi lõkke juurde. Lastele toimus saapavise traditsioonilisi heitmisvõtteid kasutades.
Kokkuvõttesse lisan ühe jaanipeolise sõnad, kes ütles: Kappermäe jaanituli on autentne küla jaanipidu. See on kuidagi väga kodune pidu.
Pille Kangur
Vaata pilte 2012 aasta jaanipeost:
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JAANIPAEV2012
Esimest korda olid meie jaanipeol esinejad. Tantsumuusika saamiseks töötas metsa vahel generaator. Pidu alustas Kaire Ojavee juhendamisel segarühm "Nuustaku", Otepää tantsumemme Eha Ojavee tantsuga "Pühajärve valss". Päikeselõõsas esitas tantsurühm tantsud "Kuulujutt", "Kolumatsi polka" ja "Eesti liha ja Eesti veri". Viimases tantsus olid kasutusel meestel ehtne palk vedamiseks ja naistel nisu külvamiseks. Palav oli tantsida, aga pealtvaatajad olid ka vaprad, kuna neile paistis päike otse silma.
Pidu jätkas Pühajärve Puhkpilliorkester Arno Antoni juhatusel. Agaramad pidulised tantsisid puhkpilli helide saatel.
Puhkpill lõpetas ja külavanem Peeter kamandas kõik pidulised ühte ringi, et lugeda üle kui palju pidulisi on sellel aastal Kappermäe jaanikule kogunenud. Saime 75 inimest. Meele teeb rõõmsaks suur laste hulk meie külades. Kindlustamaks kõikide jaanipeoliste turvalise kojujõudmise valisime endi seast inimesed, kes lubasid juua ainult vett ja morssi, neile kinnitasime rinda sildi "MTÜ Kappermäe Seltsi jaanipeo SELGE GRUPIJUHT". Kellel on järgmisel aastal see silt kaasas, see võib järgmisel jaanipeol selle oma abikaasaga või elukaaslasega ära vahetada ning juua ka kõiki teisi jooke.
Jaanilõkke süütamise õiguse väljaselgitamiseks jagati kõik pidulised kahte rühma. Punktide arvestus toimus jänestega. Võistkond, kellel oli pärast soojendusharjutusi, munavedu ja meeleoluka laulu esitamist enim jäneseid purgis, sai õiguse süüdata aasta tähtsaim tuli - jaanituli. See ülesanne oli küll auväärne aga mitte kergemaite killast, sest lõkke süütamiseks anti võtjatele ainult süütepulk. Lõke saadi õnneks siiski põlema. Lõkketule paistel, sääskede pinina saatel viidi läbi järgmine võistlus - meeskondlik saapavise teeni ja tagasi lõkke juurde. Lastele toimus saapavise traditsioonilisi heitmisvõtteid kasutades.
Kokkuvõttesse lisan ühe jaanipeolise sõnad, kes ütles: Kappermäe jaanituli on autentne küla jaanipidu. See on kuidagi väga kodune pidu.
Pille Kangur
Vaata pilte 2012 aasta jaanipeost:
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JAANIPAEV2012
teeme ära talgud - 05.05.2012
Tubli talguline Kristofer. 5. mai 2012
Kappermäe Seltsi külakeskuse korrastamise talgutest 5. mail. 2012 võttis osa 38 talgulist. Kõige nooremad talgulised olid 1,9 aastased ja vanimal talgulisel oli aastaid 83. Kõige lähemalt tulid talgutele Simmo ja Tobias oma perega. Kaugemad talgulised olid Tallinnast ja Tartust.
Maitsva supi ja kringli eest suur tänu Säde ja Gustavi vanaema Liiale.
Vaata talgutel tehtud pilte:
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TeemeAraMay52012
Maitsva supi ja kringli eest suur tänu Säde ja Gustavi vanaema Liiale.
Vaata talgutel tehtud pilte:
https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TeemeAraMay52012
jürituli - 22.04.2012
Tõrvikutega rongkäik Kappermäele.
Meie jüritule päev oli selle kevade kõige ilusama ilmaga päev - päike paistis terve õhtu ja lubatud vihma ei tulnudki.
Pühapäev, 22. aprill oli üle-eestiline liikumispäev "Sinu sammud loevad". Eelmisel aastal tegime liikumispäeval matka ja pärast sõime idusid. Tänavu kutsusime aga kõiki tulema jüritulele jala, koos naabritega ühises tõrvikutega rongkäigus. Eriti tublid olid Sigrid ja Tobias, kes lasid isa Toomasel ennast viia Kaurutootsi külla ja tulid sealt koos Marge ja Tiiuga jalutades jüritulele. Kõige tublim sammuja oli sellel päeval Mall, kes käis 7,5 km! Ta oli juba päeval koos tütre Triinuga ühe kepikõnni tiiru teinud ja õhtul lisas meetreid teistega koos tõrvikuga sammudes. Rivi ees kiitus! Kappermäel panid kõik oma käidud kilomeetrid kirja ja kokku sai 65 km.
Kappermäel süütasime lõkke traditsiooniliselt Rasmuse pasunahelide saatel. Külavanem Peeter kamandas kõik rivvi ja paariks loe! Esimene ülesanne oli lüpsipinkide turrutamine. Mida turrutamine tähendab me täpselt ei teadnud aga Kappermäe moodi turrutamine oli selline: tuli istuda korraks pingile ja seejärel panna lüpsipink endast nii kaugele kui ulatud. Endast võimalikult kaugele ulatamiseks viskusid kõik - nii noored kui vanad - pikali, ikka selleks, et oma võistkond võidaks. Marge lubas Raini õhtusöögist ilma jätta kui ta temast kaugemale pingi heidab. Täpsustuseks: üks lüpsipink oli Mati valmistatud, eelmise aasta jüritule lüpsipingi viskamise võistluseks. Teine aga äsjavalminud Valle käe alt.
Järgmine võistlus oli kaarikute võiduajamine ümber jüritule. Ain ja Karl valiti hobusteks. Esimese võiduajamise võitis Aini võistkond. Seejärel vahetasid võistkonnad omavahel hobused ja võitjaks tuli Karli kaarik kuna Aini hobused hakkasid perutama.
Kolmas võistlus oli viktoriin eelmise aasta Iti-Riini jüritule referaadi põhjal.
Võistlused võitis sõprus ja hea tuju.
Noortele toimus puupaku maha lükkamise võistlus. Lahe oli vaadata kuidas kõige pisemad Simmo ja Ruuben võistlesid koos suuremate poiste ja tüdrukutega. Lõppuvaatuses kukkusid viimased poisid pikali ja püsti jäi võitja Liis.
Kõik tublid võistlejad said endale rõõmsa meele ja šokolaadist medali.
Pille Kangur
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JURITULI2012
Pühapäev, 22. aprill oli üle-eestiline liikumispäev "Sinu sammud loevad". Eelmisel aastal tegime liikumispäeval matka ja pärast sõime idusid. Tänavu kutsusime aga kõiki tulema jüritulele jala, koos naabritega ühises tõrvikutega rongkäigus. Eriti tublid olid Sigrid ja Tobias, kes lasid isa Toomasel ennast viia Kaurutootsi külla ja tulid sealt koos Marge ja Tiiuga jalutades jüritulele. Kõige tublim sammuja oli sellel päeval Mall, kes käis 7,5 km! Ta oli juba päeval koos tütre Triinuga ühe kepikõnni tiiru teinud ja õhtul lisas meetreid teistega koos tõrvikuga sammudes. Rivi ees kiitus! Kappermäel panid kõik oma käidud kilomeetrid kirja ja kokku sai 65 km.
Kappermäel süütasime lõkke traditsiooniliselt Rasmuse pasunahelide saatel. Külavanem Peeter kamandas kõik rivvi ja paariks loe! Esimene ülesanne oli lüpsipinkide turrutamine. Mida turrutamine tähendab me täpselt ei teadnud aga Kappermäe moodi turrutamine oli selline: tuli istuda korraks pingile ja seejärel panna lüpsipink endast nii kaugele kui ulatud. Endast võimalikult kaugele ulatamiseks viskusid kõik - nii noored kui vanad - pikali, ikka selleks, et oma võistkond võidaks. Marge lubas Raini õhtusöögist ilma jätta kui ta temast kaugemale pingi heidab. Täpsustuseks: üks lüpsipink oli Mati valmistatud, eelmise aasta jüritule lüpsipingi viskamise võistluseks. Teine aga äsjavalminud Valle käe alt.
Järgmine võistlus oli kaarikute võiduajamine ümber jüritule. Ain ja Karl valiti hobusteks. Esimese võiduajamise võitis Aini võistkond. Seejärel vahetasid võistkonnad omavahel hobused ja võitjaks tuli Karli kaarik kuna Aini hobused hakkasid perutama.
Kolmas võistlus oli viktoriin eelmise aasta Iti-Riini jüritule referaadi põhjal.
Võistlused võitis sõprus ja hea tuju.
Noortele toimus puupaku maha lükkamise võistlus. Lahe oli vaadata kuidas kõige pisemad Simmo ja Ruuben võistlesid koos suuremate poiste ja tüdrukutega. Lõppuvaatuses kukkusid viimased poisid pikali ja püsti jäi võitja Liis.
Kõik tublid võistlejad said endale rõõmsa meele ja šokolaadist medali.
Pille Kangur
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/JURITULI2012
Lüpsipinkide turrutamise võistluse stiilinäide. Sellist stiili kasutasid nii noored kui vanad. Marge ja Toomas võistlushoos.
vastlapäev - 10.03.2012
Maja ees sõidutas Toomas väikest Lenna Mari.
Tänavuseks küla vastlapäevaks kattis hommikune lumesadu Kappermäe kelgunõlva vesise lumega. Eile oli kelgumägi libe, jäine, lumi kandis suurematki inimest. Täna aga oli pigem lumesõja pidamise ilm.
Esimesed linad panid tänavu kasvama Simmo ja Tobias. Kõik kelgumäele kogunenud vastlapäevalised lasid vähemalt ühe korra mäest alla, et linad ikka kasvama saaks. Kelguga mäest alla sai sõita, aga mäest üles ronimine nõudis palju jaksu - mõned sammud lumi kandis, mõne sammu sumpasid lumes. "Linad jäävad tänavu lühikeseks," nentisid kelgutajate liupikkust hinnates vanemad inimesed. Elisabet, Anet, Säde ja Liisi meisterdasid kelgumäele ilusa, käbist silmadega lumememme. Poisid olid vaprad kelgutajad. Suuremad ja väiksemad poisid kogunesid teisele kelgunõlvale. Küllap ehitavad hüppekat nagu eelmiselgi aastal, mõtlesid emad-isad. Aga hüppeka ehitamisest poisid loobusid - kelgu liikumiskiirus olla lörtsise lume tõttu liiga väike.
Suuremad inimesed, kellel vastlaliud sõidetud, arutasid omavahel külauudiseid. Põhiteema oli tänavu Pühajärve Põhikool ja positiivne kohtuotsus.
Kui kõikidel lastel olid riided läbimärjaks kelgutatud ja lumesõjatatud, suunduti Lokumärdile. Armas oli vaadata kuidas suuremad poisid sõidutasid väiksemaid poisse kelguga Kappermäelt Lokumärdile. Maja ees sõidutas Toomas väikest Lenna Mari kelguga ringiratast. Minnale meeldis, emme ei tulnud meeldegi ja uni kippus peale.
Lokumärdi külakeskuses oli mõnusalt soe. Gustavi ja Säde vanaema oli meile keetnud imemaitsva hernesupi ja küpsetanud hunniku vastlakukleid. Ja nagu vanaemadel ikka kombeks, oli suppi keedetud palju, poole rohkem kui vaja.
Mõnus söök ja mõnus seltskond - mida veel õnneks vaja?
Pille Kangur
Esimesed linad panid tänavu kasvama Simmo ja Tobias. Kõik kelgumäele kogunenud vastlapäevalised lasid vähemalt ühe korra mäest alla, et linad ikka kasvama saaks. Kelguga mäest alla sai sõita, aga mäest üles ronimine nõudis palju jaksu - mõned sammud lumi kandis, mõne sammu sumpasid lumes. "Linad jäävad tänavu lühikeseks," nentisid kelgutajate liupikkust hinnates vanemad inimesed. Elisabet, Anet, Säde ja Liisi meisterdasid kelgumäele ilusa, käbist silmadega lumememme. Poisid olid vaprad kelgutajad. Suuremad ja väiksemad poisid kogunesid teisele kelgunõlvale. Küllap ehitavad hüppekat nagu eelmiselgi aastal, mõtlesid emad-isad. Aga hüppeka ehitamisest poisid loobusid - kelgu liikumiskiirus olla lörtsise lume tõttu liiga väike.
Suuremad inimesed, kellel vastlaliud sõidetud, arutasid omavahel külauudiseid. Põhiteema oli tänavu Pühajärve Põhikool ja positiivne kohtuotsus.
Kui kõikidel lastel olid riided läbimärjaks kelgutatud ja lumesõjatatud, suunduti Lokumärdile. Armas oli vaadata kuidas suuremad poisid sõidutasid väiksemaid poisse kelguga Kappermäelt Lokumärdile. Maja ees sõidutas Toomas väikest Lenna Mari kelguga ringiratast. Minnale meeldis, emme ei tulnud meeldegi ja uni kippus peale.
Lokumärdi külakeskuses oli mõnusalt soe. Gustavi ja Säde vanaema oli meile keetnud imemaitsva hernesupi ja küpsetanud hunniku vastlakukleid. Ja nagu vanaemadel ikka kombeks, oli suppi keedetud palju, poole rohkem kui vaja.
Mõnus söök ja mõnus seltskond - mida veel õnneks vaja?
Pille Kangur
2011
SELTSI ESIMENE LAAT – 22.05.2011
Heidi, Gustav, Säde, Aili ja Merike
naudivad laadamelu.
Kui Aili oma ubadega, Merike toalilledega, Aneth Kaileen popcornidega ning õe ja vennaga kohale jõudsid, oli MTÜ Kappermäe esimene laat juba alanud. Laadamuusik Mihkel sõrmitses andunult oma keelpilli, isa Aini kodupajudest valmistatud tugitoolis, millel pikad, õitsemise lõpetanud kasvud kui maakiirgus üle seljatoe taevapoole sirutumas. Mängija seljal lõi takti puntiseotud juuksepahmak nagu hästikasvatatud inimtaime juurepall. Laadaplatsi ümber lainetav võilillede õitemeri ja selle kohal õnnistav keskhommiku päike, sulandusid meie laada meeleollu. Pajutugitoolidest kõige mugavam pidi kuulujärgi olema Ekke meisterdatud iste.
Vanasti sõideti laadale hobusega, tänasel päeval aga tuli Jaaganti pere ATV-ga, mille järelkärus oli trobikond rõõmsat laadalist koos elusate kanade kastidega. Teel laadale oli mõni kana oma valge pärli - muna - kasti munenud. Kõrvalkastis kogisesid kuked. Perekond Jaagant oli sulelistega sinapeal. Üks paar lasti laadaliste rõõmuks murule jalutamagi. “Vanaema, ostame ühe valge kana, meil on ju kõik pruunid!“ hüüatas lapsesuu. Pika laadalaua otsale pandud munarestid leidsid kohe-kohe ostjad. Esialgne 3 eurot kaubeldi resti kohta 2-le eurole. Mall Rein tuli laadale tütre maalitud, muhumustriliste kalossidega. Mainis, et tuli laadale teistele kauneid jalavarje näitama. Murule laotas ta laada hinnalisema kauba, pargitud –värvitud ja naturaalvärvides chinchilla(tšintšilja) nahad. Siinkohal tundeid ei sõnasta, sest inimene isegi viib OMA NAHA alatasa turule ning kogu elav on ajast-aega ostetav- müüdav olnud. Väikeste laadakauplejate rodus soojendas südant usin tüdruk, kes nagu muistne piiga põimis segamatult neljakandilist võtmehoidjat. Tublide tegijate ees laual oli isemeisterdatud ehteid ja tarbeesemeid erinevates tehnikates (hüppenöör, kõrvarõngad, viltpalle, vilditud kuuma-aluseid, juuste-ja võtmehoidjaid, heegeldusi jne.). Teise laua keskpaigast hiilgasid vastu laua külge kruvitud hakklihamasinad. Lähimal vaatlusel selgus, et elektripirn ning voolujuhe seletasid vana asja uuskasutuse vöimalusest ning muidugi Jaagu nutikust. Tilluke uunikum mängumasin sai nii ruttu uue omaniku, et kõik soovijad ei jõudnud „rahakotte“ kättpidi kohale vedadagi. Neljandiku müügilauast oli vallutanud Heidi oma fantastilise saviloominguga, valmistoodanguna kausid, vaasid, topsikud, alused, tassid erivärvides ja -suurustes. Kohapeal oli savilillede, potikeste ja kujukeste isekaunistamise-värvimise vöimalus. Sinna tekkis korralik töökoha ja pintslite järjekord. Kõik said rahulikult meelepärase kunstiteose tehtud ning vöis alata vahepeal vaikselt annetatud asjade heategevuslik oksjon. Esimesena läks oksjonile riigikogulase kallistus. Paar euro esimest korda! Kolm!““Kolm!“ esimest korda...Kolm! teist korda...“Neli!“ jne. Lõpuks pakkumised soigusid. Riigikogu liikme Priit Sibula kallistus müüdi 5 euro eest. Kahtlane asi, mõtles pakkuja ning lõpp-pakkumine jäigi oma naisukesele. Teisena oli laekunud riigikogulase naise kallistus. Üldise naerupahvaku saatel kordus eelmine stsenaarium. Nii nad ostsidki tol nädalavahetusel vastastikku kõigi rõõmuks oma kalli-kallid. See räägib MEIE KOGUKONNA ELUTERVEST MÕISTUSEST. No ja see kallistus ise, see oli kui Koidu ja Hämariku põgus kohtumine, väärikas leppemärk väikestele ja suurtele.
Jaagu vana-aegse universaalse õlalkantava ametimapi pakkus üle riigikogulane Priit.
Aili oli õnnelik Restu karjääri kahe munakivi omandamisest 5 euro eest. “Kivid kõnelevad minuga!“ Mu luulekogu „Eluheideid“ sai 10 euro eest Jaagantite perre.
Hiigelpudeli kiikhoidikul viis koju Mati. Jaak sattus külavanema õhtuse õlle oksjonil nii hoogu, et ostis õllepurgi alghinnast 10 korda kõrgema hinnaga ja alles siis meenus talle – ma ei joo ju õlut. Oksjoni ja panka laekunud annetustega kogunes seltsimaja ehituseks 214,76 eurot. Laada lõpuks jõudis kohale Roomet emaga. Väike trikimees esitas meile akrobaatika-show matil. 64-ne Aili mõtles, et viis aastat tagasi sai tiritammi istutamisega veel ilusasti hakkama, aga Roometi matil see eriti ei tahtnud õnnestuda. Ei aidanud ka kottade jalast viskamine. Ju oli matt liiga väike suure tiritamme kasvatamiseks. Kodus uuris 21-aastane lapselaps Silver süütu nõutusega: “Mamma! Ega sa üht õlut ära ei joonud, mis sa muidu jalgu taeva poole hakkasid ajama?!“
Esimene laat igatahes õnnestus ja oli igati asjalik. Jätkus kaupu ning kaubakaejaidki.
Laada järelkaja Aili Naruskilt
Vanasti sõideti laadale hobusega, tänasel päeval aga tuli Jaaganti pere ATV-ga, mille järelkärus oli trobikond rõõmsat laadalist koos elusate kanade kastidega. Teel laadale oli mõni kana oma valge pärli - muna - kasti munenud. Kõrvalkastis kogisesid kuked. Perekond Jaagant oli sulelistega sinapeal. Üks paar lasti laadaliste rõõmuks murule jalutamagi. “Vanaema, ostame ühe valge kana, meil on ju kõik pruunid!“ hüüatas lapsesuu. Pika laadalaua otsale pandud munarestid leidsid kohe-kohe ostjad. Esialgne 3 eurot kaubeldi resti kohta 2-le eurole. Mall Rein tuli laadale tütre maalitud, muhumustriliste kalossidega. Mainis, et tuli laadale teistele kauneid jalavarje näitama. Murule laotas ta laada hinnalisema kauba, pargitud –värvitud ja naturaalvärvides chinchilla(tšintšilja) nahad. Siinkohal tundeid ei sõnasta, sest inimene isegi viib OMA NAHA alatasa turule ning kogu elav on ajast-aega ostetav- müüdav olnud. Väikeste laadakauplejate rodus soojendas südant usin tüdruk, kes nagu muistne piiga põimis segamatult neljakandilist võtmehoidjat. Tublide tegijate ees laual oli isemeisterdatud ehteid ja tarbeesemeid erinevates tehnikates (hüppenöör, kõrvarõngad, viltpalle, vilditud kuuma-aluseid, juuste-ja võtmehoidjaid, heegeldusi jne.). Teise laua keskpaigast hiilgasid vastu laua külge kruvitud hakklihamasinad. Lähimal vaatlusel selgus, et elektripirn ning voolujuhe seletasid vana asja uuskasutuse vöimalusest ning muidugi Jaagu nutikust. Tilluke uunikum mängumasin sai nii ruttu uue omaniku, et kõik soovijad ei jõudnud „rahakotte“ kättpidi kohale vedadagi. Neljandiku müügilauast oli vallutanud Heidi oma fantastilise saviloominguga, valmistoodanguna kausid, vaasid, topsikud, alused, tassid erivärvides ja -suurustes. Kohapeal oli savilillede, potikeste ja kujukeste isekaunistamise-värvimise vöimalus. Sinna tekkis korralik töökoha ja pintslite järjekord. Kõik said rahulikult meelepärase kunstiteose tehtud ning vöis alata vahepeal vaikselt annetatud asjade heategevuslik oksjon. Esimesena läks oksjonile riigikogulase kallistus. Paar euro esimest korda! Kolm!““Kolm!“ esimest korda...Kolm! teist korda...“Neli!“ jne. Lõpuks pakkumised soigusid. Riigikogu liikme Priit Sibula kallistus müüdi 5 euro eest. Kahtlane asi, mõtles pakkuja ning lõpp-pakkumine jäigi oma naisukesele. Teisena oli laekunud riigikogulase naise kallistus. Üldise naerupahvaku saatel kordus eelmine stsenaarium. Nii nad ostsidki tol nädalavahetusel vastastikku kõigi rõõmuks oma kalli-kallid. See räägib MEIE KOGUKONNA ELUTERVEST MÕISTUSEST. No ja see kallistus ise, see oli kui Koidu ja Hämariku põgus kohtumine, väärikas leppemärk väikestele ja suurtele.
Jaagu vana-aegse universaalse õlalkantava ametimapi pakkus üle riigikogulane Priit.
Aili oli õnnelik Restu karjääri kahe munakivi omandamisest 5 euro eest. “Kivid kõnelevad minuga!“ Mu luulekogu „Eluheideid“ sai 10 euro eest Jaagantite perre.
Hiigelpudeli kiikhoidikul viis koju Mati. Jaak sattus külavanema õhtuse õlle oksjonil nii hoogu, et ostis õllepurgi alghinnast 10 korda kõrgema hinnaga ja alles siis meenus talle – ma ei joo ju õlut. Oksjoni ja panka laekunud annetustega kogunes seltsimaja ehituseks 214,76 eurot. Laada lõpuks jõudis kohale Roomet emaga. Väike trikimees esitas meile akrobaatika-show matil. 64-ne Aili mõtles, et viis aastat tagasi sai tiritammi istutamisega veel ilusasti hakkama, aga Roometi matil see eriti ei tahtnud õnnestuda. Ei aidanud ka kottade jalast viskamine. Ju oli matt liiga väike suure tiritamme kasvatamiseks. Kodus uuris 21-aastane lapselaps Silver süütu nõutusega: “Mamma! Ega sa üht õlut ära ei joonud, mis sa muidu jalgu taeva poole hakkasid ajama?!“
Esimene laat igatahes õnnestus ja oli igati asjalik. Jätkus kaupu ning kaubakaejaidki.
Laada järelkaja Aili Naruskilt
"TEEME ÄRA" LOKUMÄRDI TALGUD 7.05.2011
7-nda mai hommik tervitas kõiki Lokumärdi talgutele kiirustajaid mõnusa päikesepaistega ja jaheda tuulega. Kogunesime MTÜ Kappermäe Seltsi tulevase külakeskuse juures. Talgulisi oli meil vanuses 9 kuud kuni 82 aastat. Talgupäeva alustasime tutvumisringiga. Kui arvestada seda, et eelmisel aastal tuli Tõutsi külla 14 inimest, neist 10 last, siis oli palju uusi inimesi, kelle nimi, küla ja talu tuli selgeks saada.
Talgujuht Peeter tegi stendettekande ja tutvustas MTÜ Kappermäe Seltsi, kui talgute korraldajat ja külaelu edendajat. Oma jõudsasti valmiva külakeskuse juures alustasimegi talgutööd, et valmiv maja saaks endale hoolitsetud ja kauni ümbruse. Rain ja Jaanus võtsid enda kanda puude tegemise. Saed käes ja punt poisse kannul, suunduti hoogsal sammul ülesannet täitma. Ain otsustas tegeleda vana ja väsinud õunaaiaga ning ronis kärmelt esimese kõrge õunapuu otsa. Hakkas seal julgelt turnides oksi saagima. Valle ja Vello jäid maja lähedusse, et võtta maha puid, mis olid kuivanud ja takistasid valguse pääsemist majja. See osutus, meile kui rehadega toimetavatele naistele ja lastele, meeleolukaks vaheldust ja hetkelist puhkust pakkuvaks vaatemänguks. Naised ja virgad lapsed moodustasid rehitsejate üksuse ning tegid rehadega toimetades majale ringi peale. Koristades lehti, klaasikilde, ehitusprahti ja puitu. Roometist sai meie koristuspäeva majaümbruse klaasikildude hirm, nimelt leidis ta ämbri ja hakkas klaasikildude kogujaks, nii et kes aga leidis killu hüüdis: „Roomet!” ja killud leidsid tee ämbri. Nagu ikka iga koristuse käigus juhtub, et kes koristab see leiab igasugu huvitavaid asju. Meie parimad ja naljakamad leiud: Anu-Maaja riisus välja kusagilt päevinäinud ja väga määrdunud seksika roosa pesu. Lapsed leidsid kahvleid ja 5kg kaalupommi ning vana velje. August ja Toomas olid traktoriga, mis on olnud kahe talgu ajaloos väga popp asi meie väikeste ja agarate talguliste seas. Ei juhtu ju iga päev, et saab traktoriga sõita ja puid vedada. Säde, Gustav, Tobias ja Simmo otsustasid, et just see töö sobib neile kõige paremini. Heidi tekitas meis segadust tohutu virkusega, teda jätkus korraga mitmele poole. Hiljem selgus tõde – tal oli nimelt kaksikõde kaasa võetud. Priit ja Peeter võitlesid vanade kreekidega, mis leidsid oma lõpu jaanitule lõkkes. Kõige pisemad said ülesande vankris hästi magada, mis neil vahelduva eduga ka õnnestus. Töö ei olnud ainuke asi mida sai tehtud. Sai ka mõnusalt naabritega juttu ajada ning isegi muna- ja kartuliäri teha.
Pärast väsitavat tööd leidsid poisid endale hea lõbustuse - hüpped katuselt. Tekitades end lõbustades meile närvikõdi ja pakkudes toredat meelelahutust kuni ootasime supi saabumist. Nimelt ronisid nad mööda roove üles katuse harjale ja istusid seal rivis. Seejärel alla ronides tekkis ühel neist mõte alla turnimise asemel hüpata liivahunnikusse. Mida siis teised temaga koos turnijad ka kohe proovima pidid. Järgmisel nädalal ehitajad kindlasti pirisesid liivahunniku juures: „Kes meie liivahunniku nii väikseks on teinud?” Tõe huvides peab muidugi mainima, et osa liiva pistis Minna Mari endale suhu. Eks neid proovijaid võis olla veelgi aga Minna Mari oli ainuke, kes oma liivase suuga vahele jäi.
Tööpäev läbi, algas teine talgutöö – supi söömise talgud. Siinjuures suured tänud Priidu emale Liiale, kes suure pajatäie imemaitsvat hernesuppi keetis ja lausa ülimaitsva kringli küpsetas. Supisöömise talgutel oli kõigile eeskujuks Juss, kes sõi 4! kausitäit suppi.
Talgupäeva lõpus oli hea tunne hinges, et sai ära tehtud midagi vajalikku kodukoha kaunimaks muutmisel. Enne lahkuminekut lepiti kokku, et järgmisel korral kohtume külalaadal, mis toimub 22. mail ja sel aastal esimest korda.
Suur kummardus ja kiitus meile kõigile!
Pille Kangur ja Heidi Mäeveer
Talgujuht Peeter tegi stendettekande ja tutvustas MTÜ Kappermäe Seltsi, kui talgute korraldajat ja külaelu edendajat. Oma jõudsasti valmiva külakeskuse juures alustasimegi talgutööd, et valmiv maja saaks endale hoolitsetud ja kauni ümbruse. Rain ja Jaanus võtsid enda kanda puude tegemise. Saed käes ja punt poisse kannul, suunduti hoogsal sammul ülesannet täitma. Ain otsustas tegeleda vana ja väsinud õunaaiaga ning ronis kärmelt esimese kõrge õunapuu otsa. Hakkas seal julgelt turnides oksi saagima. Valle ja Vello jäid maja lähedusse, et võtta maha puid, mis olid kuivanud ja takistasid valguse pääsemist majja. See osutus, meile kui rehadega toimetavatele naistele ja lastele, meeleolukaks vaheldust ja hetkelist puhkust pakkuvaks vaatemänguks. Naised ja virgad lapsed moodustasid rehitsejate üksuse ning tegid rehadega toimetades majale ringi peale. Koristades lehti, klaasikilde, ehitusprahti ja puitu. Roometist sai meie koristuspäeva majaümbruse klaasikildude hirm, nimelt leidis ta ämbri ja hakkas klaasikildude kogujaks, nii et kes aga leidis killu hüüdis: „Roomet!” ja killud leidsid tee ämbri. Nagu ikka iga koristuse käigus juhtub, et kes koristab see leiab igasugu huvitavaid asju. Meie parimad ja naljakamad leiud: Anu-Maaja riisus välja kusagilt päevinäinud ja väga määrdunud seksika roosa pesu. Lapsed leidsid kahvleid ja 5kg kaalupommi ning vana velje. August ja Toomas olid traktoriga, mis on olnud kahe talgu ajaloos väga popp asi meie väikeste ja agarate talguliste seas. Ei juhtu ju iga päev, et saab traktoriga sõita ja puid vedada. Säde, Gustav, Tobias ja Simmo otsustasid, et just see töö sobib neile kõige paremini. Heidi tekitas meis segadust tohutu virkusega, teda jätkus korraga mitmele poole. Hiljem selgus tõde – tal oli nimelt kaksikõde kaasa võetud. Priit ja Peeter võitlesid vanade kreekidega, mis leidsid oma lõpu jaanitule lõkkes. Kõige pisemad said ülesande vankris hästi magada, mis neil vahelduva eduga ka õnnestus. Töö ei olnud ainuke asi mida sai tehtud. Sai ka mõnusalt naabritega juttu ajada ning isegi muna- ja kartuliäri teha.
Pärast väsitavat tööd leidsid poisid endale hea lõbustuse - hüpped katuselt. Tekitades end lõbustades meile närvikõdi ja pakkudes toredat meelelahutust kuni ootasime supi saabumist. Nimelt ronisid nad mööda roove üles katuse harjale ja istusid seal rivis. Seejärel alla ronides tekkis ühel neist mõte alla turnimise asemel hüpata liivahunnikusse. Mida siis teised temaga koos turnijad ka kohe proovima pidid. Järgmisel nädalal ehitajad kindlasti pirisesid liivahunniku juures: „Kes meie liivahunniku nii väikseks on teinud?” Tõe huvides peab muidugi mainima, et osa liiva pistis Minna Mari endale suhu. Eks neid proovijaid võis olla veelgi aga Minna Mari oli ainuke, kes oma liivase suuga vahele jäi.
Tööpäev läbi, algas teine talgutöö – supi söömise talgud. Siinjuures suured tänud Priidu emale Liiale, kes suure pajatäie imemaitsvat hernesuppi keetis ja lausa ülimaitsva kringli küpsetas. Supisöömise talgutel oli kõigile eeskujuks Juss, kes sõi 4! kausitäit suppi.
Talgupäeva lõpus oli hea tunne hinges, et sai ära tehtud midagi vajalikku kodukoha kaunimaks muutmisel. Enne lahkuminekut lepiti kokku, et järgmisel korral kohtume külalaadal, mis toimub 22. mail ja sel aastal esimest korda.
Suur kummardus ja kiitus meile kõigile!
Pille Kangur ja Heidi Mäeveer
MATK „SINU SAMMUD LOEVAD” 17.04.2011
Suured ja väikesed matkajad.
See üritus toimus südamenädala 17-24.04 raames ja südamenädala eesmärgiks oli panna inimesi mõtlema oma südame tervisele ja sellele, et liikumisharrastusega tegelemine on parim viis ennetada südamehaigusi. Suur üle Eesti toimuv liikumispäev, kus ühel ajal hakkavad liikuma tuhanded inimesed toimus 17.aprill algusega kell 12.00.
Meie korraldasime selle ürituse raames väikese ja toreda matka, et nautida suurepärast kevadet ja loodust. Matkasime Lokumärdilt Suur-Tedre taluni. Ilm oli kevadiselt soe, päikesepaisteline. Nägime sisalikku, lepatriinut, kärsakat, tärkavat naati, voolavaid ojasid ja sulavaid lumehangi.. Isegi Suurt-Munamäge ja Vällamäge nägime oma lühikese matka jooksul. Matka ajal said omavahel kõik vahepeal juhtunud sündmused läbi arutatud. Heidil oli kõigile matkajatele savist medalid meisterdatud. Mati jagas matka sihtpunktis vanaema nätsu ehk kuivatatud õunu. Lokumärdil ootas meid tervislikult kaetud laud. Sõime idusid, õunu, mett, kaalikaid ja jõime Heidi sooja kasemahla-õunamahla jooki. Küll see oli hea! Nagu meie väike pühapäevane matkki.
Pille Kangur matkaja
Meie korraldasime selle ürituse raames väikese ja toreda matka, et nautida suurepärast kevadet ja loodust. Matkasime Lokumärdilt Suur-Tedre taluni. Ilm oli kevadiselt soe, päikesepaisteline. Nägime sisalikku, lepatriinut, kärsakat, tärkavat naati, voolavaid ojasid ja sulavaid lumehangi.. Isegi Suurt-Munamäge ja Vällamäge nägime oma lühikese matka jooksul. Matka ajal said omavahel kõik vahepeal juhtunud sündmused läbi arutatud. Heidil oli kõigile matkajatele savist medalid meisterdatud. Mati jagas matka sihtpunktis vanaema nätsu ehk kuivatatud õunu. Lokumärdil ootas meid tervislikult kaetud laud. Sõime idusid, õunu, mett, kaalikaid ja jõime Heidi sooja kasemahla-õunamahla jooki. Küll see oli hea! Nagu meie väike pühapäevane matkki.
Pille Kangur matkaja
jÜRITULI KAPPERMÄEL 23.04.2011
Ruuben pingi viskamise võistlusel.
„Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saab meitele, jah meitele, jah meitele,“ kõmises 668 aasta tagune Jüriöö ülestõusu hingus tänavu Kappermäe Jürijooksule saabujate meeles ning keelelgi. Igast ilmakaarest lähenesid tõrvikutuled, kaasas trobikond süttinud hingetunglaid. Ei takistanud aastatega nurmele kasvanud võsa ega varakevadised lodud küngaste vahel. Tuldi taldade müdinal ja ATV-d mürinal, hobuseid enam (veel) ei ole. „Kustkandi mehi olete?“ küsiti saabujatelt. Kui tulijaid enam ei paistnud, tungisid tõrvikutuled – saatjaks Rasmuse trompetihelid - tummale lõkkekuhjale ümberringi küljeribide vahele. Kaua vindunud vihaga süttiski vabaduseihane lõkkeleek kõrgustesse. Enne pärispimedat pildusime pinki (nagu soomlased seda teevad), poisid tagusid „jalkat“ ja tüdrukud tuletasid vastlaliugu meelde enda mäest alla veeretamisega. Eelmistel kooskäimistel viskasime vanu vene kirsasid, need nüüd lõketes juba. Krooni-aegseid käimasid ei saa solvata, eurosaapaid pole veel varuks. See pink on meil oma näoga, kitselüpsi mõõtu, tuli-uus, kolme jalaga, oma mehe meisterdus. Pink jäi mitmele kehale pildinäoks. Ei ma tea, kas teised midagi enamat mõtlesid, kui pinki pildusid ja sellest nalja said, aga minu mudsus mulksus mõte iga hoogsama ja jõulisema viske ajal: “Me ei ole valla lüpsikitsed! Oleme peremehed OMAL MAAL! Meil on pärijad - lapsed ja laste lapsed.“
Muidugi ei puudunud piknikulaud ja kahelpool pingid nagu alati. Kasemahl ja muidu morsid olid nõutavamad kui toidupooline. Tõrvikutekumavalgel täitsid õde-venda, Iti-Riin ja Rasmus, õhtu pillimängu ning ajaloolise meenutusega Jüriöö ülestõusust.
Kuna osalejaid oli kubinal palju, siis anti kõige pisematele KAPPERMÄE SELTSI JÜRIJOOKSU diplom.
Aili Naruski Tõutsi külast
Muidugi ei puudunud piknikulaud ja kahelpool pingid nagu alati. Kasemahl ja muidu morsid olid nõutavamad kui toidupooline. Tõrvikutekumavalgel täitsid õde-venda, Iti-Riin ja Rasmus, õhtu pillimängu ning ajaloolise meenutusega Jüriöö ülestõusust.
Kuna osalejaid oli kubinal palju, siis anti kõige pisematele KAPPERMÄE SELTSI JÜRIJOOKSU diplom.
Aili Naruski Tõutsi külast
meestematk 19-20.03.2011
Georg ja Ekke hommikul lõket tegemas.
1. Priit Jaagant
2. Rasmus Jaagant
3. Ain Kaha
4. Ekke Kaha
5. Peeter Kangur
6. Tanil Peeter Kangur
7. Laur Kangur
8. Mark-Joonas Artma
9. Karl Kimmel
10. Georg Erich Oinus
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/MEESTEMATK2011
2. Rasmus Jaagant
3. Ain Kaha
4. Ekke Kaha
5. Peeter Kangur
6. Tanil Peeter Kangur
7. Laur Kangur
8. Mark-Joonas Artma
9. Karl Kimmel
10. Georg Erich Oinus
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/MEESTEMATK2011
VASTLAPÄEV 06.03.2011
Hernesupp ja vastlakuklid maitsesid hästi pärast pikka liugu.
Hüpanud oma häälega hommikupoolikul Pühajärve valimisjaoskonnast läbi, valdas vanemaid hääletamaskäinuid nostalgiline tühjus. Meenutati noorusesse jäänud valimispäeva pidulikkust ja külaelu mitmekülgsust. Valimisjaoskonnas vändati tollal varahommikust peale filme, vaheldumisi kohalike isetegevuslaste või kaugemate külaliste esinemiste, huumoripalade, muusika, laulu ning tantsuga. Alati oli kohal puhvet, avatud poed, kommid, saiad, limonaad saadaval. Oli üldine pere pidupäev!
Et tuisuga kodunt väljatuleku asja-eest-teist-taga-tunnet eemale peletada, oli hea teada, et 6. Märtsil kell 11.00 on Tõutsi-kui tema naaberkülade elanikud oodatud MTÜ Kappermäe Seltsi vastla-ning naistepäeva ühisüritusele, talvemõnude nautimisele. Ligi poolsada eri mõõtu ja mitut sorti sõiduriistadega osavõtjat kogunes Kappermäele tuisukõdis sõiduhoogu saama. Suuri ja tillemaid liumeistreid oli mägi nii paksult täis, et ümarad kummiliuad (snowtubingud) leidsid lõpuks, et lahedam on vastasmäeküljelt pärituult üle värskeltrajatud hüpeka pajupõõsasse patsatada. Mäest allavuhisenud vanaema leidis, et tuleb hakata välja mõtlema projekti vintsi ja trossi tarvis, mis aitaks mäele tagasi saada. Õhust tuli puudus, jalad kadusid lumme, nii tiris lapselaps Mammat, Mamma kelku, tipus hingetõmbepausi tehes pakkus 5a. Roomet laenuks oma roolikelku: „ Võtke! Hooldatud kelk!“ Kõige tillemad, kes kärusse, kes autosse tuttu, kogunesime omapäi tossanud suure lõkke äärde, sest vastlasupp ja vahukoorekuklid olid kohale võlutud. Külavanem Peeter pasundas nais-ja meeshinged vastastikku leeridesse. Mehine , aga südamlik „Head naistepäeva!“ sai tänuga vastu võetud vastlaliku Põdramaja lauluga. Hästi maitsva hernesupi ja kuklimaiuse vahepeal pandi paika uus kokkusaamise aeg- Jüripäev. Nälg kustutatud, lippasid virgemad uuesti kelgumäele „kelkama“. Poisterahvad püüdsid emade ehmatuseks oma märgi kindaid lõkke kohal kuivaks grillida.
Ootamatult turgatas kellelgi pähe, et nii sisukas ja kena külade kogukonna ühisoleng ei tohi mingil juhul jääda kohalikus lehes kajastamata. Kes kirjutab?! Vaikus. Nooremad kirjaneitsid pidid oma koolidesse kiirustama. Äärepealt oleks hääletama hakatud, kui seesama 5a. Roomet (omadele Juss) palus paberit. Ta sai „Kappermäe Daamilt“ (seda imekena väljendit kuulsin kogemata ühe mobiiliga kõnelenud meesterahva suust) joonelise paberilehe ning hariliku pliiatsi. Juss tahtis kirjutada avaldust MTÜ-sse liikmekssaamise kohta. Ema abiga avaldus valmis, küsis asjalik poiss: “Kus ma seda nüüd hääletan?“ Jussilt eeskuju saades püüdsin minagi oma arukohaselt kodanikukohust täita selle looga oma kogukonna ees.
Osaleja Aili Naruski
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/VASTLAPAEV2011
Et tuisuga kodunt väljatuleku asja-eest-teist-taga-tunnet eemale peletada, oli hea teada, et 6. Märtsil kell 11.00 on Tõutsi-kui tema naaberkülade elanikud oodatud MTÜ Kappermäe Seltsi vastla-ning naistepäeva ühisüritusele, talvemõnude nautimisele. Ligi poolsada eri mõõtu ja mitut sorti sõiduriistadega osavõtjat kogunes Kappermäele tuisukõdis sõiduhoogu saama. Suuri ja tillemaid liumeistreid oli mägi nii paksult täis, et ümarad kummiliuad (snowtubingud) leidsid lõpuks, et lahedam on vastasmäeküljelt pärituult üle värskeltrajatud hüpeka pajupõõsasse patsatada. Mäest allavuhisenud vanaema leidis, et tuleb hakata välja mõtlema projekti vintsi ja trossi tarvis, mis aitaks mäele tagasi saada. Õhust tuli puudus, jalad kadusid lumme, nii tiris lapselaps Mammat, Mamma kelku, tipus hingetõmbepausi tehes pakkus 5a. Roomet laenuks oma roolikelku: „ Võtke! Hooldatud kelk!“ Kõige tillemad, kes kärusse, kes autosse tuttu, kogunesime omapäi tossanud suure lõkke äärde, sest vastlasupp ja vahukoorekuklid olid kohale võlutud. Külavanem Peeter pasundas nais-ja meeshinged vastastikku leeridesse. Mehine , aga südamlik „Head naistepäeva!“ sai tänuga vastu võetud vastlaliku Põdramaja lauluga. Hästi maitsva hernesupi ja kuklimaiuse vahepeal pandi paika uus kokkusaamise aeg- Jüripäev. Nälg kustutatud, lippasid virgemad uuesti kelgumäele „kelkama“. Poisterahvad püüdsid emade ehmatuseks oma märgi kindaid lõkke kohal kuivaks grillida.
Ootamatult turgatas kellelgi pähe, et nii sisukas ja kena külade kogukonna ühisoleng ei tohi mingil juhul jääda kohalikus lehes kajastamata. Kes kirjutab?! Vaikus. Nooremad kirjaneitsid pidid oma koolidesse kiirustama. Äärepealt oleks hääletama hakatud, kui seesama 5a. Roomet (omadele Juss) palus paberit. Ta sai „Kappermäe Daamilt“ (seda imekena väljendit kuulsin kogemata ühe mobiiliga kõnelenud meesterahva suust) joonelise paberilehe ning hariliku pliiatsi. Juss tahtis kirjutada avaldust MTÜ-sse liikmekssaamise kohta. Ema abiga avaldus valmis, küsis asjalik poiss: “Kus ma seda nüüd hääletan?“ Jussilt eeskuju saades püüdsin minagi oma arukohaselt kodanikukohust täita selle looga oma kogukonna ees.
Osaleja Aili Naruski
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/VASTLAPAEV2011
SUUSAMATK 06.01.2011
Viimased ettevalmistused Vidrike torni juures ja siis teele.
MTÜ Kappermäe Seltsi liikmed ja sõbrad eesotsas isade Priit Jaaganti, Ain Kaha ja Peeter Kanguriga korraldasid lastele 6. jaanuaril suusamatka Vidrike ja Tõutsi küla küngastel vahel. Esmalt jagasid isad ja lapsed omavahel ära matka varustuse toidu, kirve, sae ja potid. Oma kuivi riideid ja suuski tuli muidugi igaühel ise vedada. Ilm oli suusamatkaks hea, kuna lund oli palju, isegi liiga palju ja külma -10 kraadi. Matk algas Vidrike vaatetornist avaneva kauni vaate imetlemisega. Matka jooksul tegime kaks korda lõket. Lõkke süütamisel kasutasime suvisel ellujäämiskursusel omandatud teadmisi, süütepulka ja tampoone. Esimeses puhkepaigas soojendasime lõkkepaistel ainult varbaid ja sõime šokolaadi. Tehti plaane ka kevadiseks ööbimisega suusamatkaks. Matka lõpus keetsime seljanka suppi ja vaarikavarre teed. Päeva lõpuks olid kõik pikast matkast väsinud aga rõõmsad.
Liis Kangur matkaja
Liis Kangur matkaja
2010
„Teeme ära 2010“ 01.05.2010
Aili keetis talgulistele maitsva nõgesesupi.
1.mail jäeti oma kodude „teeme ärad“ pooleli ning sätiti Lokumärdile minemist. Peeter Kangur, külavanem, pakkus talguliste kõhumurede leevendamiseks välja idee lõpetada talgupäev ühise kevadise nõgesesupi söömisega. Mati Naruski klapitas vanarauahunnikust välipliidi kava ning keevitas nädala sees vajaliku instrumendi, kena korstnaga ning laia pliidiplatega, kokku. Perenaist nad välja ei pakkunud. Olude sunnil ja vabatahtlikkuse printsiibil tuli mul kohapeal asuda koorima, puhastama, tükeldama oma keldri „tuttavaid“- porgandeid ja kartuleid. Supivee ja keedumunad saime Ilme Verniku majapidamisest. Mall Rein lapselapsega korjas supirohelise Lokumärdi talu laudavaremete nõgesepõõsast. Enne supiloomist tutvustati meid Kappermäe Seltsimaja projektiga. Rõõmsalt üllatas teade, et projektipõhiselt valmib ehitis juba käesolevaks jõuluks. Annaks Jumal! Talgurahvast kogunes 34, väga tore oli näha niipalju noori ja lapsi oma abikäsi pakkumas. Lillepeenralt murti vanad varred, riibuti lehed, ehituspraht maja akna alt laaditi traktorikärusse. Meesperel mürisesid saed, traktorid, tõstukid. Võsa vähenes, naised-lapsed lisasid peenemad oksad lõkkeseina jaanitule ootele. Teine suur lõke koguti loodushuviliste lastelaagri rõõmuks. Kõrgus ka kolmanda lõkkejagu materjali. Lammutati sissekukkunud katusega, vene ajast mälus, jõusööda jagamise aidahoone. Jaak ATV-ga aina vuhises lõkkeplatsi poole, trossiga lammutatav kõrvalhoone jäänus järel. Peagi oli tõstuk appi tulnud, et asja edendada. Kella 16-neks kogunes higine, kuid rõõmus talguliste pere endise poe laoruumi, pika laua ümber suitsulihakondilist nõgesesuppi sööma. Keegi lisas juustu ja singivõileivad, küüslauguleivad, suure plaaditäie õunakooki, küpsiseid, morssi jne. Kõik maitses mõnusalt. Silm puhkamas tehtul, kibeleti lahkuma, et kodusaunad õige aja peale köetud saaksid ja seekordne talguhigi maha pestud.
Talguline Aili Naruski Tõutsi külast
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TALGUD2010
Talguline Aili Naruski Tõutsi külast
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TALGUD2010
2009
MÕTTETALGUD 01.05.2009
Ühiselt pika laua taga istudes tekkis palju häid mõtteid.
KAPPERMÄE MÕTTEKODA
Toimumiskoht: Lokumärdi talu Tõutsi küla Valgamaa
Aeg: 1. mai 2009 . a.
Osalejad:
1. Triinu Rein
2. Eleriin Rein
3. Mall Rein
4. Tiiu Saar
5. Rain Kimmel
6. Marge Kimmel
7. Keity Kimmel
8. Karl Kimmel
9. Priit Jaagant
10. Lilit Jaagant
11. Iti-Riin Jaagant
12. Tuule-Liis Jaagant
13. Ruuben Jaagant
14. Mati Naruski
15. Ain Kaha
16. Ekke Kaha
17. Olev Matt
18. Birgit Leopard
19. Gertrud Leopard
20. Magnus Leopard
21. Pille Kangur
22. Peeter Kangur
23. Liis Kangur
24. Tanil Peeter Kangur
25. Laur Kangur
26. Vello Vernik
27. August Vernik
28. Toomas Vernik
29. Sigrid Vernik
30. Simmo Vernik
31. Tobias Vernik
32. Kelvin Kiis
33. Merike Naruski-Peterson
34. Valle Gavrilloff
35. Elisabeth Marleen Peterson
36. Aneth Kaileen Peterson
37. Nelly Oinus
38. Lisl Linda Oinus
39. Georg Erich Oinus
40. Raivo Teder
TÄISKASVANUTE MÕTTED
- Panna üles külade sildid. Võiks ka taludel olla külas ühesugused sildid.
Panna üles küla silt ja selle juurde viidad, mis nimelised talud sellest teeotsast sisse keerates asuvad. See aitab vältida võõraste inimeste külla sisse sõitmist. - Külakeskuses olemas info selle kohta kellelt näiteks mett osta saab.
- Külakeskuses kaart meie talude nimedega nagu on Kastolatsi külas.
- Ülesanne vallale: tänavate ja külade tähistamine.
- Lastel teha koolis uurimustöid oma küla kohta. Siis saame rohkem teada oma küla ajaloo ja tuntud inimeste kohta. Näiteks: Meie kandis on Pühaläte, mis on Võhandu jõe alguseks. Johan Kõpp – kunagine Tartu Ülikooli rektor on meie kandiga seotud.
- Lokumärdi talu ehitada külakeskuseks. Enne olid külades kohad kus saadi kokku, et rääkida (näiteks piimapuki või autolahvka juures) nüüd tuleb sellised kohad küladesse tekitada. Lokumärdist peab saama ümbruskonna külade elanikele kooskäimiskoht, et sa tunneks tuge ja rõõmu sinu kõrval elavatest inimestest.
- Naljaga pooleks tekkis meestel unelm, et seal võiks olla kooskäimiskoht koos vaadiõllega. Veel sooviti mullivanni ja spordisaali. Tegelikult võiks Lokumärdi olla koht kus oma perekondlikke tähtpäevi pidada, töötoad isetegevuse jaoks, lastele mänguväljak. Vanematele inimestele korraldada kord kuus üritusi, näiteks keegi tuleb räägib midagi huvitavat.
- Külakeskuse majandamiseks ehitada seminariruum ja kõrvalhooned, üles toad. Siis on võimalik korraldada laagreid, seminare jm üritusi mis aitaks külakeskust üleval pidada.
- Korraldada loodusmatku lastele. Selleks rajada loodusrajad, et õppida tundma meie ümbruse kaunist loodust.
- Tore on kui meie külakeskusest kujuneb ka loodushariduse keskus –looduslaagrite ja loodusharidus ürituste korraldamine koostöös koolide, KIK –i ja Otepää Looduspargiga.
- Külaelanike vahelise info liikumiseks: koostada list, selleks kogusime meiliaadressid. Ja teha koduleht, millest saab infot küla tegemiste kohta (tüdrukud lubasid teha).
- Korraldada külas laadapäevi, kus üks müüb kartuleid, teine tomateid jne.
- Väikseks jäänud riideid jaotada külas omavahel.
- Mida teha selleks, et noored maale jääks või tagasi tuleks? Selleks tuleb luua rahulik elukeskkond. Tänapäeval sa võid töötada Pariisis aga elada näiteks Tõutsi külas.
- Vaja on mõelda tegevusi millest maal ära elada. Selleks tuleb leida uued kasutusalad maale näiteks vähi-, kala- või vaarikakasvatus. Põllumaad ei tohi lasta võsastuda.
- Eestlased võiks omavahel suhelda sina vormis.
POISTE MÕTTED:
- Külas võiks olla jalgpalli plats.
- Võiks olla küla pood.
TÜDRUKUTE MÕTTED:
- Oma küla laste looduslaager korraldada Lokumärdil. Tegevused: lõkkeõhtu, maastikumäng, vereta jaht, jalgrattamatk, okstest korvi punumine, ujumine, disko õhtul, öine luuremäng munasõjaga, linnuretk hommikul, taimeretk päeval, kinoõhtu, viktoriin, jahimeestega kohtumine ja püssi laskmine.
- Külakiik. Suvel teha külakiigu ehitamise talgud.
- Küla jaanituli.
- Hüvasti suvi (laste suvepäevad) suve lõpus.
- Matk „Tunne oma koduküla”
- Ujumiskoht
- Lõkkeplatsile pingid.
2008
TEEME ÄRA 2008
Tee ääres oli suur prügi hunnik, mille meie osavad käed ära koristasid.
3. mail oli Eestis suur prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 inimest üle riigi. Ka 35 Tõutsi, Ilmjärve ja Kaurutootsi küla elanikku andsid oma panuse Eestimaa puhtaks saamisele. Keskpäeval alustasime külade erinevates servades teeäärte puhastamisega. Tugevdatud jõududega koristasime ära maanteeäärse suure prügimäe. Puhtaks saime! Prügi viisime Nõuni tugijaama. Ühiselt puhastasime Lokumärdi talu ümbrust. Tänu suurele võsalõikusele paistab nüüd maja akendesse jälle päike. Plaanis on see talu taastada külade kooskäimiskohana. Tööpäeva lõpetasime ühise piknikuga. Oli aega rääkida üksteisega ja mõtiskleda külade tulevikust. Otsustasime kaunile Kappermäele taastada külade jaanituleplatsi. Kohtume uuesti laupäeval, 24. mail kell 15.00 Lokumärdil, et lõpetada pooleli jäänud võsalõikus.
Pille Kangur talguline Tõutsi külast
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TALGUD2008
Pille Kangur talguline Tõutsi külast
Pildid: https://picasaweb.google.com/116904248830378384173/TALGUD2008
