ilmjärve allikad
Ilmjärvel asub kaks salapärast allikat. Üks paljudest legendidest allika kohta kõneleb järgmist. Vanasti, kui põud olevat juba tükk aega kestnud, pannud inimesed endale valged riided selga ja läinud allikat puhastama. Pärast seda hakanud kohe vihma sadama. Sellest tulnud siis ka nimi ühele Ilmjärve allikatest - Pühaläte.
Mare Raid. "Otepää - Eestimaa pärl. Legendide jahil."
Mare Raid. "Otepää - Eestimaa pärl. Legendide jahil."
savilaane tammed
Põhjasõja ajal, ühel järjekordsel retkel oli Rootsi kuningas Karl XII teinud peatuse
Savilaane piirkonnas. Kogu sõjavägi oli asunud ringikujuliselt, ringi keskel aga olnud
kuningas omas saatjaskonnaga. Peale kosutavat puhkust ja lõunat otsustanud Karl XII
selle koha kuidagi ära märgistada, et ta leiaks selle kiiresti kätte, kui kunagi tagasi tuleb. Kuningas kutsunud ühe teenritest enda juurde ja lasknud tuua seitse tammekeppi – iga nädalapäeva jaoks ühe, et mitmes kepp kasvama läheb, sellel päeval jõuab ta sinna tagasi. Kui teener keppidega kuninga juurde jõudis, võttis ta need enda kätte ja käinud ringi ümber laagri. Kogu laager oli olnud valveseisakus, kui kuningas tammekeppe maasse torkas. Peale seda lahkus Karl XII Savilaanest. Tammekeppidest sirgusid vägevad palgipuud. Üks tammedest läkski Eesti Vabariigi rahakassasse. Kuid tänu tolleaegsele metsavahile Frans Papstelile, jäid teised tammed kasvama. 1944. a. mängisid need tammed tähtsat rolli ka Savilaane lahingutes. Tammede otsast avanes hea ülevaade kogu ümbrusele ja seepärast kasutatid neid vaatluspunktidena. Vaatluspunktid purustati ja tänu sellele hukkus kaks tamme. Ülejäänud 4 tamme on tänaselgi päeval Savilaanes, 13 km kaugusel Otepäält, seitsmenda bussipeatuse lähedal (400 – 500 m Valga maanteest)
Savilaane piirkonnas. Kogu sõjavägi oli asunud ringikujuliselt, ringi keskel aga olnud
kuningas omas saatjaskonnaga. Peale kosutavat puhkust ja lõunat otsustanud Karl XII
selle koha kuidagi ära märgistada, et ta leiaks selle kiiresti kätte, kui kunagi tagasi tuleb. Kuningas kutsunud ühe teenritest enda juurde ja lasknud tuua seitse tammekeppi – iga nädalapäeva jaoks ühe, et mitmes kepp kasvama läheb, sellel päeval jõuab ta sinna tagasi. Kui teener keppidega kuninga juurde jõudis, võttis ta need enda kätte ja käinud ringi ümber laagri. Kogu laager oli olnud valveseisakus, kui kuningas tammekeppe maasse torkas. Peale seda lahkus Karl XII Savilaanest. Tammekeppidest sirgusid vägevad palgipuud. Üks tammedest läkski Eesti Vabariigi rahakassasse. Kuid tänu tolleaegsele metsavahile Frans Papstelile, jäid teised tammed kasvama. 1944. a. mängisid need tammed tähtsat rolli ka Savilaane lahingutes. Tammede otsast avanes hea ülevaade kogu ümbrusele ja seepärast kasutatid neid vaatluspunktidena. Vaatluspunktid purustati ja tänu sellele hukkus kaks tamme. Ülejäänud 4 tamme on tänaselgi päeval Savilaanes, 13 km kaugusel Otepäält, seitsmenda bussipeatuse lähedal (400 – 500 m Valga maanteest)
PÜHALÄTTEST
Meie jaoks on Võhandu tähtis seetõttu, et meie kandi inimeste uskumuste põhjal saab Võhandu alguse just Tõutsi külast, Pühalättest. Seda on kajastatud ka "Pühajõe kättemaksus" Suurtele või pikkadele veekogudele tunnuslikult on ka Võhandu jõe eri osadel oma kohalikud nimed. Jõge ise, nagu nimestki aimub, on peetud pühaks juba iidsetest aegadest. Rahvauskumuste kohaselt elas jões püha pikne (äike, kõu). 1866. aastal kirjutas Jakob Hurt (1839–1907), et kes selle lätte, millest Pühajõgi algab,
ära püretas ehk midagi sisse viskas, rikk ilma ära. Ilma lääva sis halvas (Põlva, 1866).
Urvaste pastor Johannes Gutslaff (?–1657) kirjeldas oma 1644. aastal ilmunud raamatus Kurtzer Bericht und Unterricht von der Falsch-heilig genandten Bäche inLieffl and Wöhhanda („Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”) jõega seotud uskumusi ning avaldas Erastvere talupojalt Vihtla Jürgenilt kuuldud piksepalve (Voda Picker) , mis tänapäevases eesti keeles kõlaks nii: Võta, Pikne, härja anname palvuses kahe sarvega ning nelja sõraga. Künni pärast, külvi pärast. Õled vask, terad kuld! Tõuka mujale mustad pilved – suure soo, kõrge kõnnu, laia laane pääle. /..../ Püha Pikne, hoia meie põldu, hüvad õled all ningGutslaffi raamatust saab lugeda kommete ja arbumiste kohta, mida kohalikud elanikud olla pruukinud. Jõge hoiti puhas, tema kaldail käidi palumas ja palvetamas, et halbu aegu ja viljaikaldust eemale tõrjuda. Kui aga sooviti halba ilma, visati jõkke midagi roojast. Ilma ennustamiseks pandi jõkke kolm mõrda. Kui keskmisesse sattus soomusteta kala või vähk, oli oodata ikaldust. Näljahädast pääsemiseks ohverdatud härg ja proovitud uuesti. Kui ka kolmandal katsel ei olnud ennustus soodne, olla ohverdatud laps.1641. aasta oli ilmastikuoludelt väga raske ning kui ka 1642. aasta saak ähvardas ikalduda, tungisid talumehed 8. juulil 1642 veskisse, panid selle põlema ning purustasid veskitammi, et sel moel püha jõge lepitada. Talupojad said seejärel karmilt karistatu
Seda raamatut kasutas soome-eesti kirjanik Aino Kallas (1878–1956) oma jutustuse „Püha jõe kättemaks” (soome keeles 1930, eesti keeles 1931) kirjutamisel. Kohalik rahvas uskus, et püha jõe voolu ei tohi inimene oma ehitistega takistada, kuid Sõmerpalu mõisnik Ohm ehitas sellest hoolimata 1640. aastal mõni aasta varem valminud viljaveskile lisaks veel saeveski.
http://www.youtube.com/watch?v=G9c5AeyUVbQ
http://www.youtube.com/watch?v=w_je6QdUHB0
Järgnevad osad tulevad siia jõudu mööda.
Aino Kallase lühijutu on sisselugenud ERR
Kahjuks on mul järjejutu esimene osa puudu. Seega algab jutt teisest osast.
Ain Kaha
Tekst © Marju Kõivupuu, 2011
Toimetaja Eha Kõrge
Kujundus Mari Kaljuste ja Janika Vesberg
ISBN 978-9985-3-2220-8
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2011
www.varrak.ee
Printon Trükikoda AS
ära püretas ehk midagi sisse viskas, rikk ilma ära. Ilma lääva sis halvas (Põlva, 1866).
Urvaste pastor Johannes Gutslaff (?–1657) kirjeldas oma 1644. aastal ilmunud raamatus Kurtzer Bericht und Unterricht von der Falsch-heilig genandten Bäche inLieffl and Wöhhanda („Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”) jõega seotud uskumusi ning avaldas Erastvere talupojalt Vihtla Jürgenilt kuuldud piksepalve (Voda Picker) , mis tänapäevases eesti keeles kõlaks nii: Võta, Pikne, härja anname palvuses kahe sarvega ning nelja sõraga. Künni pärast, külvi pärast. Õled vask, terad kuld! Tõuka mujale mustad pilved – suure soo, kõrge kõnnu, laia laane pääle. /..../ Püha Pikne, hoia meie põldu, hüvad õled all ningGutslaffi raamatust saab lugeda kommete ja arbumiste kohta, mida kohalikud elanikud olla pruukinud. Jõge hoiti puhas, tema kaldail käidi palumas ja palvetamas, et halbu aegu ja viljaikaldust eemale tõrjuda. Kui aga sooviti halba ilma, visati jõkke midagi roojast. Ilma ennustamiseks pandi jõkke kolm mõrda. Kui keskmisesse sattus soomusteta kala või vähk, oli oodata ikaldust. Näljahädast pääsemiseks ohverdatud härg ja proovitud uuesti. Kui ka kolmandal katsel ei olnud ennustus soodne, olla ohverdatud laps.1641. aasta oli ilmastikuoludelt väga raske ning kui ka 1642. aasta saak ähvardas ikalduda, tungisid talumehed 8. juulil 1642 veskisse, panid selle põlema ning purustasid veskitammi, et sel moel püha jõge lepitada. Talupojad said seejärel karmilt karistatu
Seda raamatut kasutas soome-eesti kirjanik Aino Kallas (1878–1956) oma jutustuse „Püha jõe kättemaks” (soome keeles 1930, eesti keeles 1931) kirjutamisel. Kohalik rahvas uskus, et püha jõe voolu ei tohi inimene oma ehitistega takistada, kuid Sõmerpalu mõisnik Ohm ehitas sellest hoolimata 1640. aastal mõni aasta varem valminud viljaveskile lisaks veel saeveski.
http://www.youtube.com/watch?v=G9c5AeyUVbQ
http://www.youtube.com/watch?v=w_je6QdUHB0
Järgnevad osad tulevad siia jõudu mööda.
Aino Kallase lühijutu on sisselugenud ERR
Kahjuks on mul järjejutu esimene osa puudu. Seega algab jutt teisest osast.
Ain Kaha
Tekst © Marju Kõivupuu, 2011
Toimetaja Eha Kõrge
Kujundus Mari Kaljuste ja Janika Vesberg
ISBN 978-9985-3-2220-8
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2011
www.varrak.ee
Printon Trükikoda AS
TEKSTID PORTAALIST LÕUNA- EESTI PÄRIMUSE PORTAAL
http://www.folklore.ee
RA II 242, 379/80 (7) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Elas üks vana naisterahvas, keda kutsuti Tark-Maieks. Ta kuulutas inimestele ette tulevikku ja täpselt nii, nagu ka see oli. Kord oli ta ühte tallu läinud, kus perenaine kodus oli. Sääl lugenud ta värssi perenaisele, et kahe nädala pärast tuleb lõuna poolt piksepilv ja lööb maja põlema. Kui peremees koju oli tulnud, rääkinud kohe perenaine ettekuulutused temale, mille pääle see väga vihastanud ja ei uskunud seda. Tõepoolest oli aga see nii olnud. Oma tarkuse oli ta saanud nii, et 3 päeva oli ta varjusurnu olnud. Olles selline, näidatud talle põrgut ja taevast ning Jumalat. Säält jälle elusse ärgates oli ta oma tarkuse saanud.
ERA II 242, 376/7 (4) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maja, kus ma elan, on madala koha pääl ja teisel pool on kohe mägi. Mäest on tulnud kaevamisega välja inimeste luid ja muid kõiksugu vanu asju, millele nimegi ei oska anda. Sääl pidanud olema Rootsi sõda ning sõja ajal pandud sinna kulda, kus mägi on. Maa sees olevat keller ja sääl kuld.
RA II 242, 379/80 (7) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Elas üks vana naisterahvas, keda kutsuti Tark-Maieks. Ta kuulutas inimestele ette tulevikku ja täpselt nii, nagu ka see oli. Kord oli ta ühte tallu läinud, kus perenaine kodus oli. Sääl lugenud ta värssi perenaisele, et kahe nädala pärast tuleb lõuna poolt piksepilv ja lööb maja põlema. Kui peremees koju oli tulnud, rääkinud kohe perenaine ettekuulutused temale, mille pääle see väga vihastanud ja ei uskunud seda. Tõepoolest oli aga see nii olnud. Oma tarkuse oli ta saanud nii, et 3 päeva oli ta varjusurnu olnud. Olles selline, näidatud talle põrgut ja taevast ning Jumalat. Säält jälle elusse ärgates oli ta oma tarkuse saanud.
ERA II 242, 376/7 (4) < Otepää khk., Pühajärve v., Kaurutootsi t. < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike m. - Heldi Hõlpus, Otepää progümnaasiumi õpilane < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Maja, kus ma elan, on madala koha pääl ja teisel pool on kohe mägi. Mäest on tulnud kaevamisega välja inimeste luid ja muid kõiksugu vanu asju, millele nimegi ei oska anda. Sääl pidanud olema Rootsi sõda ning sõja ajal pandud sinna kulda, kus mägi on. Maa sees olevat keller ja sääl kuld.
