ilmjärve küla
Ilmjärve kirik
ilmjärve õigeusu kirik
Üks esimesi vene apostlik-õigeusu kogudusi oli Ilmjärve kogudus, mis asutati 1848. a. märtsis, kui senine õigeusu kogudus jagunes kaheks: Ilmjärve ja Laatre koguduseks. Kuna algul asus kirik Sangaste vallas Mäekülas, siis nimetati ka kogudust Sangaste koguduseks.
Jumalateenistusi peeti esialgu selleks kohandatud hoones, mis meenutas pigem heinaküüni kui kirikut. Puudus kellatorn, 3 väikest kella rippusid tulpade otsas. Ajutises kirikus peeti jumalateenistusi ligi 3 aastat (1846-1848). Kui kirikutegevus 1848. a. Mäekülas lõppes, müüs krahv von Berg ajutise kiriku Sangaste peremehele Grünerile, kes sellest elamu ehitas.
Ilmjärve kroonumõisa ehitati viie torniga väike puust kirik, milles peeti jumalateenistusi 1848. aastast kuni 1873.aastani. 1884. aastal see lammutati ja altari kohale püstitati kivist mälestusmärk. Praegune kirik on ehitatud 1873. a. Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjudant Albedinski eestvõttel. Ilmjärve apostlik-õigeusu kirik on nägus ruumikas 5 torniga kivihoone ja pühitsetud Jumalailmumise auks.
Kiriku plaani valmistas ja ehitamist juhtis insener-arhitekt Baumann. Ilmjärve apostlik-õigeusu ikonostaas on kingitud Peterburi kaupmehe Dimitri Stepanovitschi poolt. Kirikul on kaks suurt kella. Esimene neist kaalub 42 puuda ja teine 18 puuda. Mõlemad on kingitud keiser Alekander II poolt 1873. a. Ilmjärve apostlik-õigeusu kiriku juures tegutses aastatel 1851-1919 ka Ilmjärve kihelkonnakool.
http://www.turism.valgamaa.ee/index.php?id=190&nfo=2
Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 4. (16.) aprilli 1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.
Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik.1849. aastal õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed. Peagi jäi kirik kitsaks.
Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. aastal Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi.
1925. aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
1944. aasta sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust.
Andmed ja pildid: Muinsuskaitseamet www.muinas.ee
Jumalateenistusi peeti esialgu selleks kohandatud hoones, mis meenutas pigem heinaküüni kui kirikut. Puudus kellatorn, 3 väikest kella rippusid tulpade otsas. Ajutises kirikus peeti jumalateenistusi ligi 3 aastat (1846-1848). Kui kirikutegevus 1848. a. Mäekülas lõppes, müüs krahv von Berg ajutise kiriku Sangaste peremehele Grünerile, kes sellest elamu ehitas.
Ilmjärve kroonumõisa ehitati viie torniga väike puust kirik, milles peeti jumalateenistusi 1848. aastast kuni 1873.aastani. 1884. aastal see lammutati ja altari kohale püstitati kivist mälestusmärk. Praegune kirik on ehitatud 1873. a. Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjudant Albedinski eestvõttel. Ilmjärve apostlik-õigeusu kirik on nägus ruumikas 5 torniga kivihoone ja pühitsetud Jumalailmumise auks.
Kiriku plaani valmistas ja ehitamist juhtis insener-arhitekt Baumann. Ilmjärve apostlik-õigeusu ikonostaas on kingitud Peterburi kaupmehe Dimitri Stepanovitschi poolt. Kirikul on kaks suurt kella. Esimene neist kaalub 42 puuda ja teine 18 puuda. Mõlemad on kingitud keiser Alekander II poolt 1873. a. Ilmjärve apostlik-õigeusu kiriku juures tegutses aastatel 1851-1919 ka Ilmjärve kihelkonnakool.
http://www.turism.valgamaa.ee/index.php?id=190&nfo=2
Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 4. (16.) aprilli 1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.
Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik.1849. aastal õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed. Peagi jäi kirik kitsaks.
Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. aastal Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi.
1925. aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
1944. aasta sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust.
Andmed ja pildid: Muinsuskaitseamet www.muinas.ee
ilmjärve kiriku kellast
Ma mäletan, et meie kodus oli see kell juba siis kui ma Pühajärve koolis käisin. Pidime vanaraua plaani täitma, sorteerisin isa asjades ja leidsin katkise kella. Uhke aastaarv oli peal 1877, venekeeles "malõši" ja veel midagi arusaamatut peale kirjutatud, vapid olid ka uhked. Seda muidugi puutuda ei lubatud. Vanaema oli küll alguses mõelnud, et ehk sobiks talus lehmakellaks aga isa öelnud, et kus ta selle raske kellaga ikka terve päeva kõnnib ja katki ka ning helin väga nõrk. Nii ta siis jäigi panipaika seisma.
Minu isa Ruut Kasemets rääkis, et leidnud selle kuskilt Ilmjärve kandist prügimäelt ja arvas selle olevat Ilmjärve kiriku väiksemaks kellaks. Ütles veel, et kui kunagi peaks kirikule katus peale pandama siis võiks selle kella ka sinna tagasi anda. Arutasime, et seda muidugi ei juhtu iialgi.
Uuesti sattus see kell näppu juba hiljem kui Volli hakkas meil käima külas orienteerumisvõistluste ajal ja kuna ta töötas Balti Laevaremonditehases, siis laskis galvaanika osakonnas selle ära parandada. Kell sai oma helina tagasi.
2014. aastal, Birkenbaumide suguvõsa kokkutuleku ajal, mõtlesime äsja sisseõnnistatud kirikule kella üle anda. Priit Sibul näitas lahkelt meile kirikut ja lubas uurida kirjasid kellal ning seoseid kirikuga.
Meie hõimlased on alati külastanud Öödre talu ja Ilmjärve surnuaeda, sest meie esivanem Mihkel Birkenbaum (1839 - 1875) on maetud Ilmjärve kalmistule aga sõja ajal on raudrist kadunud ja me ei teagi kuhu ta täpselt maetud on.
Nüüd sai vähemalt isa palve täidetud ja me kõik saime osaleda kella üleandmisel, kus perekond Leopardi lapsed laulsid nii armsasti laulu "Meie elu".
Eike Tasa
Arula külast
Minu isa Ruut Kasemets rääkis, et leidnud selle kuskilt Ilmjärve kandist prügimäelt ja arvas selle olevat Ilmjärve kiriku väiksemaks kellaks. Ütles veel, et kui kunagi peaks kirikule katus peale pandama siis võiks selle kella ka sinna tagasi anda. Arutasime, et seda muidugi ei juhtu iialgi.
Uuesti sattus see kell näppu juba hiljem kui Volli hakkas meil käima külas orienteerumisvõistluste ajal ja kuna ta töötas Balti Laevaremonditehases, siis laskis galvaanika osakonnas selle ära parandada. Kell sai oma helina tagasi.
2014. aastal, Birkenbaumide suguvõsa kokkutuleku ajal, mõtlesime äsja sisseõnnistatud kirikule kella üle anda. Priit Sibul näitas lahkelt meile kirikut ja lubas uurida kirjasid kellal ning seoseid kirikuga.
Meie hõimlased on alati külastanud Öödre talu ja Ilmjärve surnuaeda, sest meie esivanem Mihkel Birkenbaum (1839 - 1875) on maetud Ilmjärve kalmistule aga sõja ajal on raudrist kadunud ja me ei teagi kuhu ta täpselt maetud on.
Nüüd sai vähemalt isa palve täidetud ja me kõik saime osaleda kella üleandmisel, kus perekond Leopardi lapsed laulsid nii armsasti laulu "Meie elu".
Eike Tasa
Arula külast
